Autoelamu kongi ehitamine.

 


 

 


 

 


 


 

Ja nii ajaviiteks lõin (kruvisin) kokku ühe voodi ja käisin ringreisil Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Ebamugavuse (öösel jahe magada) korvas väga väike (4,5) küttekulu.


 


 


 

Motamees kirjutas: Ja nii ajaviiteks lõin (kruvisin) kokku ühe voodi ja käisin ringreisil Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Ebamugavuse (öösel jahe magada) korvas väga väike (4,5) küttekulu.


 

Natuke nooremana (mis natuke-ikka tublisti nooremana) sai ka kolmekesi nii reisitud. Ainult auto oli natuke suurem ja voodit ei viitsinud teha, põrand oli sile niigi. nüüd on mugavussoovid  tõusnud ja teinud avastuse, et madratsi pealt põrandalt tõusta on tublisti valusam, kui voodi moodi asjalt, mis põrandast kõrgemal.
Mul peaaegu sama suur voodi 115cm lai ja koos esiistmetega 170 cm pikk. Jalad jäävad hetkel üle, aga magada on parem, kui põrandal.

Üks pakett (kasutatud) oli seest sodine. Üritasin teda siis pesta, loksutades aknapesu vedelikku. Puurisin augud üles ja alla, et vesi saaks välja ventileeruda.


 


Rellakaga augud ustesse ja soojal/valgusel on tuppa pääs.


 


 


Päike/valgus saab tuppa ka siis, kui luuk on suletud.


 

Talv hakkab tulema, kongi vaja sooja saada. Hakkasin siis õhksoojuspumpa paigaldama. Juba ammu katsusin uurida, kuidas põrandakütte torud põrandas paiknevad. Esialgu soomlased ei suvatsenud üldse mu kirjale vastata. Natuke "krõbedama" küsimise peale tuli hunnik vabandusi ja siis veel vabandusi, et nii vana auto kohta enam põrandakütte skeemi polegi.
Mõtlesin siis läheneda põrandale altpoolt. Kõigepealt lasin välisesse kaitsekihti augu sisse.


 


Seejärel nokkisin peno välja. Lootsin sealt näha küttetorusid. Neid polnud näha, ju siis õnnestus leida torudevaba koht. Eks ma katsusin hästi seina äärde lasta ka. Uurisin ka algelise termokaameraga augu kohta (kütte panin sisse), midagi polnud näha. Puurisin edasi põrandasse ja äkki ...


 


Nüüd sain teada ka tegeliku põranda ehituse. Küttetorud (alupex) on peidetud vineeri sisse. Alt ülespoole siis - Vineer, 7cm penot, paks vineer koos toruga ja lõpuks Al kate.


 


Asja analüüsides tulin järeldusele, et sattusin esimese sektsiooni toitetrassi sisse. Õnneks pole mul esimest sektsiooni eriti vajagi (vähemasti arvan praegu nii), kuna see on "keldri" põrandaküte. Kaks tagumist sektsiooni on õnneks VEEL terved. Üks on veemajanduse all ja viimane lausa "suure" toa põrandaküte. 
Kui kellegil on ideid, kuidas leida küttetorud selt põrandast üles, andke aga tääda (auke on vaja veel).

Üks teine äpardumine on ka toimunud. Panin paika köögi kraanikausi ja avastasin, et kraanikausi kanalisatsiooni kolmik on panemata jäänud. Oleks pidanud dussi kanalisatsiooni toru vahele tegema kraanikausi äravoolu võimaluse, aga nii see läks ... See aga on palju kergem apsakas, kui põrandakütte rikkumine.

Paika on saanud akupank ja inverter. Päiksepaneelidega läheb veel aega, talvel pole neil nagunii erilist "jõudu".


 

Motamees kirjutas: . 
Kui kellegil on ideid, kuidas leida küttetorud selt põrandast üles, andke aga tääda (auke on vaja veel).

 

Materjalidetektoriga võib proovida. Proovisin, topelt MDF plaadi alt (40mm) alumiiniumseibi leidis üles.   

Kas see läbi alumiiniumi alumiiniumi ära tunneb???
Kas saad proovida sama asja, aga laotad plaadi peale AL paberi või lehe?

Tere.
Kui toru nii lähedal plaadi all, siis külma põrandasse 40C´ sisse ja leiad ka telefoni termokaameraga 5mm täpsusega torud üles. Endal garaaži tõstukit paigaldades määrasin samal viisil 1cm täpsusega torude asukoha.


Päikest

Seinaskänneriga ei ole proovinud ?
Seda siis alt poolt.

midagi sellist mõtlesin.

www.tooriistamaailm.ee/seinaskanner-bosch-gms-120

 

Motamees kirjutas:

 

Kiidan takka!



 

Motamees kirjutas:

 

Kiidan takka!




 

Motamees kirjutas: Ja nii ajaviiteks lõin (kruvisin) kokku ühe voodi ja käisin ringreisil Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Ebamugavuse (öösel jahe magada) korvas väga väike (4,5) küttekulu.




 

 

                                          Kiidan takka!

Kongi põhiküte paigas. Spetsialistid panevad agregaadi paika kolme tunniga (veel vähem), mul aga võttis aega vähemasti kolm päeva. Aga pole hullu, nüüd on ta paigas ja tuba soe.


 


 

Kummale poole välisagregaat on pandud? Ei tahaks mõelda, mis järgi jääb vastutuleva auto kivirahest mõnel teeremondi lõigul. Või kaua ültse vastu peab kehvemal kruusateel raputamist.

Välisagregaat on vasakul pool. Kui palju selle autoga üldse sõidetakse ja kui palju neist on siis halvad teed. Pealegi tuleb sõidu ajal välisagregaadile kott pähe. Ma ei tahaks üldse mõelda sellele prahile, mis oma rataste alt vastu sealset õrna radikat paugutab.
Järgmine asi on vibratsioon. Mingil määral vibreerib seade ju oma töö ajal ka ja sellest pole nagu katki midagi. Ju peab välja ka sõiduvibratsiooni, sest neid pumpasi on näha paljude kongide küljes, eriti meditsiinitehnika juures. 
Oli mõte ka välisagregaadi paigutuskohana külmutusagregaadi koht/väljalõige kongi ülaosas. Siis aga hakkasin mõtlema alla valguva kondetsvee peale, mis talvel ära külmub ja loobusin sellest mõttest.

Motamees kirjutas: ... Ebamugavuse (öösel jahe magada) ...





 

Ega see asi es andnud mulle rahu. Tellisin diiselfööni, mis sellise auto soojendamiseks ette nähtud. Tellimise lõpufaasis küsiti veel mu käest üle, kas soovin 2kw fööni või 5kw. Plaan oli algul osta 2kw, aga siis lõin pasaks ja tellisin ikkagi 5kw. See oligi viga. 5kw kõikse nõrgemas resiimis andis tuppa 32 kraadi. Algul oli soojendatav õhk ringluses. Seepeale tegin veel ühe augu auto põhja ja nüüd on kogu soojendatav õhk õuest võetud. Nii sai miinus ühe kraadi juures rahulikult autos magada. Fööni sisetembi andur näitas 24kraadi. Soojendi töötas ikkagi kõikse aeglasemas resiimis.
Välja puhutava sooja õhu jagasin kaheks. Üks puhub ette ja teine voodi alla keskmisesse lahtrisse. Sealt edasi saab soe õhk välja tagaluugi vastas. Nii on vähem tunda külma autokere kiirgust.
Kodune katse - üheksa tundi tööd kulutas 1L diiselkütust. Voolu võtsin siis auto originaalakult. Peale katset läks auto veel kenasti käima. Nüüd on pandud föönile oma aku ja käivitamise pärast ei pea muretsemagi.
Soojenduse panin juhi istme taha põrandale, lisaaku on kunde istme taga.


 


 


 

Motamees kirjutas:

 Soojendi töötas ikkagi kõikse aeglasemas resiimis.

 

Kas kõige aeglasemas reziimis töötab ahi kenasti? Nii mõnigi sellistest ahjudest kipub peale pikemat miinimumis töötamist errorisse minema. Kui lasta tal siis jälle mõnda aega maximumis uhada, on mõneks ajaks jälle asi korras. Või on Sul mingi oma nipp   
 

Ei ole mul miskit oma nippi. Panin saavutatava toatemperatuuri 9kraadi peale. Siis võtab kiiremini pöörded maha ja tuba ei lähe nii kiiresti soojaks. Algul korra uhab ja siis kukub vaikseks. Mingit errorit pole veel löönud. 
Sinu räägitud error oleks juba füüsiline põhjus, miks tuleb valida väiksem soojendus.
Muide, lugesin natuke manuaali ka. Kuskil oli kirjas, et biokütus ei ole ahjule sobiv. Seepeale mõtlesin, kas meil veel müüakse erimärgistusega kütust üldse. Ahju jaoks (eraldi paagis) võiks ju värvilist kütet kasutada.

Rekkamehed on rääkinud, et kui "gero" eraldi paagiga, siis lisavad sinna 10l diisli kohta liitri bensiini. Pidi hoidma ahju seest puhtamana ja tänu sellele erroreid ei teki. Ise pole proovinud.

Minuarust keelati ka majapidamises sooja saamiseks see erimärgistusega diisel ära. Iseasi kas seda keegi kontrollib sul seal. Kuna aga erimärgistusega kütuse ostmine jätab märgi süsteemidesse, siis võid pärast hakata tõestama kus põllumajanduses seda kasutasid

Ise vaatasin videoid kus segatakse 50:50 seda mingi vana fritüüri õliga. See pidi ainult töötama maksimaalsel võimsusel. 

Pole ise seadme ostuni jõudnud.. hetkel plaanin läbi ajada truma s3000 ahjuga.

Motamees kirjutas: Ei ole mul miskit oma nippi. Panin saavutatava toatemperatuuri 9kraadi peale. Siis võtab kiiremini pöörded maha ja tuba ei lähe nii kiiresti soojaks. Algul korra uhab ja siis kukub vaikseks. Mingit errorit pole veel löönud. 
Sinu räägitud error oleks juba füüsiline põhjus, miks tuleb valida väiksem soojendus.
Muide, lugesin natuke manuaali ka. Kuskil oli kirjas, et biokütus ei ole ahjule sobiv. Seepeale mõtlesin, kas meil veel müüakse erimärgistusega kütust üldse. Ahju jaoks (eraldi paagis) võiks ju värvilist kütet kasutada.
 

Truma diisel soovitavad "tühjaks põletada". Mina keeran asjade pakkimise ajaks viimasel päeval 30 kraadi ja lasen pool tunnikest siis umbes kütta. Uksed lahti ju ja siis peab täiega küttma. Eks teistel on sarnased mured et ahju jääb mingi ollus alles.

Põhiteema juurde...
Tõmbasin akupanga juures asju koomale. Tehtud august mahtusid läbi õhksoojuspumba torud/juhtmed ja lisaks ka akuruumi vendi toru. Vendi kombineerisin kokku 24v arvuti ventilaatorist ja solgitorudest. Sellisest pidevast läbitõmbest peaks piisama akuruumi vendiks. Two in one lahendab ära ka kogu "maja" üldvendi. Elutoa seinas on vent ava. Lõppkokkuvõttes saab akuruum õhku peale elutoast ja nii saabki ühtlasi ka elutoa õhku värskendatud. Teine selline seade tuleb veel tualetti, mis omakorda parandab ventilatsiooni.


 


Kuna pangahoone sai praeguseks valmis, otsustasin teda ka natuke proovile panna. Pangast tuleb laenu võtta.
Et kõik oleks aus, otsustasin eksperimenti alustada päeval kell 12. Siis on päike akendest mööda läinud ja ei soenda enam tuba. Niisiis sel ajal lülitasin õhksoojuspumba, läbi inverteri, akupanga taha. Mõtlesin, et asi veab miskit paar tundi, no õhtuni oleks ju tore. Käin ja vaatan, ei hakka inverteri punane tuli põlema. Õhtul sama asi. Toa temperatuur püsib ühel tasemel (18 kraadi) raske südamega läksin magama. Ma ju ei tea, mida inverter akude tühjenedes teeb. Hommikul sama seis. Siis tuli meelde, et inverteril käib juhtmega taga akupaki kontrollandur. Suskasin selle sisse ja ennäe imet, see näitab akude täielikku laetust (neli pulka). Muide sama seis on ka hetkel (32h hiljem). Ma käisin isegi vahepeal kontrollimas, et ma poleks akulaadijat kogemata taha unustanud (enne proovi laadisin akusid), nii suured on minu kahtlused.
Igastahes loen ma praeguse katse ebaõnnestunuks. Ootan jahedamat ilma. Praegune temperatuuri vahe õues ja toas oli vast liiga väike (keskelt läbi 7-6 kraadi). Eks külmem aeg annab arutust, kas minu usk akudesse oli liialt väike või on õhksoojuspump "liiga" õkonoomne. On muidugi veel üks võimalus - minu kongi soojendamise töö oli liiga kvaliteetne. 
Saate teada...

Täna oli vaja Tallinnas olla. Hommikul oli kõik OK ja inverteri akumõõtja näitas kolm pulka. Õhtul koju jõudes oli vile lahti (inverteri alarm) ja temperatuur oli langenud 16kraadi peale. Kirja võiks siis minna vähemasti 48h. Välistemp viis kraadi.
Panin soojuspumba tavalisse tepslisse ja tutkit, ei hakka käima. No ilmselt siis maha kärsanud liiga viletsa voolu pärast. Peale mõningast näppimist ja restartide tegemist hakkas ikkagi uuesti sooja puhuma. Sain kergendatult hingata.