Autoelamu kongi ehitamine.

See rats oleks vaja sul tootjale saata. Las õpivad arendust.

Nii ja naa- proovisin ühel autol seda ära võtta, aga alles jäänud plastserv oli nii madal, et vihm ja lumi ronivad sealt vabalt mootoriruumi. Lihtsam on tehastel tagasi pöörduda vanade meetodite juurde ja teha klaasile puhuvad augud jälle nii madalale, et soojendaksid ka kojameeste ala. Paraku on see tänapäeva autode konstruktsiooniline häda.

Hea näpunäide,viskan ka oma traficul selle tihendi talveks minema sealt.

Auto seisnud umbes kuu aega maal "parklas". Mõte oli nädala lõpul sõitma minna. Eile otsustasin eelkäivitust teha. Käima läks kenasti, aga kui tahtsin Hiina webastot käivitada ei läind see mette. Kõik elektroonika korras ja kütus läheb peale, aga ei sütti. Ajab ainult valget suitsu ja muliseb. Proovisin mitmeidmitmeid kordi, aga ei midad. 
Täna otsustasin tõsisemalt asja ette võtta. Proovisin niisama, ei midagi. Võtsin väljalaske toru maha (arvasin, et seal sees muliseb), ei midagi.
Tähendab, et "uputus" on kuskil sees. Panin väljalaske toru tagasi ja plaanisin el.fööniga sealtkaudu tulekoda kuumutada. Kogu toru ei läinud isegi soojaks - tähendab föön ei suuda läbi puhuda. Otsisin uue vooliku ja puhusin suuga läbi. Alt hakkas kütet tilkuma. Kui arvasin piisavalt puhutud, siis panin uuesti el.fööniga sooja. Nüüd käis soe kohe läbi. Peale neid operatsioone läks diisli föön ka käima. Suitses iganes ja kaua. Lasin täisvõimsusel töötada mitmeid tunde. Lõpuks kadus suits ära ja loodan, et kõik nüüd OK.

Kuidas sai seistes diiselföön ära "uppuda"? Kas esimesel teisel astmel töö võib jätta osa kütet põletamata? Kas selle pärast soovitataksegi aeg ajalt täisvõimsust kasutada? Esimesel astmel töötava fööni sumbutit võib peos hoida.

Kas õhufiltriks on originaal plastmasskopsik ja svamm? Täpselt enam ei mäleta, aga oli justkui aastaid tagasi ühe hiina ahjuga samalaadne mure. Viskasin originaal õhufiltri minema ja panin sobivas mõõdus koonusfiltri asemele ning lugu lahenes.

Õhufiltriks originaal, aga mingi võrk on seal sees. Nägin seda porolooniga filtrit ühes teises komplektis ja pidin selle panema just Clou bussile.

Hulk vett merre voolanud ja hulk kilomeetreid kogunud spidokale. 








1/3 tee peal tundsin, et käikude lülitamine on raskendatud. Traficu käigukasti just ei kiideta oma vastupidavuse poolest. Peast käis läbi mõte, et peab otsa ümber keerama ja katsuks kuidagi kodo saada. Siis aga hakkasin aduma, et viga ei ole kastis, vaid lülitusmehhanismis. Käike lülitatakse trossidega. Ostsin tanklast WD40 õli ja hakkasin pritsima õli trossi otsa peale. Pika peale ikka aitas ka. Koju jõudes oli juba nii hää, et kahtlesin üldse trosside vahetuse vajalikkuses. Võtsin ikkagi vahetuse ette, et vältida edspidiseid probleeme, vähemasti lähiajal. Pole kuigi mõnus mägedes sõita, kui käigus sisse ei lähe.





Diiselküttel soojenduse suitsemise probleem on igapäeva kasutuse juures pea olematu. Seisma jättes panen ta mõneks ajaks täisvõimsusel tööle. Varem pidin, magama minnes, tuule suunda vaatama, et suitsu lõhna tuppa ei tuleks. Nüüd panen katelt käivitades leegitoru otsa sumbuti ja lisakorstna. Nii pole tuule suund enam oluline. Hommikul panen lisad jälle panipaika.





Pikema pausi perioodil saab toite hoopis sulgeda.





Poolel teel avastasin, et ohutulede lüliti on rikkes ja esituled ei ole enam piisava valgusjõuga. Uus lüliti ja uued esituled on tellimuses ja saabuvad lähipäevil. 

Saabusid lõpuks esituled, aga ohutulede lüliti on siiani saamata. Lüliti tellisin uuesti Alist, sest kohalikud jupimüüad tegid mulle aprillinalja. Aermotors saatis mulle ilusti katkise lüliti. Peale teatamist palusid nad väga viisakalt mul täita garantiipaberid ja saata kulleriga, või ise tuua, lüliti nende kätte ekspertiisiks. Garantii paber on mõttetult pikk ja kuller maksab raha. No minu hing ei kannata sellist mõttetut jama teha ja viie euro eest tellisin hoopis alist kaks lülitit. Nii võõrutatakse kliente oma firmast eemale. Sellise odava jupi (10 euri) oleks nad võinud ju lihtsalt esitulede pakki visata.

Aga ok, nüüd on esituled küljes. Oleks ju võinud tulede klaasid üle poleerida. Selline nägi välja klaas, kui temast läbi pilti tegin. Küll sinna taha jäi ka osa valgust.





Probleem aga oli selles, et umbes 1/5 pooltule reflektorist oli kuumusega tuhmunud.





Kui ohutule lüliti saabub, on selle paigaldus oluliselt lihtsam, kui tulede vahetus.

Ohutulede lülitid saabusid. Mõlemad olid töökorras ja üks neist täidab nüüd oma ülesandeid. Teine täidab ka - on riiulil tagavaraks.
Juba ammu oli mul plaanis konditsioneeri veidi täiustada. Mulle ei meeldi selline variant, et kont töötab pidevalt täie võimsusega ja toa tempi reguleeritakse sooja õhu lisamisega. Kui on vaja vähem külma, siis peaks ikka jahuti ennast välja lülitama.
Selleks tellisin juba ammu vastava termomeetri ära. Väljas oli aga külm ja AC moderniseerimise vajadus lükkus edasi.





Mõte oli lihtne. Armatuuris on AC lüliti. Sealt tagant lõikan juhtme katki ja panen järjestikku vahele veel termomeetri lüliti. Kiskusin kliimaseadme juhtpaneeli maha ja ohhohhooo. Milline juhe katki lõigata. Ülesanne nagu põnevusfilmis pommivöö likvideerimine. Õige juhtme leidmiseks tuli ikkagi juhtpaneel tükkideks lõhkuda ja näpuga järge vedada.








Juhe leitud, tangidega naks ja "pomm" oli neutraliseeritud. Termolülitil punane skaala näitab tegelikku tempi ja sinine soovitud tempi. Mingi paar kraadi on vist hüstereesi ka. Häda aga selles, et lüliti töötab tagurpidi. Kui on vaja jahutada, lülitab kondi välja. Peas käisid juba mõtted, kuskohast saada õige lüliti, kui vajutasin ühte nuppu veidi kauem. Käis klõps ja kõik nagu filmis, asi toimib. Edasi algavad katsetused. Tulemustest hiljem. Pean välja mõtlema, kuhu paigutada termoandur.

Sellest konditsioneeri juhtimisest siis.
Soojus mida kasutatakse on nii kui nii jääksoojus mis ei mõjuta midagi.
Ehk selle soojuse mittakasutamine ei  muuda auto töös ega kulus midagi.
Teisalt see protsess, et jahutame üle ja kütame tagasi annab tugevama kuivatamise.
Asi mis soojas niiskes kliimas annab inimliku tunde autos ja lisaks matkaautos aitab eluolu parandada kuiva õhuga eluruumi kuivatamisel.
Elades ja magades tekitame ikka niiskust autosse ja see kuivatamine on ainult hea.
Samuti vihmasel või niisama märjal ajal märjana autosse tulles kui klaasid märjaks tõmbavad annab selline jahutamine+kütmine tulemuseks klaaside kiire kuivamise. Ohutus ja nähtavus.
Aga kui huvi on siis miks mitte. Selliseid ümberehitusi tihti ei kohta.

Kui see nö andur töötab niimoodi, et asub ahelas, mis kondi pumba välja lülitab ja tagasi sisse alles siis, kui salongis temp jälle tõusnud, siis põhimõtteliselt tekitab see radikas rohkem kondentsi ja see puhutakse kõik salongi- jahe radikas ju soojeneb ja kõik teame, kuhu sel juhul õhuniiskus koondub. Tehaseseadetes töötab süsteem nii, et kui radika juurest mõõdetuna langeb temp ca +3 peale, siis lülitub pump välja (et radikas ei jäätuks). Ülemist piiri hetkel täpselt ei mäleta, aga põhimõte selles, et radikas hoitakse üht kindlat temperatuurivahemikku ja eks see sisse-välja plõksimine sõltubki ilmast ehk siis kui kuum välisõhk sealt läbi käib. Palju sellest lisalülitusest kasu sünnib, ei oska muidugi öelda, aga autoinsenerid ilmselt ka teadsid mida teevad kui selle välja mõtlesid.
Põhimõtteliselt olen ma selle läbi teinud kui ühel autol läks andur läbi ja asendasin selle oomipoest ostetuga, aga kuna selle temperatuurivahemik oli liiga suur, st lülitas pumba õigeaegselt välja küll, aga sisse alles vist miski +15 kraadi juures, siis vahepeal soojenenud radikas hakkas peale pumba sisselülitumist salongi esialgu sellist niisket ja kondile iseloomulikku lõhnavat õhku puhuma. 

Telgivai kirjutas: ...Soojus mida kasutatakse on nii kui nii jääksoojus mis ei mõjuta midagi. ... Selliseid ümberehitusi tihti ei kohta. ...

Soojus on jäägina vabalt käes, aga külm ei ole. Kompressori ringi ajamine võtab jõudu ja jõud on kütus.
Selliselt "ümber ehitatud" on ju kõik uuemad autode kliimaseadmed.

Arvo.A kirjutas: ... Tehaseseadetes töötab süsteem nii, et kui radika juurest mõõdetuna langeb temp ca +3 peale, siis lülitub pump välja (et radikas ei jäätuks). ... 

Tänan. Nüüd tean, kuhu katsun andurit sättida.

Motamees kirjutas: ...
Juba ammu oli mul plaanis konditsioneeri veidi täiustada. Mulle ei meeldi selline variant, et kont töötab pidevalt täie võimsusega ja toa tempi reguleeritakse sooja õhu lisamisega. Kui on vaja vähem külma, siis peaks ikka jahuti ennast välja lülitama.
...

6500km katsesõit tehtud. Konditsioneer töötab täpselt nii, nagu ma plaanisin. Katsetada sai küll ainult ühel päeval selle teekonna jooksul.

Teel olles, ühes parklas, vaatasin äkki, et ma sõidaks ringi nagu mopoautoga. Kõik suurused on ikka suhtelised. Sõiduauto parklas on mul nagu kaubik. Natuke suurem teistest autodest.






Samas kuskil "maailma otsas" on kõik asjad teistmoodu.

Arvo.A kirjutas: ...Põhimõtteliselt olen ma selle läbi teinud kui ühel autol läks andur läbi ja asendasin selle oomipoest ostetuga, aga kuna selle temperatuurivahemik oli liiga suur, st lülitas pumba õigeaegselt välja küll, aga sisse alles vist miski +15 kraadi juures, ... 

Lüliti anduri panin kohe kondi radika taha. Kontrolltermomeetri anduri panin kabiini õhukanalisse (näitab ka soenduse tempi). Sisse puhutava õhu tmperatuuride vahe oli viis kraadi. Lüliti lülitus toimus 20 ja 22 kraadi vahel. Ülejäänu oli inerts. Andurite paigalduse augud puurisin läbi õhukanalite seinte ja takistasin liimiga. Näidikud vaja veel kuskile paika kinnitada.

Taha uusi kumme paigaldades oli näha, et kumme sööb väheke väljast rohkem. Jupi aega tagasi tahtsin juba kokkujooksu mõõta, aga tagaamort jäi tavameetodil mõõtmisel ette. 
Nüüd läksin teist rada. Kinnitasin loodid tagaratta külge ja 45cm tsentrist mõõtsin kokkujooksu. Manuaal annab kokkujooksuks 0 kraadi ja 30 minutit +/- 20 minutit. Ai aitas mul teisendada selle millimeetriteks, mis teeb 13,1mm max. Mõõtetulemus ei olnud rõõmustav, aga ka mitte katastroofiline. Umbes 2mm on kokkujooksu liiast. Siiski on kummide läbisõit 30000 - 35000 km ja  mingeid erilisi meetmeid ette võtma ei hakka.








Uus jooks näeb välja selline.

Tagasilla reguleerimisest rääkides: kokkujooksu reguleerimisest vist ei piisa, nagu ma aru saan. Renoveerisin just oma vedukil tagavedrustuse ära, sillastendi mehed rääkisid, et kui taga midagi paika krutid, siis läheb esisild paigast ära sest need peavad olema omavahel ka õige nurga all, kusjuures tagasilla järgi käib esimese reguleerimine (mis on loogiline, sest esisild on roolitav). Nad näitasid nurkade diagrammi ka, seal on rataste kokkujooks, silla nurk ja kahe silla peale kokku lõplik jooksunurk, mis loeb. Seda ainult horisontaaltasandis, rataste külgkaldest ma ei räägi. Kui ainult tagasilla kokkujooksu paika ajad, siis võib juhtuda, et tagasild ajab oma suunda ja esisillaga roolid vastu, siis hakkavadki rehvid kuluma.

Mina soovitaks sillastendi minna ja kõik rattad laseriga üle vaadata ja omanahel paika ajada, kui nad sul rehve söövad.

Ühe asja järelkaja vaja lahti rääkida. 
Tellisin uued kummid reff.ee lehelt. Pildil on näha ka talvel kasutamise märge, kuigi kirjas oli "suvine". See mõõt (kuigi natuke vale, aga sobiv) oli ka ainuke, millel oli juures märge "Alpid". Just selle märke pärast tellisin antud kummid. Kuller tõi kauba koju ja ma panin nad veljedele. Siis hakkasin otsima reaalselt märget "Alpid". Mida polnud, seda polnud. Ei lootnud vahetust, kuna kummid olid juba monteeritud velgedele. Siiski kirjutasin ja küsisin puuduva märke kohta ...
Vastus oli üllatav. Igastahes on mul nüüd uued kummid, "Alpi" märkega. Natuke maksin juurde, kuna vahetuskaup oligi kallim. Ma ei maksnud transpordi eest. Igastahes oli suhtumine väga viisakas ja professionaalne. Suured tänud reff.ee meeskonnale.

Nii, juhtus huvitav seik.
Läksin ükspäev auto juurde ja tahtsin teda liigutada teise kohta. Juba puldiga uksi avades, tundsin, et asi pole õige. Käivitamine muidugi ei õnnestunud, masinas ainult 8v. Andsin teise autoga voolu, aga ikka väga visalt tõusid voldid. No arvasin, et palju ampertunde ja nii ongi. Lõpuks sain auto käima. Parkisin ümber ja lasin akudel laadida. Ise mõtlesin, et kuda seike asi üldse sai juhtuda. Mul ju päiksepaneelid hoiavad pidevalt akusid täis. 
Jätsin auto sinnapaika ja läksin minema. Auto ja kongi aku lahutasin seekord ära. Mul on võimalus neid omavahel kokku-lahku ühendada. Nii saab päike ka auto akut laadida ja toidu tegemisel on kongil 100A/h lisaks. Järgmine päev hakkasin asja uurima, milles viga. Akud vaja maha võtta ja eraldi laadida (elamu poolel 3 akut). Akusid maha võttes tundsin äkki, et üks aku oli väga palav (56 kraadi). Nüüdseks olen akud laadinud ja aru saanud, mis juhtus. Nimelt sellel tulisel akul on sisemine lühis. Kõik teised akud toitsid seda "küttekeha" ja nii juhtus tühjenemine päris kiiresti. Päike muidugi andis asjale võimu juurde.
Akude vahetamiseks peab ilmselt natuke muud tööd ka tegema. Tahan teha ruumi 100A/h akude jaoks. Praegu mahub pikkuse poolest ainult 80 A/h. 

 Olen ka juhuslikult sellise tulise küttekeha avastanud. Nii tuline oli, et kätte enam hästi ei kannatanud külge panna. 
Kui mälu ei peta, oli Varta aku. 

Ilmselt ei ole omavahel seotud aga sarnane probleem oli 5 kuud vana bussi Varta elamuakuga. Tempi ei mõõtnud aga kätt ka ei kannatanud. 
Automüüja sõnul sarnaseid probleeme uute akudega järjest rohkem. Vartade edasimüüja kinnitas samuti probleemide kasvu.

See teema jääb siinkohal soiku, kuna auto läks teise omaniku valdusesse. Minuga sai auto reisida veidi üle 30000km. Ehitus ja mured siin teemas olemas. Rõõmud on rohkem loomulik asi ja neid ma väga ei kajasta.


 


Teine buss on soetatud ja ilmselt tuleb uus teema - Nagu auto päevik või manuaal jälle tulevikus võtta.

Ütle nüüd täpselt, mis on kus ja kus on mis?

Renu on täpselt heinamaal ja heinamaal on Trafic. Siit põllult algas tema äramineku tee.

Oleks siis aia teinud.