Matkaauto ehitamisest.

Küsiks vahele ,et kas keegi on madel autole uue elamu peale ehitanud? Kui ja siis mida on kasutatud välisseina materjaliks. Andke palun mingeid linke.

talupoeg Hääleta:

Küsiks vahele ,et kas keegi on madel autole uue elamu peale ehitanud? Kui ja siis mida on kasutatud välisseina materjaliks. Andke palun mingeid linke.

Madelautole ehitatakse ära võetav kabiin. Saab kasutada nii kastikana, kui suvilana. Suvila on sellisel juhul koorem ja ehitamine oluliselt lihtsam bürokraatia poolelt.

Üks foorumilink on siin

www.leerkabinen-forum.de/
www.wohnkabinen-magazin.de/forum.html
www.articacamper.com/



www.nordstar.de/

www.wohnkabinencenter.de/

Kuidas veokast suvila ehitada: www.camper-freaks.nl/nieuw%20project.htm

Vaata ka siin lehel linkide all "Kuldsete Kätega Inimesed"

tiit kirjutas: www.auto24.ee/used/677967

Foorumi liige müüb ka endaehitatut matkakat.Kusagil oli pikk teema aga enam ei leia.Kui on pandud nii palju aega ja raha alla kas siis on mõtet müüa?Selline projekt on võrreldav majaehitusega,mõnest küljesti keerulisemgi kuna kõik tuleb kompaktselt sobitada,elumajas aga on ruumi piisavalt ja selliseid probleeme ei teki.
1)Orjenteeruvalt mitu töötundi kulus?
2)Palju sisutus maksis? ...

Pikk teema endiselt olemas ja ka müügilingil viidatud.
forum.automoto.ee/showthread.php?tid=25154
Ega müük jah seda raha tagasi too, mis sinna sisse pandud on. Praegu on aga seis selline, et tööülesannete täitmiseks oleks vaja suuremat bussi. Elada on ju mu ehitatud bussis kena, aga materjale/tööriistu pole kusgile panna.
Elamist on nüüdseks katsetatud piisavalt ja see on nagu mu teine kodu. Miskit pool aastat sees elamist tuleb ikke ära.
Ka on mul ootel juba teine matkabussi projekt. See aga peabki senikaua ootama, kuni saab selle töömasina ka tehtud. Ka töömasin tuleb nagu matkakas, ainult pooles ulatuses. Sobiv toorik oleks näiteks MB 609 või midagist sealtkandist.
Tiidu küsimused jäävadki vastusetta. Pole sellist arvestust pidanud. Ehitasin bussi puht sportlikust huvist ja teadagi hobid on kallid. Tõin soomest suure käru sisustuse jaoks. Umbes aastake ehitamist ja kasutamiskõlbik ta oligi. Valmis ei saa selline asi kunagi. Lisaks päevadele läks ka palju öötunde sinna sisse.
Kui bussi valmis sain, siis selgus, et seda saab väga edukalt mu teise hobi jaoks kasutada. Ja nii see buss mu elukutset muutiski.
Ja nii see eluke veereb, nagu ernes ... Piibeleht ja Vestman ... Mis eile OK ei pruugi seda olla täna.

Müük on loomulik asjade käik ja seda enam kui uus projekt kasvõi mõtetes ootamas teostamist. Inimesed ehitavad mitu aastat maja ja ka aastskese elamise järel panevad selle müüki, kellel jäi väikseks või kellele liiga suureks, selline on elu.

Tervitades Gulfstream.

Leidsin hoovipealt ford econoline 5,4. Võtan ta nüüd kasutusele matkaautona. Siit küsimus Gulfstream-ile. Kuipalju küsiti gaasiseadme eest,kas töötab korralikult ka palju saab gaasipaagiga läbi sõita?
Tänud ette.

Tahaks aastavahetusel Pariisis ollaB)

johannes Hääleta:

Leidsin hoovipealt ford econoline 5,4. Võtan ta nüüd kasutusele matkaautona. Siit küsimus Gulfstream-ile. Kuipalju küsiti gaasiseadme eest,kas töötab korralikult ka palju saab gaasipaagiga läbi sõita?
Tänud ette.

Tahaks aastavahetusel Pariisis ollaB)

Minu sõidukitele paigaldati 4 põlvkonna gaasiseadmed ja hind jääb 1400-1700 euri kanti,sõltub milline gaasipaak/id ja multiklapp/id paigaldatakse. Gaasikulu on 13 l/100km kanti maanteel ja 19 l/100km linnas, palju sõltub sõidustiilist, linnas on võimalik ka julgelt üle 20 l/100km lasta. Autogaas on Eestis 0,77eur/l meil on üks kallim autogaas kogu Euroopas, mujal ikka julgelt pool bensiini hinnast. Minul on hetkel kaks V8 gaasil ja mõlemaga pole töötamisel mingeid muresid siiani olnud,küll aga mõned omapärad. Mõlemate autode gaasiseadmed on erinevates firmades paigaldatud.Üks teeb imelike helisid,vahel klõpsuvad releed ja vahel siriseb midagi mootoriruumis. Teisel on vahel tunda gaasihaisu, kas mootori seiskamisel või käivitamise järel. Läbisõit ühe tankimisega on kinni ikka paagi suuruses, kas paned 95l või 150l gaasipaagi. V8 oleks optimaalne ikka üle 90l paak panna ja mida suurem seda parem, mugav ju sõita kui pole vaja tihti tankida. Mina saan ühe tankimisega ainult gaasiga sõita kuni 650km trassil, vahel vähem vahel rohkem, lisaks bensiiniga saab alati rõõmuga jätkata järgmisesse gaasitanklasse. Kui gaas otsa saab siis läheb süsteem märkamatult ise üle bensiinile ja annab sulle sellest teada heisignaaliga-pikk piiks. Kogu süsteemi jälgimiseks on oma märgutuled ja olemasoleva kütuse näidik. Näidik näitab värviliste tuledega palju paagis veel kütet on ja kui jääk läheneb reservile siis hakkab viimane tuli vilkuma, et nüüd aeg tankima minna. Kui sa siis midagi ei tee järgneb umbes 50km pärast helisignaal ja tuled hakkavad kõik koos vilkuma ja süsteem läheb üle bensiinile. Sõit jätkub sujuvalt bensiinil...

Tänud suured.Uusn et aastaläbisõit jääb 10000km kanti. Siis gaasil nagu erilist mõtet pole.

Gulfstream kirjutas: Müük on loomulik asjade käik ja seda enam kui uus projekt kasvõi mõtetes ootamas teostamist...

Mõtetest on asi palju kaugemal. Pildil esiplaanil projekt ja taamal doonor.

Eemalt vaadates paistab juba soojustatud kuut olema või ainult tundub nii?
Sul nüüd asi juba käpas, kas saad "jõuluks koju" ?

Vähemalt on nüüd üht huvitavat teemat jälle oodata.

Alumiiniumist kuut on soojustatud 2,5cm penoga. See aga tuleb lahti võtta ja plaadid vahuga kenasti tihendada... ja siis veel 2,5cm juurde. Muidu on raamid külmasildadeks.
See on nii eriprojekt, et seda vast matkaautoks lugeda ei saa ja valgustamine ilmselt jääb nõrgaks.
"Jõuluks koju" oleneb vabast ajast. Kevadeks aga tahaks küll.

Kui lood juba nii kaugel siis ootan uuest sõidukist peatset teemat põnevusega!

Tervitades Gulfstream.

Gulfstream kirjutas: Kui lood juba nii kaugel siis ootan uuest sõidukist peatset teemat põnevusega!

Kuna enamuses on teema auto taastamisest, siis asub see teises foorumis. Seal on ja tuleb ka noppeid matkaauto teemasse, just kongi tegemise osas.
Kel huvi, siis palun.
forum.automoto.ee/showthread.php?tid=38973

Järg on jõudnud kongini.
Kas peaks MB jaoks tegema teise teema või lähen siit edasi?

Põranda soojustamiseks kasutan topeltpõhja. Panin kongi raamide alla pleki. Vahe täidan penoga.

Nüüd on peno enamuses pandud. Rimori lõhkumisest peab ka midagi õppima. Algul tahtsin ära kasutada penotükke, mis olid ennem seal seinas. Tuleb aga liiga tükiline/auguline. Tised augud panin juba uue penoga ja suuremate tükkidena. Liistude vahele tuleb viimane kiht penot, mis likvideerib raamide külmasillad.
Liistud võtan uuesti maha ja immutan puidu ära. Siis vast kestab kauem.

Katsun kasutada võimalikult palju välisruumi. Vasakul külje alla ehitasin suure kasti. Sinna mahub sisse vesilõikaja või palju muud kola.

Parema ääre all on solgipaak. Ärge nüüd arvake, et ma kütust solgiks nimetan. Kütusepaak on veel eraldi seal.

Solgipaaki peab ka midagi jooksma. Sellepärast peab olema kusagil ka veepaak. Mõtlesin siin ühte varianti ja tahtsin laiema üldsuse arvamist ka teada.
Mis oleks, kui panna veepaak lae alla ja lasta vett voolata vabavooluga? Laealuses paagis olev vesi läheb ka piisavalt soojaks. Poleks vajagi eraldi soojaveepaaki.

Motamees kirjutas: Solgipaaki peab ka midagi jooksma. Sellepärast peab olema kusagil ka veepaak. Mõtlesin siin ühte varianti ja tahtsin laiema üldsuse arvamist ka teada.

Mis oleks, kui panna veepaak lae alla ja lasta vett voolata vabavooluga? Laealuses paagis olev vesi läheb ka piisavalt soojaks. Poleks vajagi eraldi soojaveepaaki.

Kui paagi jaoks sobiv koht olemas, siis mika ka mitte. Paagi all mõtled sobiva suurusega (millest oma jõud üle käib ) kanistreid? Kankudega oleks vast kõige mugavam. Lihtne täita ja vahetada. Hetkel paagiks olevale kanistrile kraaniga kork. Õhu pealevoolu jaoks peaks vast ka mingi voolik olema. Tõstad selle pea alaspidi paika ja ongi olemas.
Ühes bussis olen kunagi analoogset süsteemi näinud ka ja täiesti toimis.

Se laealuse paagi mõte on muidugi originaalne , kuid 100...150kg laeall loksumas võib mõjuda seinte konstruktsioonile , tegemist siiski suht suure õlaga mis seinu murrab.Ja ka kurvi läbimist mõjutab Loksumist saab muidugi paagisiseste vaheseintega vähendada . Väike rusikareegli arvutus näitab : kui läbida 45 kraadist kurvi kiirusega 50km/h peaks paagis tekkiv kineetiline tsentrifugaal raskusjõud ulatuma 100.L korral 340kg ni. Lisades siia maapinna ja katusevaheline ( kus veepaak asub ) õlg on need jõud seinakonstruktsioonile üsna suured.

Korvimees kirjutas: ... Paagi all mõtled sobiva suurusega (millest oma jõud üle käib ) kanistreid?...Ühes bussis olen kunagi analoogset süsteemi näinud ka ja täiesti toimis.

Mul on olemas 70liitrine veepaak(ühelt pildilt isegi näha). Paneks selle statsionaarselt lae alla kinni. Väljaspoolt oleks tankimine. Nagunii ju enamuse ajast lastakse vett survevoolikust. Hädapärast saab ka kanistriga katuselt sisse valada. Need mõned käsitsi täitmiskorrad ei määraks seda süsteemi veel hukule. Peaasi, et vabavoolu süsteem toimib.

Jaan03 kirjutas: Se laealuse paagi mõte on muidugi originaalne , kuid 100...150kg laeall loksumas võib mõjuda seinte konstruktsioonile...

Tegu pole ju pehme kerega matkaautoga, vaid veoautoga. Seal kongis on ette nähtud vedada palju suuremaid raskusi ja kindlasti on arvestatud ka nende raskuste kineetilise energiaga. Lisaks sellele olen ma kongi jäigastanud vahu ja penoga, mis moodustab lõpptulemusena korraliku "võileiva". Külgkallete stabiilsuse hoidmiseks on ka tagasilla küljes roppjäme stabilisaatori varras.
Muidugi on Jaani arvestustel tõsi taga ja paagi panekul arvestan ka selle loksumise teguriga, kui vähegi võimalik. Kindlasti ei hakka ma paagi sisse panema eraldi vaheseinu. Saan aga paagi panna asendisse, kus loksumine mõjutab võimalikult vähe auto stabiilsust. Näiteks paagi pikem külg piki sõidusuunda. Siis ei saa vesi hoogu sisse, et autot külgsuunas kallutada.

Eluruumil on seinad valmis. Seinte külge saab ühteist ka keerta, kruvi seisab sees küll. Viimase seina saab paika siis, kui asjad juba kolitud. Muidu on neid väga vilets sisse toppida.



Ühe vidina sain täna valmis.



Kui homme paika jõuan sättida, saab pilti ka.

Motamees kirjutas: ...Kui homme paika jõuan sättida, saab pilti ka.

soovitan trepi väljast katta mingi ilmastikukindlama vahendiga nt. plastik, alumiinium, klaasplast vms.
igasugune puit kipub kiirelt pehkima.
vihmase ehk niiske ilmaga sõites saab ta intensiivset survepesu ja niiskus poeb igale poole vahele.
ma oleks ise üldse teinud selle trepi nt riffel alumiinumi lehest.
kui nüüd veel targutada siis ega see tööriistakast pole kah pikka-ealine lahendus. ka see veekindel vineer saab ükskord otsa jah läheb küll mitu mitu aastat aga siiski pundub ja pehkib ära.

kui sa ikka tuled sealt trepist alla sületäis telliseid või ämber segu näpus siis võid lõpuks ka läbi kukkuda :silly:

Märkus muidugi asjakohane. Tänan.
Praegu aga sai niiviisi. Olen muidugi niiskusetõrjele mõtelnud. Veekindlal vineeril said kõik lõiked uuesti üle mäditud. Treppi olen juba mitu korda immutanud värnitsaga ja immutan veel. Eks peab ka aeg ajalt immutust uuendama.
Uks pole veel korralikult ette pandud. Vihm pressib ukse vahelt sisse ja loik on trepastme peal. Selline olukord tuleb ära kaotada. Kui aega saab, siis jälle tegelen uksega.
Sõitu on mul üldiselt vähe. Seistes on kastid vihma eest varjul. See pole aga eriline vabandus, küll ta pehkib. Inimene peab aga kuidagi lohutama ennast.

Ei soovita puitu katta , nagu eespool kirjas pakuti plastik jne. ratta alt lendab kive ja tekivad mikro praod mille kaudu niiskus vahele läheb, siis on trepi eluiga kordades lühem. Tee riiulisse paar treppi varuks, võid ju mõne aastapärast ennetavalt ära vahetada.

Janec kirjutas: Ei soovita puitu katta...

Ega ma teda muudmoodi kata, kui immutan värnitsaga. Värnitsa vedaldasin ära, et paremini sisse imbuks. Praegu pole enam midagi seal mädida. Ju tuleval suvel, kuivade ilmadega jälle.
Igastahes praegu lupsin usinasti trepist üles-alla. Palju mugavam, kui tagaluugist käia.
Olen jõudnud järjega põrandakütte juurde. Uurisin igatsorti kaableid ja lõpuks jäin kahe 420w kaabli pääle.
Tea, kas see foolium väga suurt effekti annabki, aga sinna oli hea kaabel paika liimida. Muidu oleks ta ju krussis põrandal laiali. Jagasin kaabli pikkuse roovide vahe laiusega ja sain keskmiselt 6cm vahet. Nüüd, kui vineer peal kinni, pole enam juhtmete liikumist karta. Vineer pigistab nad kinni. Äärde jätsin 10cm vaba ruumi. Sealtkaudu saab torusid/juhtmeid vedada, pole puurimisega hirmu.

Kas sellel sistimil ka termostaat kaasas , või pead selle juurde soetama . Fooljum on muidugi soojuse peegelpinnaks hea aga ka päris normaalne elektrijuht ..... . Autos ikka kõik veidi vibreerib siis võimalus kaabel kuskilt aja jooksul läbi närida ja takistusala lühenemine võib kaabliosa temperatuuri kõvasti tõsta ja edasi ..... Se muidugi ei pea nii minema kuid võimaluse jätab