Autoelamu kongi ehitamine.

Minu arvestuse järgi on 260w paneele ja vale nurga tõttu läheb sealtki osa kaotsi. Üks paneel on 130w ja 24v jaoks kaks tükki järjestikku.
Kontroller näitab kogutud energia kogust küll, aga tarvitatavat on raske mõõta. Osa läheb ju otse 24v ja osa inverteri kaudu. Peale selle inverteri kadu ka.
Talve ja sügise saagiga polegi arvestanud. Sügisel pole konditsioneeri enam vajagi ja toitu saab ka verandal hoida. Üleüldse käiakse reisul enamuses ikke suvel ja mul ta ongi enamuses ehitamise/katsetamise rõõm. Lihtsalt huvitab, kuidas saama. Talvel saab ehk niipalju voolu, et akudes elu sees hoida.
Diiselküttega sooja saan küll teha, aga söömiseks see ei kõlba.

Ahah, mulle tundus kiirel pilgul miski 280W paneel olema. Ega jah, paneelielu parim aeg ongi see päikeseline aeg, aga eks ta püüab ka sügisel- talvel iga tekkiva päikesekiire kinni ja hoiab akud kindlasti elus nagu mu metsamajas juba neljas aasta tõestanud. Kui sul on 24V  akusüsteem ja kontroller kannatab vähemalt 60V paneelidest tulevat sisendpinget, siis pigem pane neli paneeli järjestikku- suurem sisendpinge akupingega võrreldes annab kontrolleri väljundis suurema voolu paneelidest tulev vooluga võrreldes ja seega akud saavad suurema laadimisvoolu ning kiireminini täis. 

Teen väikse kokkuvõtte.
Päikest on olnud piisavalt. Ka vihma ajal laadib paari ampriga. Öösel ei laadi 
Peale paneelide paigaldamist pole siiani Narva kaablit taha ühendanud. Olen seal sees ka elanud. Tähendab kerged eined ja muu vajalik elekter. Üks õhtal läksin nii ülbeks, et panin õhksoojuspumba tööle, jätsin ööseks. Hommikul tõustes kõik OK. Siis hakkasin kohvi tegema. Ilmselt juhtus veekeetja ja soojendus korraga tööle ja siis lõi inverteri piiksuma (akud nõrgad) ja välja. Lülitasin inverteri uuesti sisse ja soojenduse välja. Nii sai kohvi ka tehtud.Peale seda pole pumpa enam kasutanud. Päeval konditsioneeri kasutan küll.
Aknaaugu lõikasin (ketassaag) sisse oma vooluga. Külmkapp (mittevajalik, aga katse pärast) on koguaeg töös.
Järeldused.
Arvan, et kaks paneeli kuluks veel ära. Saab ka olemasolevatega, aga siis peab tarbimist piirama/jälgima.
Rohkem tuleb kasutada otse akuvoolu. Mul ka 24v veekeetja kuskil varuks. Külmkapp on 24v, kui vähem toitu. Praegu näiteks puhas laristamine, kui laadin auto käivitusakusid 220v laadijaga. Pole jõudnud veel (tegelikult ei julge põrandasse auku puurida) käivitusakusid otse kongi akudega ühendada. Puhtalt selle pärast inverter pidevalt töös.
Kunagi vene ajal rääkisin ühe mehega, kes pani üles tuulegeneraatori. Ega sealt palju ei saanud (tehase lubatud võimsus 1kw), aga meele tegi rõõmsaks. Kui ilm sompus ja tuuline, siis inimestel meel halb. Minul aga rõõmu rohkesti, sest elektriradikas toas soe, ütles peremees. Pean ka katsele lisama tuulegeneraatori, et rõõmupäevi oleks rohkem.


 


 

Eile kella kolme ajal läksin kongi, et seal natike toimetada. Jahe (isegi väga) oli. Panin õhksoojuspumba tööle. Ära minnes mõtlesin, et jätangi sooja sisse - mul ju tasuta vool. Vaatan siis, kaua ta seal iseseisvalt sooja annab. Täna õhtul minnes oli tuba soe ja öö varu voolu ka olemas (päikest oli). Homme pidi vihma sadama. Näis kas homme õhtul ka sooja puhub.

Kas kellegil on katusel tuulegeneraator ka? Küsin selle pärast, et müra taset kongis uurida. Kardan, et generaatori vibra tuleb liialt kongi sisse.

Motamees kirjutas:

Kas kellegil on katusel tuulegeneraator ka? Küsin selle pärast, et müra taset kongis uurida. Kardan, et generaatori vibra tuleb liialt kongi sisse.

Müra ja vibra poolest sobiks vertikaalne generaator paremini, kui horisontaalne. Käisin kunagi, kui Ööbikuorus veel puust torn oli ja selle katusel vertikaalne generaator, spetsiaalselt katuse all kuulamas, kuidas müraga on ning kuulda ega tunda polnud suurt midagi. Võibolla kõvemad teoreetikud oskavad paremini lahti seletada, miks see nii on. 

Vertikaalse geneka kasutegur pidi olema väga nadi. Muidugi pole ka see horisontaalne mingi aatomielektrijaam, aga omavahel võrreldes ikka horisontaal võidab (vähemasti kirjandus nii ütleb). Peale selle on mul horisontaalne juba ostetud. Küsimus on ainult, kas jalga tohib kongi külge panna või peaks raami külge tooma. On ka võimalus mingite kummipatjade kaudu kongi külge panna.

Tegelikult võin selle geneka kasvõi kõrvaloleva puu otsa panna, reisima ma selle autoga tõenäoliselt kunagi ei lähe. Küsimus rohkem teostuse tahtmises ja katsetamises. Sellele mõttele sain kinnitust ühel hiljutisel reisul. Tegin väga lihtsate lahendustega ja väga algeliselt ühe kaubiku sisse "elamu" (no kahe päeva küsimus). Kõik hädavajalik olemas (istumise pott, külmik, söögi tegemise võimalus, magamise ase, pesemise võimalus, soendatav tuba). Käisin ära Poolas. Seiklesin niisama ringi ilma sihtmärgi ja ajakavata. Läksin sinna, kuhu "jumal" (Raivo ära nüüd ninakaks mine) juhatas ja pikutasin siis, kui isu peale tuli. Jumpy küttekulu oli keskmiselt 5,9 sajale ja tankisin ainult ühe korra. Üheski poes ei käinud, lihtsalt olin, liikusin ja vaatasin. Siis saingi aru, et milleks inimesele üldse mingi "vinge" asi vajalik, kui saab ka lihtsaga hakkama. See vinge võtab pea 25 sajale ja ei mahu igalepoole äragi. Ja nii teengi. Kui tahan vinge sees elada, siis lähen maale metsa ja kui tahan sõita ja vaadata, sõidan väiksega.

Mmmm .... never say never.

Hommikul üheksa ajal oli ikkagi vool otsa saanud ja inverteril alarm peal. Tuba aga oli alles soe. Laadimine oli 0,8A. Sellise laadimisega tuba ei küta. 

Motamees kirjutas:

Alex kirjutas: ...Pumba olen sunnitud auto alla viima(siis saab originaalsest webasto trassist ka kütuse võtta ja kaob ära eraldi paagi vajadus) ja eraldi müraisolatsiooni ilmselt tegema,. Või oskab keegi soovitada kinnise pooriga mürasummutuse materjali? Alternatiiv on muidugi eraldi karp, vooderdatuna tavalise mürasummutusega.

Pumba ümber käib kummist kinnitus, mis sumbutab laksu. Eelpool kajastasin ma sellise fööni panekut sõiduautosse. Seal panin pumba salongi topeltpõranda vahele. Olen seal autos maganud ja pumba hääl pole küll magamist seganud. Ventilaatori hääl on ju ka mingisugune ja selle taustal ei ole enam pumba hääl oluline.
Kui aga tahad sumbutada veel, siis suletud mulliga "poroloon"voolikut müüakse poes. Kasutatakse seda õhksoojuspumpade toru isoleerimiseks. Mina ostsin hiljuti seda Tehnika Ärist Kuressaares. Kui Kuressaares minu poolt läbi astud, annetan sulle selle 10cm, mul jäi paigaldusest üle.
Kõhu alla ma seda pumpa ei viiks. Need kõhu alused pumbad on alatai liiga roostes
Praeguse paigalduse pumba asukoht on küll ebasobiv, kuna on lahtiselt suurema plekitahvli peal. Kinnitan pumba kusagile nurka (jäigem plekk) ja panen vahele lisakummipuksi. Sellest peaks täitsa piisama.


 

Olen Facebookis mitmes Hiina diiselpuhuri grupis ja seal soovitatakse hilisemate probleemide vältimiseks tungivalt see roheline kütusevoolik vahetada parema vastu.

Zialo kirjutas:

... seal soovitatakse hilisemate probleemide vältimiseks tungivalt see roheline kütusevoolik vahetada parema vastu.

Oskad sa ka vooliku riknemise põhjuse/oleku välja tuua?

Lahustub vist ära lõpuks. Kõvaks pidi ka minema.

Tänud Nüüd tean, mida jälgida. Ega uue (ostetud) vooliku kohta ju ka midagi kindlat teada pole. Võin ka viie aasta pärast ette kanda, et ostetud/asendatud voolik sulas ära.

Motamees kirjutas:

Tänud Nüüd tean, mida jälgida. Ega uue (ostetud) vooliku kohta ju ka midagi kindlat teada pole. Võin ka viie aasta pärast ette kanda, et ostetud/asendatud voolik sulas ära.

Originaalvoolikule võivad tekkida nagu mikropraod ja sealt hakkab lekkima (voolik oli sama pehme nagu uuena), On juhtunud. 
 

Nagu ma postituses 106 mainisin, sõidan ma ringi hoopis teise kongiga. Et foorum päris ilma postituseta ei jääks lahkan siinsamas kongi ehituse teemas pisut väiksemat masinat. Üks ehitus puha.
Jumpys oli kõik väga algeline.

 


 


 


 


 


Istmed vahetasin ära, et oleks mugavam sõita. Sai teha süüa, soojas toas magada ja ringi liikuda. Mis sa hing veel ihaldad. Oli lisaaku, mis sai sõites laadimist. Öö vedas välja (külmik, soojendus ja hommikukohvi). Aga nagu suurte autode puhul, on ka matkaautode puhul eraldi nõudmised. Rekkadel on toiduainete veoks külmikud, puistekauba jaoks isekallajad, vedelike veoks tsisternid, .... Jumpy ei sobi kuskil puhkamiseks. Ikka rohkem liikumiseks/vaatamiseks ja siis magamiseks. Hommikul jälle liikuma. Ka arvestasin algul kahe kohaga. Üks "voodis" ja teine põrandal madratsil. Kong aga on täpselt nii suur, et kaks inimest täidavad selle lamades täielikult. Kui nüüd on vaja voodis olijal öösel välja minna, siis peab ka alumine välja minema. Nagunii tambitakse ta otsas väljudes.
Seoses sellega tuleb ka järgmine postitus.


 

Lähme siis edasi selle teiste peal tampimisega. 
Kangeste meeldis mulle see väike auto. Just küttekulu. No mul on neid olnud igatsorti, väga suuri ja väga väikseid. Vaatasin siis järgmise. Natuke pikema, kui Jumpy. Nii, et voodi jalgade otsa jääb veel kuskil 60cm liikumisruumi. Äkki see sobib.


 


Pesin siis auto igalt poolt puhtaks ja ajasin garaasi. Kõigepealt soojustamine.


 


 


 


Muidugi sai tehtud ka korrosioonitõrje, pandud kõhu alla diiselkütte soojapuhur, lisatud tagurduskaamera, paigaldatud püsikiiruse hoidja ja muid pisiasju tehtud. Seekord proovin kõige väiksema soojapuhuriga. 5 kilowatine on nati palju.


   



 

Kabiini osas mahtus ainult 3mm isolatsiooni matt lakke ja ukseaukudesse.


 


Seinad seest tühjad, sinna saab asju pista. Voodi alune kärg moodustab asjade pesad.


 


 


Et päeval oleks rohkem ruumi, siis osa voodit käib välja/sisse.


 


 


Nüüd läheb pisut aega. Saab kätte päiksepaneelid ja need paika panna. Siis hakkab enam-vähem looma. Mõni sõit loksutab asjad paika. Kus midagi juurde, kuskohast ära võtta... Uus aasta võib tulla. Hääd sedasamust aastat ka teistele.

Kuidas sa ventilatsiooni lahendad? Asi, millel minul senini puudub hea lahendus. On küll suur katuseluuk, aga sellest ei piisa ning tagumised "hailõpused", mis on kaetud kummiribadega, et tolm sisse ei tuleks. Auk põrandas oleks hea, aga see pagana tolm....

Vntilatsiooniga on mitmeid lahendusi. Iga kallal võib ju norida, aga elab ära. 
Jumpyl polnud mingit venti. Magades jätsin küljeukse ja tagumise ukse teise riivi. Tekkis pragu uste vahele ja sellest piisas. Soojendusega oli vent, kuna õhk võetakse õuest. Need võimalused on ka Traficul olemas.
Traficul on seal "hailõpuste" juures tagaposti sees suur ava. Selle ava peale saab panna 12v ventilaatori. Muidugi tuleb posti õõnsus ülespoole sulgeda (või panna ka teisele poole ventilaator). Nii läheb vendi poolt puhutud õhk lõpustest välja. Küll ta kusagilt ka peale tuleb. Näiteks soojenduse avadest.
Ja ongi ka võimalus panna auto soojendus/ventilatsiooni mootor käima. Selleks tuleb mootori juurde panna diood (et peale antud vool ei läheks süüteahelasse) ja juhtida kongi akult vool mootorile. Sinna vahele võib panna koormustakisti, et vent liiga kõvasti ei uhaks.
Tolm on muidugi paha asi, aga ma pole täheldanud tolmu sissetungi "webasto" kaudu. Selle õhuvõtt on mul mitmel autol olnud kõhu alt. Tänapäeval ikke enamuses asfaltteed. Kui kruusale lähed, anna auto soendusventilaatoriga siseruumile surve peaale. 
 

Kas see 2kw kütteseade on ka füüsiliselt väiksem, kui 5kw?

Jaaaaah.

 Tuleb välja, et hiinlastel on punane värv miinuse jaoks ja must plussi jaoks.


 


3x130w.


 


 


 

Zialo kirjutas:

Kas see 2kw kütteseade on ka füüsiliselt väiksem, kui 5kw?

No 3 pilti räägib rohkem, kui 1 sõna (vanasõna).
Võtsin "katla" autolt maha ja tegin pilti.


 


 


 

Alex kirjutas:

Kuidas sa ventilatsiooni lahendad?
....

Läkski esialgu käiku minu vastuse teine variant. Vaatab, kuidas see asja ära ajab. Kui see pidevalt seal uhab, siis tunniga ikka autotäie õhku ära vahetab.


 

Katla autolt maha võtmiseks oli muu põhjus ka. Nimelt ei läinud ta korralikult käima. Hakkas nagu juba-juba ja siis jäi seisma. Kuulsin, et pöördeid ei võta korralikult üles. Kuskilt käis ventikas vastu. Tellisin igaks juhuks uue katla. Kui teise korda saab, siis kulub ikke kuskile ära. Peale vahetust, lahti võttes, selguski, et ventikas kiilus vastu korpust kinni.


 


Analüüsi tulemus oli, et see võib olla ka mu enda viga ("ka" eelnevas lauses tähendab tehase vea võimalust). Ma tõmbasin vitstega katla auto põhja külge. Jälgisin kõiki paigalduse nurki ja asendeid. Kui aga panna ette nähtud nelja poldiga katel auto põhja külge, siis jääb plastikust ümbris ainult ümbriseks. Nüüd aga oli plastik üks kandeelementidest. Küll hajutatult, aga siiski. Sisu võis oma raskuse mõjul vajuda vastu korpust (või tõmbasin äkki vitsad liiga kõvasti). Igastahes, kui ära vajub, siis teen kinnituse ümber. Praegu toimib kenasti.


 

Lähen vahepeal tagasi suure auto kongi ehituse juurde.
Mul seal pidevalt soojendus taga. Mõtlesin veidi tõestada endale (kuigi teadsin) õhksoojuspumba elektrilist kasutegurit. Talve keskmine pumba kulu on umbes 10kw/h ööpäevas. Kahjuks ei ole sellel pumbal võimalik viia tempi madalamaks, kui 18 kraadi. 
Nüüd tuligi äkki mõte panna sinna väike (250w) elektriradikas ja katsetada madalama temperatuuriga. Miinimum oli sellel radikal 7 kraadi. Seitsme kraadi elektrikulu oli rõõmustav - ööpäeva kulu 4kw/h. Ilmselt oli seal abiks ka eelnevalt soe tuba. Kuna 7 kraadises toas istuda oli ebameeldiv mõtlesin panna veidi juurde. Mõte oli mingi 15 kraadi. Nüüd paar päeva on temp toas olnud 10-11 kraadi ja ööpäeva kulu umbes 7-8kw/h. Minu meelest on 250w pidevalt rakendatud ja kõrgemaks temp ei jaksagi tõusta. Muidugi läks soojuspump jälle tööle, sest umbes sama raha eest saab ikka soojema toa ja seal on mõnus sees olla.

Nüüd veel väiksest. Proovisõidud käivad.