Raadiojaam-lällar

Matkaautode kokkutulekul jäi mulle silma, et eriti palju raadiosidet matkaautode vahel ei kasutata. Ise selle ala fännina teeks küll natuke reklaami.

Põhiline raadiojaam ehk nn. "lällar" on kasutusel pea kõigil veoautojuhtidel ja juba ka mitmetel sõiduautodel. Jaam töötab lühilainel, sellepärast on efektiivne ka pikemat sorti antenn. Korraliku ja hääles antenniga on võimalik vestelda keskmiselt 10-20km vahemaaga, hea levi korral veel rohkemgi. Ise olen saanud sidet Norrrast Eestiga (ca 1400km).
Maanteel sõites on rekkameeste jutt pidevalt kuuldav ja hea on ennast teel olevaga kursis hoida. Samal ajal on ka hea hõigata mööduvale matkaautole Hello. Selleks hoitakse raadiojaama pidevalt 8 AM kanalil.

Kelle lähemalt huvi, võin nõuga (ja jõu suunamisega) abiks olla.

Egau Hääleta:

Matkaautode kokkutulekul jäi mulle silma, et eriti palju raadiosidet matkaautode vahel ei kasutata. Ise selle ala fännina teeks küll natuke reklaami.

Põhiline raadiojaam ehk nn. "lällar" on kasutusel pea kõigil veoautojuhtidel ja juba ka mitmetel sõiduautodel. Jaam töötab lühilainel, sellepärast on efektiivne ka pikemat sorti antenn. Korraliku ja hääles antenniga on võimalik vestelda keskmiselt 10-20km vahemaaga, hea levi korral veel rohkemgi. Ise olen saanud sidet Norrrast Eestiga (ca 1400km).
Maanteel sõites on rekkameeste jutt pidevalt kuuldav ja hea on ennast teel olevaga kursis hoida. Samal ajal on ka hea hõigata mööduvale matkaautole Hello. Selleks hoitakse raadiojaama pidevalt 8 AM kanalil.

Kelle lähemalt huvi, võin nõuga (ja jõu suunamisega) abiks olla.

Mis antenni kasutad ja kus see asub?
Endal on magnetantennilt pärit vits mis on esimese tiiva küljes(ca 1m) ja levi on väga kehv...maanteel mitte üle kilomeetri.Kasutasin sama antenni ka väikse auto peal koos magnetiga ja lasin ka tehnoturul häälestust mõõta aga tulemus oli ja on jäänud kehvaks.

Mul on antenn President Alaska, 145cm pikk. Väga populaarne on ka sama pikk antenn Midland ML-145, mis on väga laialdaselt kasutusel.
Antenn on mul katusel, kinnitatud statsionaarselt läbi katuse. See annab parimad levitingimused, sest antenni ümbrus peab vaba olema ja antenni maandus katuseplekiga ühendatud. Ülalnimetatud antennid on ka autost tulevate häirete vastu vähem tundlikud.
Esimese tiiva küljes olev antenn on väga halb variant, kuna ühele poole varjestab auto antenni täielikult ja autokere lähedus antennile viib selle häälest ära. Samuti kiirgab antenn kabiinis olijaid.

Side ulatuse määrab otseselt antenn ja selle pikkus.

Selge nüüd miks mul sellised jamad:unsure:
Kas 1.45m antenniga probleeme ei teki teedel,laevadel?3m maja kõrgust+ca 1,5m antenni...trollide elekter küll vist kõrgemal aga puuoksad jms.?

Tehnoturus on olemas antenn(miski uus artikkel)mis on mõeldud plastik-alumiinium katustega autodele.Komplektis on kinnitus raamide külge ja antennijublakas.Võimalus panna ka nurga alla.Endale sai soetatud ja eks näha ole kuidas leviga saab.

Alex:

Selge nüüd miks mul sellised jamad:unsure:
Kas 1.45m antenniga probleeme ei teki teedel,laevadel?3m maja kõrgust+ca 1,5m antenni...trollide elekter küll vist kõrgemal aga puuoksad jms.?

Eks ikka käib mõnda kohta vastu, aga see on nii painduv, et peale kolksu muud midagi ei juhtu. Mul on natukene madalamas kohas katusel, nii et kogukõrgus jääb alla 4.30. Madalates kohtades, kus manööverdada vaja, tõmban antenniotsa alla ja mul on selle kinnitamiseks üks konks katusereelingu küljes.

Alex Hääleta:

Selge nüüd miks mul sellised jamad:unsure:
Kas 1.45m antenniga probleeme ei teki teedel,laevadel?3m maja kõrgust+ca 1,5m antenni...trollide elekter küll vist kõrgemal aga puuoksad jms.?

Tehnoturus on olemas antenn(miski uus artikkel)mis on mõeldud plastik-alumiinium katustega autodele.Komplektis on kinnitus raamide külge ja antennijublakas.Võimalus panna ka nurga alla.Endale sai soetatud ja eks näha ole kuidas leviga saab.

Omal sama häda, et antenn ees tiiva peal ei võta hästi vastu. Alex anna tead, kuidas sinu uus antenn töötab ja kust sa ta täpsemalt ostsid?

Ostsin Tehnoturust(Pealinnas Paavli tn. aga kontor peaks neil ka Tartus olema kui ma ei eksi)maksis seitsesada raha ja pakendile oli kirjutatud spets camperitele.Nv panin ta ka paika aga katsetamiseks jäi kaabel lühikeseks ja olen sunnitud ca 4m pikenduse juurde soetama, siis saan ka levist rääkida.Teades seda kuda armastan metsades sõita tundus see 1.5m mulle siiski tiba palju.Loodan, et minu vajadused katab ka tiba lühem:lol:

Nagu naised kinnitavad:pikkus pole oluline:woohoo:

p.s. ei kehti küll antennide kohta aga siiski...

Frankia kirjutas:

(Alex kirjutas:
Tehnoturus on olemas antenn(miski uus artikkel)mis on mõeldud plastik-alumiinium katustega autodele.Komplektis on kinnitus raamide külge ja antennijublakas.Võimalus panna ka nurga alla.)

Omal sama häda, et antenn ees tiiva peal ei võta hästi vastu. Alex anna tead, kuidas sinu uus antenn töötab ja kust sa ta täpsemalt ostsid?

Vastus:
Frankia, mul 1 selline just üle, ostetud jaanuar 2009:
www.tehnoturg.ee/EE/3623/&srch=gl-27&splace=products
Kaupluse hind 870 kr.
http://www.tehnoturg.ee/pilt.php?CODE=SI19&custom=1&x=800&y=600

P.S.Tehnoturg ei asu enam Paavlis, kolisid Kadaka teele.

Nende antennidega on siiski sellised lood, et ikkagi mida pikem, seda effektiivsem. Siin ei saa teooria vastu mitte kuidagi.
Teine probleem antennide paigaldamisel on see, et need tuleb üldjuhul ka üle häälestada. See näitab ka antenni sobivust ja mõjub otseselt levi kaugusele, eriti saatel.
Plastkatuste jaoks ette nähtud antennid ei ole kindlasti nii effektiivsed, kui metallkatustele ettenähtud. Lühemate antennivarrastega saab hakkama, kui kasutada 2 antenni ja sel juhul ei ole ka katuse materjal enam oluline. Seal peab aga juures olema nende antennide sobitus, nii et jaama jõuaks ikkagi üks kaabel. Meil minuteda selliseid ei müüda, kuid näiteks ameerikamaal on need suht populaarsed.

Minu soovitus plastkatuse puhul oleks järgmine:
liimige katusele umbes 1x1 meetrine (mida suurem, seda parem) alumiiniumplaat ja selle keskele kinnitage antenn, nii et plaat jääks maanduseks ja ühendage see ka auto massiga kokku. Plaat on ka seepärast veel hea, et siis selle peal katusel hea jalutada pärast, kui soovi peaks olema
Selline antenni lahendus on kõige effektiivsem ja ka kõige häirevabam. 30 km sidet on garanteeritud 1,5 m antenniga.

Metallplaadi soovitus hea. Kuna aga paljudel ei ole katusel 1x1 m vaba pinda, siis tuleb vähemaga leppida. Tehnoturg soovitas 20x20 cm, et on ka piisav aga ma panin magnetkinnitusega antenni alla ikkagi 140x20 cm. Maanteel pole jõudnud veel proovida. Sooviks vähemalt paar km kätte saada.

Mööda katust kõndimiseks suurem plaat ei oleks mulle ka argument, kuna oma bussil on katus kõndimiseks piisavalt tugev.

Kas alumiinium on ikka sobiv? Puhtale alumiiniumile ei jää magnet ju kinni. Või siis on mingi alumiiniumisulam.

Miks magnet?
Parem on ikkagi auk katusest läbi ja statsionaarne kinnitus.
Alumiinium (ka duur-) on palju parema juhtivusega kui raud. Veel parem on vask.
Ristkülikukujulise plaadi puhul on antenni suunadiagramm moonutatud ja levi lühema külje suunas kehvem.

Siis on selge.
Aga üldiselt on soovitatud, et mida vähem auke bussile juurde teha, seda parem aga ega sellepärast ükski auk tegemata pole jäänud:P

Mul see plaat bussiga ristisuunas just on. Eks siis paistab, mis ta maanteel teeb.

Egau
Alumiinium (ka duur-) on palju parema juhtivusega kui raud. Veel parem on vask.

Sellise plaadi juures ei ole materjalide erijuhtivused üldse tähtsad. Neist tasub rääkida väga peene juhtme juures, või väga pika distantsi juures.
Kui keegi paneks omale kullast katuseplaadi, siis oleks see vaid uhkuse küsimus. Levi pikkusega poleks sellel midagi ühist.

Aga kuidas on siis lood ikkagi sellega, mis suunas see piklik plaat on?
Tehnoturg ei rääkinud sellest, ise ei osanud küsida.
Helistan sinna vast üle ka.

Kui ajame taga antenni maksimaalset effektiivsust, siis on juhtivused just tähtsad. Muuseas, kõrgsagedus levib pinda mööda, nii et veelgi parema effekti jaoks võiks pinna ära hõbetada:) Kuld on kindlasti üks kehvemaid juhte.
Tähtis ei ole plaadi paksus.
Antenn tuleb kindlasti üle häälestada. Kehvalt hääles antenn võib saatja maha põletada.

Mis puutub piklikusse, siis juba kirjutasin eelnevalt, et levi pikisuunas parem.

Tuli selline imelik praktiline idee magnetjalaga antenni kasutajale: Vanasti vene ajal müüdi selliseid metallist meetriseid joonlaudu, päris hea kraam oli sihipärasel kasutamisel. Kui selliseid 2 tk risti katusele näiteks kahepoolse teibiga vms kinnitada ja keskpunkti panna magnetjalg, siis mingisugune elementaarne vastukaal oleks ehk tagatud? Selliseid joonlaudu peaks kaubandusvõrgus veel saada olema. Selline lahendus sobiks ehk ajutiseks variandiks, kui kiiresti on vaja mingi sidekanal tekitada ja kapitaalselt pole aega või tahtmist möllama hakata. Endal tegelikult sama probleem, et 27 mega antenn on siiani paigaldamata. Ostsin sügisel endale ka sellise plastkatusele mõeldud tehisvastukaaluga antenni aga siiani on paigaldamata

Tegelikult tekkis 27 MHz lälläri teemat lugedes küsimus, et kas see sagedus on ikka meile parim? Oleme liikumas päikeseaktiivsuse kõverat mööda nüüdseks juba ülespoole ja mõne aasta pärast on käes jälle olukord, kus 27 mega lällär on kogu päev (vahest ka öösel) kurguni täis itaalia jne keelset kisa. Ehk tekib olukord, kus kauged jaamad (mis tihti on ka suurema võimsusega) kostuvad palju tugevamalt kui sõbramees kilomeetri kauguselt. Omavaheliseks sideks propageeriks hoopis kõrgemaid sagedusi, näit. 435 MHz (PMR), millise puhul on ka antennid palju lühemad ja lihtsamalt paigaldatavad. Autojaam(-ad) ühilduvad ka odavate käsijaamadega ja sidet saab organiseerida ka laagritingimustes. Rekkameestelt politseiinfo kuulamiseks on muidugi lällär asendamatu riistapuu. NB! mingeid kommertsiaalseid huvisid teema käsitlemisel ei oma.

liikur kirjutas: Tuli selline imelik praktiline idee magnetjalaga antenni kasutajale: Vanasti vene ajal müüdi selliseid metallist meetriseid joonlaudu, päris hea kraam oli sihipärasel kasutamisel. Kui selliseid 2 tk risti katusele näiteks kahepoolse teibiga vms kinnitada ja keskpunkti panna magnetjalg, siis mingisugune elementaarne vastukaal oleks ehk tagatud? Selliseid joonlaudu peaks kaubandusvõrgus veel saada olema. Selline lahendus sobiks ehk ajutiseks variandiks, kui kiiresti on vaja mingi sidekanal tekitada ja kapitaalselt pole aega või tahtmist möllama hakata. Endal tegelikult sama probleem, et 27 mega antenn on siiani paigaldamata. Ostsin sügisel endale ka sellise plastkatusele mõeldud tehisvastukaaluga antenni aga siiani on paigaldamata

Päris hea mõte ja annab kindlasti effekti. Sel juhul vaja muidugi ka antenn kindlasti üle häälestada ja need joonlauad muidugi maandada ka.

liikur kirjutas: Tegelikult tekkis 27 MHz lälläri teemat lugedes küsimus, et kas see sagedus on ikka meile parim? Oleme liikumas päikeseaktiivsuse kõverat mööda nüüdseks juba ülespoole ja mõne aasta pärast on käes jälle olukord, kus 27 mega lällär on kogu päev (vahest ka öösel) kurguni täis itaalia jne keelset kisa. Ehk tekib olukord, kus kauged jaamad (mis tihti on ka suurema võimsusega) kostuvad palju tugevamalt kui sõbramees kilomeetri kauguselt. Omavaheliseks sideks propageeriks hoopis kõrgemaid sagedusi, näit. 435 MHz (PMR), millise puhul on ka antennid palju lühemad ja lihtsamalt paigaldatavad. Autojaam(-ad) ühilduvad ka odavate käsijaamadega ja sidet saab organiseerida ka laagritingimustes. Rekkameestelt politseiinfo kuulamiseks on muidugi lällär asendamatu riistapuu. NB! mingeid kommertsiaalseid huvisid teema käsitlemisel ei oma.

27 MHz on autode puhul suurema leviulatusega kui 446 MHz PMR (mitte 435!).PMR'iga saab pikema levi samuti eraldi katuseantenniga kuid ikkagi seal võimsused väiksemad. Muidugi mugavam kasutada käsijaamu ja need palju effektiivsemad.
27 MHz puhul võib veel lisaks kasutada ka võimendeid, mis küll eriti lubatud ei ole, kuid kasutatakse laialdaselt ja annavad leviulatusele palju juurde. Mis puutub ülilevisse, siis see on tavaliselt vaid lühiajaliselt ja sõltub palju asukohast. Normaalsel jaamal on tundlikkuse reguleerimine võimalik ja tavaliselt sellist situatsiooni ei teki, kus ülilevi lähedal asuva kõnekaaslase summutab. Kaugemate sidede jaoks on ülilevi muidugi häiriv!
27 MHz, ehk siis CB diapasoon on vist ka ainuke Euroopas lubatud vabakasutus sagedus, mida autodel võib kasutada koos statsionaarsete jaamadega. PMR diapasoon peaks vist olema vaid käsijaamde tarbeks. Ülejäänud sagedused on kõik eraldi sagedusloa alusel.

Selle PMR-i sagedusega panin ikka mõnusalt puusse :blush:
Tsekkasin Tehnoturu kodukale ja pean tunnistama, et PMR-i autojaamu polegi saada. Paistab, et CB-l täna veel arvestatavat alternatiivi (massidele) pole.

CB'le alternatiivi ei saagi olema, sest see on ainus vabalt kasutatav sagedusala lühilainel. Järgmine amatööride diapasoon on 2m, kuid see nõuab eksamit ja kasutusluba.
Tehnoturus on küll selliseid autojaamu, mida saab PMR diapasoonis kasutada või peale ümberprogrammeerimist kasutada, kuid kuna nende võimsus on tugevalt üle lubatava 0,5W, siis neid ei propageerita ka seetõttu.

Siin on arutelu põhiliselt antenni seadmisest/paigaldamisest,
mind huvitab, et kui peaks alustama nullist.
millisel riistvaral on hinna ja kvaliteedi suhe parim?
kui suure väljaminekuga peaksin arvestama?
milliste asjaoludega peaksin autosse installeerimisel arvestama?
kui suur abi on lällarist matkal, oleks kellegil lisada mingi huvitav juhtum/fakt seoses lällariga?!

ajendatud kokkutulekul teemast kanalivalikul 5.

Tänan!

caravann kirjutas: Siin on arutelu põhiliselt antenni seadmisest/paigaldamisest,
mind huvitab, et kui peaks alustama nullist.
millisel riistvaral on hinna ja kvaliteedi suhe parim?
kui suure väljaminekuga peaksin arvestama?
milliste asjaoludega peaksin autosse installeerimisel arvestama?
kui suur abi on lällarist matkal, oleks kellegil lisada mingi huvitav juhtum/fakt seoses lällariga?!

ajendatud kokkutulekul teemast kanalivalikul 5.

1. Siin on raske mingit erilist eelist välja tuua. Vast kasutusmugavus ainult, kuid selle üle saab ainult kasutaja otsustada. Kui ei oska midagi konkreetselt valida, siis võib suvalise võtta. Kes arvab, et hiljem võiks ka raadioamatörismiga tegelema hakata ja endale ka kutsung hankida, see võiks juba mõne järgmise taseme pilli hankida, kus suurem diapasoon ja SSB modulatsiooni võimalus peal.
Jaamade hinnad algavad kusagilt 1000 krooni kandist ja lähevad kuni 4500-ni välja, kõik sõltub lisavõimalustest.
2. Autosse installeerimisel tuleb esmalt arvestada sellega, et jaama toide oleks võetud otse aku pealt ja piisavalt jämedate juhtmetega (2.5 mm2 vähemalt).
3. Lällariga on hea grupisõidu korral infot vahetada ja igasuguste kokkulepete tegemiseks ei pea kunagi seisma jääma. Samuti on näiteks hea küsida ja kuulata infot teistelt teepeal vastu tulevatelt autojuhtidelt.

Kuid see kõik siin on pikem jutt ja seda käesolevaga ei jõua ära kirjutada. Parem korraldada juba eraldi kokkusaamine, kasvõi järgmisel kokkutulekul pühendada veidi aega eraldi selle tarbeks.

Viimasel kokkutulekul tekkis huvi lihtsate käsijaamade vastu. Tutvustasin käsijaama Alan 42 Multi, mis on kasutatav nii autonoomse käsijaamana kui ka autos.
Vaata lähemalt siit:
www.tehnoturg.ee/EE/3377/A61
Selle jaama hea omadus on, et saab käsijaama variandilt väga lihtsalt üle minna autokasutusele. Selleks vaja kasutada autovarustust(komplektis) ja katusele asetada magnetantenn:
www.tehnoturg.ee/EE/3380/A156
Mingeid ümberehitusi ega eraldi installeerimist autos teha vaja ei ole.
Puuduseks on vast ainult see, et kui autos on suur häireväli, siis selle vähendamiseks ei ole nimetatud jaamas lisafiltreid.

Egau kirjutas: Teine probleem antennide paigaldamisel on see, et need tuleb üldjuhul ka üle häälestada. See näitab ka antenni sobivust ja mõjub otseselt levi kaugusele, eriti saatel.

Oskab ehk keegi seletada, mida see antenni häälestamine endast kujutab ning kuidas see protsess välja näeb? Kas selleks on vaja mingeid spets mõõteriistu või kuidas? Kas on võimalik kuidagi ka endal veenduda, kas antenn "on hääles" või vajab häälestamist.
Endal on praegu bussis lällar, mis võetud rekka pealt koos antenniga. Huvitabki, et kas seoses selle ümbertõstmisega peaks uuesti midagi häälestama või toimib kõik nagu ennegi?

Korvimees kirjutas: Oskab ehk keegi seletada, mida see antenni häälestamine endast kujutab ning kuidas see protsess välja näeb? Kas selleks on vaja mingeid spets mõõteriistu või kuidas? Kas on võimalik kuidagi ka endal veenduda, kas antenn "on hääles" või vajab häälestamist.
Endal on praegu bussis lällar, mis võetud rekka pealt koos antenniga. Huvitabki, et kas seoses selle ümbertõstmisega peaks uuesti midagi häälestama või toimib kõik nagu ennegi?

Antenni häälestamine tähendab selle sisendtakistuse sobitamist kaabli ja jaamaga. Mittehääles antenn kiirgab osa saatjast väljuvat energiat sinna tagasi ja halvemal juhul võib ka saatja väljundi ära rikkuda. Häälestamiseks kasutatakse spetsiaalset seisulaineteguri mõõtjat ja selle olemasolul võib ka antenni ise häälestada.
Kuna antenni häälestus sõltub just sellest kohast, kus antenn paikneb ja ka mingil määral ümbruskonnast, siis igal uuel antenni ümberpaigutamisel tuleks selle häälestust kontrollida. Reguleeritakse üldjuhul varda pikkuse muutmisega, kuid on ka teisi võimalusi, sõltub antenni konstruktsioonist. Mõnedel jaamadel on seisulaineteguri mõõtja sisse ehitatud, nii et eraldi seadet häälestamiseks ei vaja.

Egau kirjutas: Mõnedel jaamadel on seisulaineteguri mõõtja sisse ehitatud, nii et eraldi seadet häälestamiseks ei vaja.

Kas see seier ongi seisulaineteguri mõõtja. Mulle seletati, et noolega näidatud nupust tuleb timmida kahina ja vaikuse piiri peale ja siis ongi saatja-vastuvõtja parimas reþiimis.
Mida sellest nupust õigupoolest üldse reguleeritakse?