Matkaauto ehitamisest.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

04.11.2009 00:17
#51
Motamees lubas
Praegu on käsil uute (kokkupandavate, kiirkinnitustega) istmete installimine.
No paika nad lõpeks said. :)
461
5o9279o

Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

06.11.2009 23:11
#52
Ka esiistme upgrade tehtud.
482

Loomulikult käib iste ka näoga sõidusuunas.
5o9279o

Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

23.11.2009 22:59
#53
Plaanid täituvad tasapisi. :)
Kärukonksu otsustasin teha äravõetava. Seda vidinat on matkabussile taha vaja harvadel kordadel.
Lõikasin Saabi kärukonksu tükkideks ja panin sobiva lego oma bussi jaoks uuesti kokku. Seda legot tuli ikka keevitusega toetada. :huh:
461
5o9279o

Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

23.11.2009 23:04 - 23.11.2009 23:07
#54
Ühtlasi tegin ka tagastange uue. Stange ja konks on ju omavahel seotud ja üksteist nad siis vajadusel toetavad. Stange tegin värvi mittevajavast materjalist. Nii pole edaspidi sellega muret. Isegi siis, kui seal peal midagi hõõrumas on.
461
5o9279o

Lisatud failid:

Viimati muutis: 23.11.2009 23:07 Motamees. Põhjus: Pilt, ikke pilt. ;)

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

23.11.2009 23:27
#55
57cm boksi prügikasti ja "seljakott" autole valma. Toetub ta stange peale. Veel kinnitus vaja tagaseina külge nipitada.
498
5o9279o

Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

23.11.2009 23:29
#56
Õmblused on väheke näha. Poleerimine ja vahatamine andis värskema ilme.
461
5o9279o

Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

23.11.2009 23:36 - 24.11.2009 08:28
#57
No ei saanud seda ülemõõdulist kasti enam sinna postitusse. Tervet postitust ka ei saanud kustutada. :blush:
480

Lase oleb siin. :)






/ford kustutas omavoliliselt selle tühja ära:)/
5o9279o

Lisatud failid:

Viimati muutis: 24.11.2009 08:28 ford.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

24.11.2009 21:26
#58
Minul on oma ülemõõdulise tulesid varjava Thule kasti jaoks toimiv lahendus valmis.

Käru konks kannatab sildi järgi 100kg.
Sinna otsa läheb jalgrattahoidja. Sellel on oma tuled, number ja kui vaja, siis ka ämber :P

Kõik mis jalgrattahoidja peal, on juba legaalne koorem. Eriti box, mis tootja poolt tehtud jalgrattahoidjale kinitamiseks. Kandejõuga 50kg.
Bussisõit kaitseb keskkonda
[img

.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

02.12.2009 23:38 - 02.12.2009 23:40
#59
Sai ka sissepoole üks kast juurde tehtud. Istmed ju nüüd paigas ja sealt ülemine osa nüüd käiku läkski. Ju leiab sinna kasti sisse ka midagist. :)
461
5o9279o

Lisatud failid:

Viimati muutis: 02.12.2009 23:40 Motamees. Põhjus: No arvake ära ;) Muidugi PILT :)

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

02.12.2009 23:46
#60
Kapi esimene osa jääb natuke ukseauku katma. Seda ukse osa pole nagu vajagi ja ega ta ehk pikalt seda ukseauku ei kata ka. Plaanis sinna ikka kunagi kitsas suvila uks panna.
461
5o9279o

Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

19.01.2010 20:47
#61
Nüüd siis numbrites kirjas see mõte, mida ma kokkutulekul katsusin suuga selgeks teha. Ma kahtlen, kas tookord mul õnnestus vestluskaaslastele ennast veenvalt selgeks teha. Vaatasid, et Motamees vähe segi ja pooldab rohkem bena mootorit. :unsure:
Lükake siis paberil mu väited uppi. Teisest foorumist pole keegi seda tahtnud teha. :P
Janka kirjutas: ...Kas renole pole ka plaanis rahulikumat/jõulisemat õlipõletajast jõuallikat leida?

Ei. Ega pole ka majanduslikku mõtet.
Tihtilugu on bensiinimootorid kw poolest rikkamad. Rahuliku väänamise poolest on jah diisel parem.
Katsume siis natuke seda majanduslikku poolt vaagida.
Arvestame minu renuu kuluks 14,5L/100km kohta. Sama masin diisliga võtab umbes 12L/100km kohta. Sellisel kujul on hinnavõit iga 100km juures 42,35 eek (diisli hind 16.65 ja bensiinil 16.70)...
Kui ma tahaks panna mingit diislit renuu peale, siis tuleb see ju osta. No enam vähem korras mootori hind võiks romulas olla ilmselt kusagil 15000eek kanti. Kindlasti on ümbertõstmisel veel kulusid, mingid nipet-näpet asjd. Diiselmootori legaliseerimiseks on vaja läbida ekspertiis. Nii, et miinimum maksumus oleks 20000eek + töö...
... Nii, et peaksin läbima kulude TASAteenimiseks 47000km. Siis alles hakkaks tulema kasum. Millal ma oma kilometraasiga nii kaugele jõuan? Lihtsam on raha kokku hoida mitte sõites või üks reisuke vahele jätta.
Siinkohal pole paslik rääkida diiselmootori oluliselt kallimast remondist ja tahmatestidest. :rolleyes:
Kui mul nüüd matemaatikas midagi sassi läks, siis kindlasti leidub parastajai ... ptüi ... parandajaid. :cool:
5o9279o

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

20.01.2010 11:58
#62
Remondi hind oleneb mootori tootmisaastast ja võimsusest. On ka väga kalli remondihinnaga bensiinimootoreid. Nad pole küll õnneks suvilaautodel kasutusel.

Kindlasti olen sama meelt selles, et bensiinimootorit juba olemasooleval autol diisli vastu vahetada on ebamajanduslik.

Keegi ei keela aga juba algul enne ostmist või ehitamist vaadata diiselmootori poole.

Bensiinimootoriga auto tuleb oma ekspluatatsioonis oluliselt odavam, kui ehitada ta ümber gaasile.

Siin peaks aga jälgima seda, et mootor oleks ikkagi tänapäevane.
Sissepritsega, pritse igale silindrile eraldi, mitte monopritse.

Siis saab panna ka kokkuhoidliku IV põlvkonna gaasiseadme. Monopritsele ja tavalisele karburaatormootorile saab paigaldada ainult II põlvkonna seadme.

Kuigi ei tohiks, võib siiski väheneda ka mootori võimsus. Seda just siis, kui püüda gaasikulu väga ükonoomseks reguleerida.

Soovitav oleks siis vaadata kohe selline bensiinimootor, kus väike võimsusevaru.

Ehk siis tavaliselt tuleks valida selle mudeli võimsaima bensiinimootoriga auto, mis tehas üldse toodab. Tihti aga valikus kahte erinevat bensmootorit üldse polegi.

Kindlasti tuleks arvestada ka gaasiseadme maksumusega. Mida korralikum seade, seda kallim.
Mida arenenum riik valida paigalduseks, seda kallim paigaldus.

Näiteks saksamaa ja poola sama seadme paigaldushinna vahe võib olla üle 1000 euro.

Kõige odavam paigaldus on praegu veel eestis. Küsimus, kas ka kõige parem ja kvaliteetsem ? Vastus on kindel ei, sest eestis paigaldatakse gaasiseadmeid imevähe ja sepärast püütakse pähe määrida jub soetatud ja vanem mudel ning pole palju ka paigalduskogemusi.


Kokkuvõttes tuleb bensiinimootoriga auto gaasiseadmega sama kallis või kallim, kui diiselauto.

Küsimus , miks siis üldse bensiin + gaas ?

Paljudes riikides on nii energia , kui aktsiisipoliitika erinevalt eestist siiski õigetel alustel.

On palju euroopa riike, kus gaas on diislist ja bensiinist kordades odavam. Seega suvilaautole soovitan gaasi.

Suur pluss on ka see, et saate rahulikult sõita ka saksamaa rohelise tsooni linnades.

Samuti on ka riike, kus gaasitanklate võrku pole üle riigi välja ehitatud. Lähim neist on vast oma nafta ja gaasimaardlatega Norra.
Bussisõit kaitseb keskkonda
[img

.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

20.01.2010 19:04
#63
ŽGaasiseadme tasuvuse kohta praegu ei oska nagu eriti sõna võtta. Küll aga tegi arvestusi vene ajal selle kohta.
Mul oli uus Niva. Otsustasin sellele peale panna gaasiseadme (uue). Sellest momendist hakkasin pidama arvestust gaasi ja bensiini osas. Aastad läksid. Vene aeg sai läbi. Läbi sai ka gaasiga sõitmise aeg - just tasuvuse osas. Võtsin gaasiseadme maha.
Mahavõtmise ajaks oli gaasiseade ennast teeninud nulli, ei rohkemat. Kasu oli temast aga tohutu. Sain oma autoga vabalt sõita, vaatamata kriisiaastatele. Usun, et paljud mäletavad aegu, kui bensiini anti 20liitrit auto kohta kuus. Gaasil piirangut polnud. Kui paagigaasi polnud, siis majapidamisgaasist polnud kunagi puudu. Mul olid tehtud igatsorti ümbervillimise torud/voolikud.
Oli aegu, kui maale sõites (20km), ei näinud ühtegi teist masinat. Üksi maanteede kuningas. :P
Tänapäevased gaasiseadmed maksavad ka kusagil 20000eek kanti. Siin võib tasuvusega olla sama, mis diiselmootoriga.
Igastahes sõidan rahumeeli bensiinimootoriga ja ei lase ennast segada juttudest. Järgmine masin on tehase poolt diiselmootoriga. Vat las ollagi. :silly:
5o9279o

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

20.01.2010 19:34
#64
Minu auto II põlvkonna gaasiseade maksis koos tuttava paigaldusega 6000.- eek. See sisaldas mingi itaalia seadme, 65 liitrise välise mahuti tagavararatta asemele (rattakujuline) soojendusega reduktori, täitmisava jne. Täpsemalt oli kirjas ARK esitatud paberil, et gaasiseadme ametlikult passi saaks.

Tollaste hindadega arvestasin tasuvusajaks umbes 30 000 km.

Tegelik tasuvusaeg oli siiski lühem, arvestades piiritaguseid sõite ja vahepealset suurt hinnavahet ka eestis.

Soovitan siiski seadme soetuskulu mitte arvestada ja liita see auto üldisele soetushinnale.

Siis saab arvestada tasuvust juba esimesest 100 km.

On palju kodukütteseadmeid, mille soetusmaksumust ei tasu tasuvusele liita.

Kindlasti on selleks 15 aastat vana maasoojuspump, mis 16 aastal vahetust vajab

7 aastat vana õhksoojuspump, kui otsad annab

6 aastat vana päikesekollektor, mis ei pidanud vastu meie talvedele ja lume raskusele jne.

Mitte, et mul nad kõik omal oleks, aga tean selliseid juhuseid, kus nii lühike kasutusaeg on olnud.

Arvestame tasuvusaja asemel hoopis mugavusaega.

Gaasi tankimist eestis ilma järjekorrata, odavamat km hinda , suuremat õli vahetusvälpa, kauem kestvaid spetsküünlaid (kui nad on soetatud ) jne.

Pisikese gaasimahuti korral ka tihedamaid tankimisi :(
Bussisõit kaitseb keskkonda
[img

.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

20.01.2010 20:08
#65
eavp arutleb...
Soovitan siiski seadme soetuskulu mitte arvestada ja liita see auto üldisele soetushinnale.

Siis saab arvestada tasuvust juba esimesest 100 km.
...
See on küll huvitav mõttemall.
Võin muidugi teha selliseid "vigureid", nagu diiselmootori panek bensiinika asemele. See ei ole siis üldsegi kannustatud rahalisest huvist, vaid puht tehnilisest huvist ja näppude "sügamishimust". Boonusena on siis muidugi odavam kilomeetrihinne.
Selline mõttelaad on umbes sama huvitav, kui eavp oma. Majandusega ei ole siin muidugi midagi pistmist. :P
5o9279o

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

31.01.2010 14:45
#66
Sai siin vahepeal tehtud talvekatsetusi. Puht sportlikust huvist panin ühel hommikul katlasse tule. Väljas külma pisut alla kümne kraadi.
Autogaas töötab kenasti. Pidin küll pisut ootama, kuni gaas jõuab kohale. Alul proovisin ei hakanud katel. Mõtlesin siis praeahju tule teha. Sinna hakkas kenasti...ahah, poole lühem tee. Ootasin natuke ja proovisin katlasse uuesti, hakkas.
Päev läbi oli tuli all, õhtaks tuba soe. Kui juba kõetud, siis vaja ju ka magamine ära proovida. Magama minnes oli paljajalu põrandal pisut külm käia. Muidu kõik normis, nagu ikka elamus. Magama jäin tuule vihina ja lumekrabina peale. Hommikul ärgates tuba kenasti soe, ooo, põrand ka normaalne. Paljajalu juba parem käia. Panin riide, et minna tuppa hommikukohvile. No kurat, välja ei saa.
Juba eelmise õhtal märkasin väikest probleemi jääga. Jooksis pisut ukse vahele ja takistas seda. Sellest oli mul jalaga löömise koht teada. Andsin siis paar head obadust ja saingi kohvile. Jeee, enne vaja kohvi jaoks ka ruumi teha.
Uurisin päeva jooksul neid veetekkekohti ja külmumise probleeme.
No pranslased ei oska põhjamaa autot teha. See lükanduks PEAB teatud ajajärgul kinni külmuma meie kliimas.
Tänu katsetusele julgesin mõni aeg hiljem teha ka ühe tuuri Eesti peal. Sel ajal, kui teised asju ajasid, elasin ma bussis. Bussi talvekindlus täiesti tõestatud. Ainuke probleem oli veepaagi külmunud ventilatsioonitoru ots. Vett kasutades kuulsin äkki veepaagi klõpsatust. Ahaa, õhku ei saa peale. Lasin villimise korgist kohe peale. Muidu kisub paagi kokku. Peab sealt ülevoolutoru otsast selle filtri eemaldama. Lahtine toruots juba naljalt ei külmu. Filtrisse (pressitud vaskkuulid) jäi ilmselt korraks tankimisel vesi sisse ja nii ta kohe külmuski.
Gaasikatel töötas pidevalt, sõidu ajal ära ei kustu. Kõik nurga ääred ilusti soojad.
Kaks päeva/öö möödusid igastahes oluliselt etemini, kui mistahes sõiduautos. Valida oli sõiduks buss või kõikide lisadega Saab 9-5. Minu valik oli kindel ja ei kahetse. Olgu seal Saabis mistahes luksus, korraliku voodi ja söögitegemise võimaluse vasta pole tal midagi panna. :P
461
5o9279o

Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

31.01.2010 20:42
#67
Motamees Hääleta:
eavp arutleb...
Soovitan siiski seadme soetuskulu mitte arvestada ja liita see auto üldisele soetushinnale.

Siis saab arvestada tasuvust juba esimesest 100 km.
...
See on küll huvitav mõttemall.
Võin muidugi teha selliseid "vigureid", nagu diiselmootori panek bensiinika asemele. See ei ole siis üldsegi kannustatud rahalisest huvist, vaid puht tehnilisest huvist ja näppude "sügamishimust". Boonusena on siis muidugi odavam kilomeetrihinne.
Selline mõttelaad on umbes sama huvitav, kui eavp oma. Majandusega ei ole siin muidugi midagi pistmist. :P

Kui arvestad auto sotusmaksumusest amartisatsiooni ja selle aasta kaupa kilometrihinnale arvestad, siis kõige odavam kilomeetri hind tuleb kõige odavama soetushinnaga matkaautoga

Enamus siiski soetavad auto ja arvestavad pärast ainult kilomeetrile tehtud kulutusi, mitte soetushinna ja jääkmarsumuse järgi.

Pealegi on turg kõvasti kukkunud. Sellise arvestuse järi tuleks nii mõnegi mehe eelmise aasta matkaautoreis taksosõidu hinnaga :side:
Bussisõit kaitseb keskkonda
[img

.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

04.02.2010 12:07
#68
Tere olen alles algaja esimesel soetamis katsel ja küsiks siia vahele.Kas siis tasuks osta bensiini matkaauto koos gaasiseadmega?

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • Egau
  • Egau avatar
  • Pole saidil
  • Foorumi guru
  • Foorumi guru
  • t. 5030540 fotograafiateenused, raadioinsener
  • Postitusi: 426

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

04.02.2010 22:22
#69
talupoeg
Tere olen alles algaja esimesel soetamis katsel ja küsiks siia vahele.Kas siis tasuks osta bensiini matkaauto koos gaasiseadmega?
Algajale niipalju minupoolt nõuandeks, et matkaautol on oluliselt olulisem sinu ja sinu reisikaaslaste elu-olu selles autos. Sõitmine on tavaliselt lihtsalt ühest seisukohast teise liikumine ja see on teisejärgulise tähtsusega. Kui tahad sõidunaudingut ja -mugavust, osta mõnus sõiduauto.
Kui kavatsed mägedes ka reisida, soovitan kindlasti diislit.
Tervitustega
Egau

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

05.02.2010 10:59
#70
Ega see diisel küll mingi mägede imeloom ei ole ;)
Kogemus 1,9 TD Wolkari T4 bussiga (51kw) , austria mägedes. Kaasas ainult hädavajalikud asjad (200-300 kg ?), 3 istet ja 3 inimest. Saltzburgi lähedal soolakaevandusse sõites oli mäkke tõusul täpselt selline tunne, et enam ei jõuagi ülesse minna. Lõpuks oli ainult 2 käik ja tunne selline, et vähemalt üks neljast pihustist üldse ei toimi.

1,6 bensiinimootoriga sai sama raske autoga (58kw) kõik ette juhtuvad Tsehhi ja Slovaki mäed edukalt läbitud (näiteks mõlemad Tatrad) alla kolmanda käigu polnud kuskil vaja ja enamikel tõusudel oli gaas edasiviivaks kütuseks.

Osade puhul oli paak juba nii tühi, et järsul tõusul poleks see tagavara ratta kujuline mahuti gaasi välja andnud ja seal oli siis kasutusel bensiin.

Seega määravaks ei saa mitte kütuse liik, vaid mootori võimsus ja väändemoment
Samuti on oluline auto kaal. Tõusudel tuuletakistus tavaliselt suurt rolli ei mängi, sirgetel aga küll.
Parem oleks madala ja voolujoonelise pealisehitusega auto.

Gaasiga läbitud kilomeetrid võivad tulla väljapool eestit isegi kuni poole odavamad, kui diisliga läbitud.
Mina oma reisidel pole kütusekuluks üle 16 liitri gaasi sajale saanud. Isegi ajutiste 140 km tunnikiirustega pikemate lõikude puhul. Tava kütusekulu eestis on 13,5 liitrit gaasi. Minimaalne bensiinikulu eestis koos linnasõitudega 10 liitrit. SAksamaal sai aga isegi koos väikse tendiga haagisega sõidetud järjest 800 kilomeetrit kütusekuluga 9 liitrit (eesti bensiini) sajale kilomeetrile.

Sõltub muidugi ka seadme põlvkonnast. Ökonoomseimad ja paremini reguleeritavad on IV põlvkonna gaasiseadmed.

Olemas on ka väga kokkuhoidlike diisleid. Tavaliselt neid aga suvilaautodel ei kasutata. Tulevad liiga kallid.
Bussisõit kaitseb keskkonda
[img

.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • Egau
  • Egau avatar
  • Pole saidil
  • Foorumi guru
  • Foorumi guru
  • t. 5030540 fotograafiateenused, raadioinsener
  • Postitusi: 426

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

05.02.2010 11:25
#71
Mul puuduvad küll kogemused bensukast matkaautoga mägedes, kuid olen oma 94 kW'se ja üle 4 tonni kaaluva autoga korduvalt Alpides käinud, ka rohkem kui 3000 m kõrgustel ja pole kordagi hätta jäänud. Ei kujuta hästi ette, kuidas oma auto mõõtmetega(7m pikk) bensukaga serpentiine mägedes võtta, eriti kui need nii järsud on, et pead mõnes kohas veel manööverdama lisaks.
Oma diisli keskmiseks kuluks matkadel olen saanud 11 liitrit!
Tervitustega
Egau

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

20.02.2010 16:48
#72
Egau Hääleta:
Egau kirjutas: ... Ei kujuta hästi ette, kuidas oma auto mõõtmetega(7m pikk) bensukaga serpentiine mägedes võtta, eriti kui need nii järsud on, et pead mõnes kohas veel manööverdama lisaks...
Ega pole üldse vahet, mis mootor on masinal peal. Sõitmine on harjumuse küsimus. Jah, diiselmootori võtetega bensakaga sõita ei saa.
Panen siia otsa ka oma viimased läbielamised bussiga sõidul. Kusagil küsiti ka gaasi kulu kohta. Järgnevast leiab umbkaudse vastuse.
Motamees kirjutas: Nii, jälle üks katsesõit tehtud. Katsesõitudeks klassifitseeruvad nad ilmselt veel mõni aeg. Tegu ikkagi uue konstruktsiooniga.
Sõit laabus kenasti. Öö bussis ka. Hommikul aga ei tulnud enam sooja vett kraanist. Ilmselt käib sooja vee voolik kusagilt väga raudkonstruktsiooni juurest läbi ja öösel seistes naksas kinni. Esimeses sihtkohas oli juba vesi jälle lahti.
Kuna olin oma järjega nagunii Tartu maanteel, siis otsustasin ära käia ka Würth'i esinduses. Maja otsimisega oli pisut probleeme. Kuigi nende maja on kenasti maantee ääres ja silt suurelt ilutsemas, oli selle nägemisega mul tükk tegu. Ilma kiskus parasjagu nii sitaks, et kätt ei julgenud õues välja sirutada - äkki kaotad ära. Lumetuisk kittis maa ja ilma täis. Siiski jõudsin esimesel katsel pärale.
Nagu Würth'i väravast sisse keerasin, pääses mingi veesolin lahti. Vaatasin taha ja nägin katla juures vett maas ...
Ehmatasin tõsiselt. Väljas -10 kraadi, mul reisijateks teiste seas väike sülelaps ja nüüd on kesküte omadega õhtal.
...Pidasin kinni, et asja kähku uurida. Vesi ju jooksis. Kohe hakkas silma veepumba sees olemise sinine märgutuli. Lülitasin selle välja ja solin lakkas.
Parkisin bussi ära ja hakkasin asja uurima. Selgus, et lahti oli tulnud soojavee boilerist välja suunduv veevoolik. Klamber oli ilusti peal. Eks klamber sai pandud peale külmale voolikule. Plastik aga läks nüüd kuumaga väga vedelaks ja andis survega voolikul toru pealt ära libiseda. Omaehitatud autole kohaselt on mul olemas igasuguste tööriistade kohad. Muidugi on need kohad ka tööriistadega komplekteeritud. Pisike remont ja intsidenti nagu poleksi olnud. Ainus jälg oli märjad põrandavaibad.
Kõik muu oli jälle tavarutiin, kui välja jätta Virtsus otsa saanud küttegaas. Saime aga kohe praamile ja peagi olime ka kodus.
Nüüd on ka teada umbkaudselt gaasikulu. Täislaksuga (õues külma alla kümne kraadi) saab hakkama umbes 4-5 öödpäeva. Ei kujutagi hästi ette neid väikseid balloone. Neid peab öösel vahepeal vahetama minema.
Muidugi on olemas kokkuhoiuvõimalusi. Praegu on kabiini osa ühtne tagumisega. Ees aga on tohutu suur ühekordsete akende pind. Need on seespoolt jääs peale parkimist. Jääkraaperiga tuleb puhastada aknaid seespoolt, mitte väljapoolt. Kui nüüd panna kabiini ja tagumise kongi vahele eesriie, siis on soojakadu tohutult väiksem. On ka olemas akende päiksekatted, mis hoiavad ilmselt sama edukalt ka seest lahkuvat sooja. Pole neid aga talvel tarvitanud. Nüüd ilmselt hakkan.
5o9279o

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • motamees
  • motamees avatar
  • Külastaja
  • Külastaja

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

19.06.2010 12:55
#73
Äsja lõppes kahekuine katsetamise periood. Tuli ette üks tööreis. Käisin passilauas ära ja registreerisin ennast bussi sisse. :P
Kasutusmugavuse poolest midagi erilist juurde ei ilmunudki. Talvise reisu pealt jäi vajaka põrandaküte ja nüüd avastasin, et voodikoht võiks olla pidevalt valmis. Nii kena töövaheaegadel veidi pikali visata. Matkareisude puhul pole see võib-olla vajalikki. Ülemine nari ei hiilga oma kasutusmugavuse poolest. Paraku aga kaubiku laius pikemat voodit ei soosi.
Söögitegemise võimalused ideaalsed - nagu kodo. Muu holme rahuldav.
Reisu alguses olid veel öökülmad. Üllatuvalt jääb 1kw elektrikütet siis väheseks. Järgi mõeldes läheb ilmselt palju kaduma ventilatsiooni peale. 2kw elektrikütet pole saanud taha panna, kuna juhe oli väga pikalt välja tõmmatud ja seda pidi jagama ka teise "kuudiga". Nii leppisimegi siis kokku kummagile 1kw pääle. Ma panin öösel gaasiga veidi lisaks.
Olen bussiga läbi sõitnud juba paraja "euroopa turnee". Ainuüksi tööreisu kilometraas tuli 4000km tuuri. Mõned pisivead ikke on tulnud aga teepeale poleks nendega jäänud. Nii, et siiani on matkabuss mind edukalt teeninud.
Aa, pea lööb seinakapi vasta vahel ära. :blush: See nagu viga ju. Kapiuksed tuleb kohe peale kasutamist ikka kinni panna. Öösel ei saa ka salaja naistesse minna. Lükandukse laagrid teevad piisavalt häält, vaatamata sellele, et nad on uued. Päeval nagu sellist probleemi üldse ei märkagi.
:)

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

19.06.2010 23:00
#74
Kui sügisel jälle kokkutulek tuleb, siis katsu ikka kohale tulla. Eriti, kui Sõrves tuleb:P
Saaksid värskemaid muljeid jagada ja Made in Home
autobussi jälle demonstreerida.
Klubi Eesti Karavan liige nr 652

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Matkaauto ehitamisest.

20.06.2010 00:17
#75
IvarKalev kirjutas: Kui sügisel jälle kokkutulek tuleb, siis katsu ikka kohale tulla...
Nagu lugeda võib, kestis komandeering kaks kuud - sinna nahka see kokkutulek kahjuks läks. Igale poole lihtsalt ei jõua. :huh: Isegi Sõrve poleks jõudnud.
5o9279o

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Moderaatorid: Ivar Kalev