Matkaauto ehitamisest.

Jaan03 kirjutas: Kas sellel sistimil ka termostaat kaasas...

Termostaati polnud selles komplektis. Pole vaja ka, ei panegi. Termostaat jälle üks rikke koht.
Panen ainult toatemperatuuri anduri. Sistem siis selline, et lülitan kütte sisse ja ta ise vaatab, millal ta ennast välja lülitab.

piltide pealt ei saa hästi aru kas oled juba teinud või plaanid aga ...
kui kohe kaabli peale tuleb vineer siis peab taladesse süvistama kaabli soone sisse ehk et vineer ei "lömastaks" kaablit enda ja põrandatala vahele.

Motamees kirjutas:

Jaan03 kirjutas: Kas sellel sistimil ka termostaat kaasas...

Termostaati polnud selles komplektis. Pole vaja ka, ei panegi. Termostaat jälle üks rikke koht.
Panen ainult toatemperatuuri anduri. Sistem siis selline, et lülitan kütte sisse ja ta ise vaatab, millal ta ennast välja lülitab.

ehk siis paned mitte põranda temperatuuri jälgima termostaadiga vaid õhutemperatuuri ja ikka termostaadiga ?
ära pane vastu välisseina - see jääb ikka jahedam ehk otsi mõni soojem pind.

MeelisV kirjutas: ...
kui kohe kaabli peale tuleb vineer siis peab taladesse süvistama kaabli soone sisse ehk et vineer ei "lömastaks" kaablit enda ja põrandatala vahele.

Tegin ja liimisin kaabli soone põhja, et ta juhuslikult vineeri panekul sealt ei irduks. Mujal on all pehme peno ja kaabel saab omale ise soone sisse pressida.
Tahtsin hoopis näha, kas keegi takistab mind autot põlema panemast. :whistle: Selleks ka panin kõik kaabli andmed avlikkuse ette.
Kaabel on muidu vajalik betoonikihi sisse valada. Ma ei saa seda ju autos teha. Betooni sisse võivad tekkida praod ja prao koht võib kaablit rikkuda.
Siis mõtlesingi, et panen kaks kaablit järjestikku. Saan läbipõlemiskindla küttekaabli. Pole vaja ka põrandaandurit. Nagunii oleks anduri koha valikuga probleeme. Keelatud on ju küttepõranda katmine. Mul aga tuleb sinna igasuguseid kappe ja muid seadmeid. Ega tea, kuskohast ta just kõige kuumemaks veab.
Kui kaabel oli paigas, siis katsetasin ka kohe arvutuste paikapidavust. Ja ongi nii, et 800w jääb järgi ainult neljandik. See aga piisav põranda soojana hoidmiseks.

tegelikult võiksid igaks juhuks panna kaabli külge kapillaar termostaadi mille piirkond on pealpool 50C ja rohkem ehk nn. ülekuumenemise kaitseks

see kuskile põranda lähedale kuudi nurka peita pole ehk palju teha aga omal kindlam olemine.

Põlemapanemisest kaitseb ainult see kui sa seda el-kütet sinna ei paigalda , fooljumekraan aga võimaldab läbihõõrumise tulemusel , seda pikendatud kaablipartiid kordades lühendada e . ajad voolu üles ja ongi ilus jõuluküünal. Loomulikult omab suurt tähtsust paigalduseeskiri ( tore ,et meetri kohta koormust vähendasid , suurendades takistust ) Milline on betooni soojusüleksndetegur ( selleks ,et kaablilt soojus ära kanda ) ja milline on viineerplaadil ja sellel penol , Võib ju juhtuda ,et kaabel oma keskonnas jõuab kuumeneda üle temale antud töötemperatuuri , enne kui soojus selle toaandurini jõuab .

Jaan03 kirjutas: ... Milline on betooni soojusüleksndetegur ( selleks ,et kaablilt soojus ära kanda ) ja milline on viineerplaadil ja sellel penol...

Betoonil on umbes 2 ja vineeril võiks olla umbes 0,8, aga ega see midagi anna. Kaabel ei ole ju kogu übermõõduga vineeriga ühendatud, nagu betoonis.
Kui aga mõtelda nii, et kogu põranda peale on 200w, siis peaks turvalisust olema küll. Ühe ruutmeetri alla tuleb umbes 50w. Kui 50w pirn on "laiaks litsutud" ruutmeetri peale, kas ta siis suudab seda kärssama panna? Ma arvan, et mitte. Isegi tuba ei küta, aga põranda peaks hoidma leigena. Kütmiseks mul teised vahendid.

Nüüd on kohta, kuhu asjad panna. Valmis ka toa pool vahesina, mille küljes riistariiul otsapidi on.

Põrandale oled juba voolu sisse lasknud?

Rein kirjutas: Põrandale oled juba voolu sisse lasknud?

Kohe lasin, kui traat maha sai. Viimane vineer oli veel lahti. sealt sain proovida. Huulega (kõige tundlikum koht) proovides oli veidi leige. Põrand muidugi soojaks ei läinudki, pole lootnudki. uksed lahti ja kongis välistemperatuur. Küll ta soojaks läheb lõpuks, kui kuut juba sooja peab.
Takistused mõõdetud, kõik korras.
Täna juba hakkasin uuesti põrandat lõhkuma. Küttevoolikute sissetoomiseks ja värske õhu voolikule sai täna juba kolm auku tehtud. Neid tuleb sinna veel hulgem.
Kütte paigaldamine jäigi pooleli, kuna alt tulev voolik ei läinud kolmikule otsa. Homme lähen poest uurima, kas on midagi, et saab õige vooliku otsa.
Radika alla tuleb väljast värske õhu voolik.



Kapi sisse panemiseks pidin ta alt koonusesse lõikama. Ainult nii saab teda paigaldada. Kuna kapi seinad enamjaolt tühjad, siis pidin ääretugevdused uuesti liimima.

targutan jälle kaugelt :silly:
ehk mina oleks riiulite tarvis kasutanud OSB asemel vineeri
on jäänud mulle arusam, et vineer on parema vastupidamisega kui OSB
olenevalt OSB plaadist (tootjast/tüübist jms.) kipub see lagunema ja niikust vähe taluma vineeriga paremad kogemused. ka koormustaluvus on vineeril parem kuna on kasutuses suuremad kihid/kiud ja OSB puhul vaid väikesed killud s.t. murdub kergemalt. ja kruvi seisab kah vineeris paremini kui OSB plaadis ja...
aga mis siin tagantärgi targutada - võimalik, et see pole üldse probleemiks ehk riiuli koormus saab olema väike ja mure on vale koha peal :blush:
aga noh alati on võimalik vahetada kui katki läheb ja eks alguses teed nii nagu mõtled ja pärast ehitad ringi nii nagu tagelikult kasutad ja vajad

No OSB sellepärast, et need tükid jäid seinte lõikamisel järgi ja arvestasin siis need riiuliks kohe. Muidu läheb see asi ikke kalliks. Vineeri hind on ju suurem ka. Peale selle on OSB karedam ja asjad ei libise seal peal.
Kui kandevõimest puudu jääb, saab alla kruvida liistu, mis OSB tugevust tunduvalt tõstab.
Olen ka tähele pannud, et OSB tugevust tõstab lakkimine või värvimine. Nii ei hakka puidu laastud ükshaaval eralduma.

Nüüdseks olen küljetreppi niipalju trampinud, et tavaelu terve aasta ports. Seisab veel koos. Ei kujutagi enam ette, kui peaks treppredeliga tagaluugist sisse käima.
Vahepeal oli pikalt tormi ja pagutas mõnikord väikest ust kinni või vastu välisseina. Mõtlesin siis suure ukse peale. Hooletul käitumisel võib selline suur "puri" vigaseks lüüa.
Üles alla trampimisel oma põhjus ka, ega ma aeroobika pärast trepiastmeid ei teinud.
Mõned postitused ülevalpool on värske õhu toru ja keskütte kollektor ripakil maas. Nüüd on pooled radikadki paigas ja ära ka peidetud. Kollektor veel prügikasti tagant natuke paistab.
Põrandakütet hoian praegu sees. Nagunii ju tegutsen pidevalt putkas. Küte hoiab sees kuskil 6 plusskraadi. Üks seinaosa (1x1,9m) on alles lahti ja selle katsin eesriidega.

Voodi sissemahutamiseks tuleb teda natuke ümber teha. Klambrid välja ja kate maha.



Siis natuke puidu ja metalli lõikamist. Keevitusega uus raam kokku.



Uuesti ääred kokku ja klambrid kinni. Ongi valmis sobivas mõõdus voodi.



Vool tuleb ka juba korralikult kongi, mitte kusagilt luugi vahelt pikendusjuhtmega.



Järgmine töö peakski olema voodi õigesse kohta sättimine ja liigutamise süsteemi aretamine.

Sain voodi oma kohal liikuma. Mittetöötavas asendis on ta seinal.



Alla lastes peab jääma laua ja voodi põhja vahele vajalik ruum mikrolaineahju ja saiaküpsetaja jaoks.



Ajam on selline, sest see tagab 90cm laiuse voodi lükkamise vastu seina. Samas jääb allalastuna vajalik ruum, millest rääkisin. Ka tagab selline süsteem minimaalse tarjektooriga liikumise seina ääres. Minimaalsem trajektoor võimaldab suuremat seinakappi.

Kas see voodi osa on kuudi eesotsas?

Jah. Pilt on tehtud toa ukse vahelt, auto sõidusuunas. Paremale poole tuleb veel kraanikauss. Külmiku ots paistab juba laua alt. Seinakappe peab nüüd projekteerima hakkma. Vasakut kätt nurga taga on riidekapp.

Ivar Kalev kirjutas: Kas see voodi osa on kuudi eesotsas?

Mõtlesin, et sellel küsimusel oli ka mingi tagapõhi, midagi äkki valesti. Aga oli vast niisama orjenteerumiseks.

Motamees kirjutas: ...Mis oleks, kui panna veepaak lae alla ja lasta vett voolata vabavooluga?...

See vajadus kadus nüüd ära. Vabavoolu mõte tekkis pumba puudumisest.
Tegelikult ei olnud puudu, aga kapitaalselt oli asi ära rikutud. Aegade jooksul oli doonor vahetanud peremehi ja osad ei teadnud autost vast midagi. Seetõttu oli diiselkütet tangitud veepaaki. Pesin need kõik fairiga läbi. Siis aga tuli välja, et veepumbaga oli diislit ka pumbatud. Muidugi olid kummidetailid kõik üles paisutanud.
Kolmnurkne klapikomplekt oli paisunud umbes nii suureks, kui kõrvalolev kogu pesa. Tegelikult aga käib ju klapikomplekt ainult ühte osasse.



Pesin siis kummiosad fairiga kenasti puhtaks ja panin seisma. Selline tegutsemine oli mul kunagi tulemust andnud. Paari päeva jooksul ei juhtunud midagi. Panin siis klapid ahju otsa ja peaaegu kaotasin lootuse. Hakkasin muid variante kaaluma. Nüüd pool aastat hiljem aga on klapid jälle omas mõõdus ja pump töötab. Loomulikult läheb ta siis käiku ja veepaak leidis ka koha kraanikausi/pliita all.



Enne paigaldamist topendasin ära kõik välja/sisseviigud ja remontisin ära tasapinna anduri. Tegelikult polnudki seal midagi otseselt katki. Tuli ära vahetada klemmlaud ja uuendada tihendust.



Head uut aastat ka kogu foorumi rahvale.

Sorisin täna oma kirjutistes ja leidsin, et teema poolikuks jäänud. Vabandan. Panen siia teise lingi, kus saab tutvuda kogu ehitusega.
forum.automoto.ee/showthread.php?tid=38973
Nüüdseks juba uus masin ehitatud.

Pane oma massin valmis, 2019.a sügisel tuleme Saaremaale kokkutulekule, tule kohale ja vaatame üle.