Mootori pöörded maantesõidul

Ilmselt olen sellest kuskil siin varem kirjutanud, aga mainin igaks juhuks korra veel - kaks aastat tagasi lasin oma bussi (2,8l, 94kW) ka seal chip.ee-s ära teha. Ja pool aastat hiljem originaal softi tagasi panna. Olen tulemusega igati rahul.
Ainuke mis sellest tsippimisest pisut paranes oli vääne. Küttekulu oli grammi pealt sama, arvestatuna ca 12t km jooksul. Bussi külg oli kogu aeg tahmane. Kõige suurem miinus oli "tühimik", mis tekkis 2100 pöörde juurde. Tegijate väitel oli see bussi probleem, Keila Pakiauto väitel bussil ühtegi probleemi polnud. Ei viitsinud rohkem võimelda.
Võib-olla proovin teinekord veel. Mõnes teises kohas.

See chip.ee on Jürisoo, kelle chipidega ongi väga palju probleeme. VKMis sellist muret pole

Jäingi kaaluma, kas katsetada odavaga, 175, või võtta kohe kindel kallis, 390.? Või ei teekski? Selle viimase summa eest saaks ca 2500 km sõita. Ja otsest vajadust veel ei leia ju. Samas, tean, mida tähendab mootorivõim...
Illar, ütle nüüd

Illar kirjutas: Ilmselt olen sellest kuskil siin varem kirjutanud, aga mainin igaks juhuks korra veel - kaks aastat tagasi lasin oma bussi (2,8l, 94kW) ka seal chip.ee-s ära teha. Ja pool aastat hiljem originaal softi tagasi panna. Olen tulemusega igati rahul.
Ainuke mis sellest tsippimisest pisut paranes oli vääne. Küttekulu oli grammi pealt sama, arvestatuna ca 12t km jooksul. Bussi külg oli kogu aeg tahmane. Kõige suurem miinus oli "tühimik", mis tekkis 2100 pöörde juurde. Tegijate väitel oli see bussi probleem, Keila Pakiauto väitel bussil ühtegi probleemi polnud. Ei viitsinud rohkem võimelda.
Võib-olla proovin teinekord veel. Mõnes teises kohas.

Kütusekulu vahest mina ka aru ei saa. Kui mõelda, siis auto liigutamiseks on ju vaja mingi energia hulk ära põletada, on see siis chipiga või ilma.
Saan aru, et äkki läheb põlemine effektiivsemaks või mida iganes Saan veel aru kui auto kergemaks või voolujoonelisemaks teha, siis väheneb kulu kindlasti Aga kui mootorile jõudu juurde keerata, siis kuskohast see väidetav kütusekulu kokkuhoid tuleb? Võib olla sellest, et saab madalama pöördega sõita
Minu autol grammigi tahma küll sumpsist ei tule ja ülevaatusel oli ka näit suht nulli lähedal.

Mõni matkakamees siiski usub, et kütusekulu vähenes.
Ma nüüd täna otsustan ja ma arvan, et kui lisajõud ei tekita lisakütet, siis olen mina rahul.
Tänan kaasa hõikamast!

Otsustamiseks sain aega napilt ja homme kell 9 VKM-is, 390 eurot. Kannan ette tulemused.

No see käis küll ruttu, nagu kassid ja jänesed

Kütusekulu vähenebki sellepärast, et saab madalamate pööretega sõita nt. linnas, samuti möödasõidud. Tavaliikluses maanteel 90-100 sõites ei ole vahet.

Eks ma sellepärast ei saagi aru eriti, et enamus kilomeetreid koguneb maanteel.

Seletage mulle lollile, mismoodi saab sama kiiruse juures cipiga masinal pöördeid vähemaks? Kiirus ja pöörded on ju otseselt seotud, läbi käigukasti ratastele.
Eeldades et käik on ka maanteel viimane sees.

toto kirjutas: Seletage mulle lollile, mismoodi saab sama kiiruse juures cipiga masinal pöördeid vähemaks? Kiirus ja pöörded on ju otseselt seotud, läbi käigukasti ratastele.
Eeldades et käik on ka maanteel viimane sees.

Äkki mingi nõiatemp?

Mis on chip-tuning?...

www.autoremont24.ee/teenused/chip-tuning/

Tänapäevased autod on vägagi sõltuvad elektroonikast, sellega juhitakse juba peaaegu kõike auto juures, kaasa arvatud mootori tööd, sellega tegeleb auto mootori aju ehk ECU (Engine Control Unit). Nagu iga tavalist arvutit juhib operatsioonisüsteem nagu nt. Windows, juhib ka ECU-d operatsioonisüsteem, kuid neid nimetatakse protokollideks. Nii, nagu on ka erinevaid operatsioonisüsteeme Sinu arvuti jaoks, on ka autotootjad kasutanud erinevaid protokolle erinevate mootoriajude juhtimiseks. Nii võib olla nt. esmapilgul täpselt sama mootoriga, kuid erineva aastaarvuga autol täiesti erinevad protokollid, mis nõuavad ka erinevat chip-tuning meetodit.

Nagu ka sinu arvutil jooksevad erinevad aplikatsioonid ja programmid nagu Excel, Word jms. Jooksevad ka auto juhtajul erinevad protokolliosad, kuid nende ülesandeks pole mitte näiteks teksti trükkimine või videopildi kuvamine, vaid auto mootori erinevate andurite jälgimine ning nende töö reguleerimine, nagu näiteks järjekord ja aeg, millal süüteküünlad tekitavad sädeme, kui pikalt on mõni kütusepihusti avatud, või kui palju ülerõhku võib turbo toota. Igat elementi monitooritakse ja kontrollitakse eraldi mootoriaju poolt ja see võimaldabki tänapäevase sujuva ja mugavama mootoritöö.
Nüüd võimegi hakata lõpuks lahkama, mis täpselt see chip-tuning tegelikult on? Chip-tuning tähendab mootori parameetrite kontrolli, mida su auto mootori aju reguleerib ja seejärel nende optimiseerimist, muutmaks sinu mootorit võimsamaks, ökonoomsemaks ja sujuvamalt töötavamaks, ehk siis tegelikult pole chip tuning mitte mõne kiibi lisamine, vaid sinu auto mootoriaju protokolli töö optimiseerimine.

Põhimõtteliselt on aju programmeerimine ehk chip tuning sarnane, nagu sinu lauaarvuti operatsioonisüsteemi vahetamine uue ja parema vastu. Täpselt nagu ei tee keegi Sinu arvutis uuendusi ja suuremaid muudatusi ilma kogu arvutis oleva andmete varundamiseta ja kontrollita, et arvuti on viirustevaba, ei tee ka ükski korralik chip-tuninguga tegelev ettevõtte muudatusi ilma, et kogu originaaltarkvara oleks salvestatud ja vajadusel võimalik uuesti kasutusele võtta. Samuti kontrollitakse ennem, et sinu mootoriaju töötaks laitmatult ning ühestki andurist ei tuleks vigast signaali.

Mis siis õigupoolest muutub?
Olenevalt mootoritüübist võid oodata kuni 25% võimsusekasvu ning kokkuhoidu kütusekulus just eelkõige linnasõidul (kuni 15%) Kuigi ei tundu esmapilgul loogiline võimsusekasv ja kütusekulu vähenemine korraga, on see siiski reaalne. Nimelt muudetakse mootoritööd nii, et just tavaliselt linnasõidul kasutavatel pööretel peab mootor sama võimsuse saavutamiseks vähem tööd tegema. Maanteesõidul on üldjuhul kokkuhoiuvõit väiksem, kuid samas saab ka juhtaju teistpidi seadistada, et saavutada kokkuhoid just maanteesõidul.

Kas chip-tuning on ohtlik minu mootorile ja miks juba tehased ei optimiseeri auto mootoritööd maksimaalseks?

Kõik autotootjad projekteerivad oma mootorid mingi vastupidavuse ja võimsusevaruga. Ühte ja sama mootorit võidakse kasutada mitmel erineval autotüübil, nt väikekaubiku peal on seadistatud mootor suure väändemomendi peale madalalt pöördelt ja rohkem rõhku pandud väga pikale elueale, kui samasuguse mootoriga sõiduauto on pigem seadistatud sujuvamale mootoritööle ja suuremale võimsusele.

Põhjus miks tehased ei kasuta kogu mootori ohutut potentsiaali ära, on tegelikult väga lihtne: autotootja peab arvestama mootorit välja töötades kogu maailmaga, see aga tähendab, et mootor peab hakkama saama vägagi erineva kvaliteediga kütuse ja kliimaga. Põhimõtteliselt nad disainivad oma mootorid nii, et sa saaksid oma autoga sõita Tallinna linnast Kasahstani mägikülasse, kus kohaliku kitsepidaja talu võib ka täita kohaliku tankla rolli, mis on aga tõenäosus, et sa sinna mägikülasse kunagi enda autoga sattuma peaks?

Kokkuvõtlikult, ei, chip-tuning pole ohtlik sinu mootorile senikaua, kuni sa kasutad kvaliteetset kütust ja püsid autotootja poolt ette nähtud turvalise mootoritöö tsoonis. Enamasti võib kannatada ainult imevähe mootori tööiga, kuid see on tihti pigem tingitud autoomaniku sportlikumaks muutunud sõidustiilist.

Chip tuning
Kas kõiki autosid saab chip tuningu abil optimiseerida?

Chip tuningut saab teostada peaaegu kõigil autodel, mille mootoritööd juhib elektroonika. Küll aga on efektid erinevad, nt. turboga varustatud diiselmootori optimiseerimise tulemus on märksa suurem kui vabalthingava bensiinimootori oma.

Olen kuulnud ka nn. „Powerboxidest“ mis need on?

Powerboxi võib lugeda iga autoomaniku õudusunenäoks. Chip-tuningu puhul muudetakse kõiki parameetreid, mis on vajalikud mootori töö optimiseerimiseks, powerbox aga lisab ainult kütust ja tõstab turborõhku. Tulemuseks on kerge jõukasv, hunnik musta suitsu summutist ja mootor, mis Sind igavesti vihkab. Enamus powerboxe on lihtsalt edeva firmakleepsuga karbid, mille sees on mõne euro eest erinevaid takisteid ja elektroonikat, tõenäoliselt kõige kallim ja kvaliteetsem asi kogu toote juures on firmakleeps karbil.

Millised on erinevad chip tuningu võimalused?

Enamasti chip tuningut tehes muudetakse mootori tööd nii, et kasvaks võimsus, kuid ei kaoks vastupidavus ning reguleeritakse kütuse doseerimist täpsemaks, et saavutada kerge võit ökonoomsuses, kuid on veel teisigi variante. Chip tuninguga võib ka ainult kasvatada ökonoomsust, kuid jätta võimsus samaks, võib reguleerida ainult nt. turbo rakendumist sujuvamaks, kuid võib ka tõsta maksimaalselt mootorivõimsust, kuid viimasel juhul on üldjuhul mündil 2 külge, nimelt kuna siis peavad erinevad mootoriosad juba märksa rohkem tööd tegema, kannatab rohkem mootori eluiga ning tõenäoliselt muutuvad ka heitgaasid tänavale sobimatuks, seetõttu praktiseeritakse seda enamasti ainult võistlusautodel, mis ei liikle enam tänaval ning ei pea läbima suuri vahemaid.

Eelnev jutt ei vähenda kuidagi mootori pöördeid, sama kiiruse juures ilma käiguvahetuseta, kuna väntvõll ja vedavad rattad on füüsiliselt seotud ülekandega.

Linnas saab kõrgema käiguga sõita Ilma käiguvahetuseta ei muutu jah midagi
Maanteel ei muutu midagi.

toto kirjutas: Seletage mulle lollile, mismoodi saab sama kiiruse juures cipiga masinal pöördeid vähemaks? Kiirus ja pöörded on ju otseselt seotud, läbi käigukasti ratastele.
Eeldades et käik on ka maanteel viimane sees.

kaminahi kirjutas: No mis me räägime. Mina olen tulemusega ikka täiesti rahul. Tõin auto koju. Kui spido kell näitab 90 siis põõrete kell 2000. Vaikus on kuldne.
Tänan kõiki juhendajaid

kaminahi sai maantee kiirusel pöörded madalamaks käigukasti viienda käigu ülekannet muutes. Chipiga saad linnavahel madalama pöördega käiku vahetada, kuna hakkab madalamalt vedama ja sellega seoses võib kütusekulu väheneda.
Maanteel sama kiiruse juures ei pruugi vahet olla kulul.

Mängu ilu saaks täelikum kui ma saaks nüüd enne chippimist mõõta käigukasti muutusest tulemusi, aga kes see kannatab, suvi sõidab enne kohale. Ega ma seda kütusekulu polegi niiväga arvutanud, ikka meetodil, et kõik kulub ära. Miskit 11l sajale oli tuuri kohta.

Chip tehtud. Esimesed muljed täiesti head. 94 kW nüüd 113 kW ja 300 Nm nüüd 370Nm. Madalatel põõretel hea tõmme. Kogun kogemusi.

Lisa õhtul.
Ikka rahul, veel rohkem kui päeval.

kaminahi kirjutas: Tere,

Saime masina kiiremaks- paigaldasime oluliselt kiirema 5- käigu paari. Arveks saime 345.- (koos km-ga)

Tervitades

Rain Tarasov
PakiAutoKeskus

---

Mul nii hästi ei läinud - 7 kuud ootasin (septembrist) ja täna lõpuks saabus selgus, et meie pere matkabussil on juba kiireimast kiireim detail küljes:

Tere
Hetkel 41/8 ongi kõige kiirem
Kiiremat enam ei anna

Tervitades
PakiAutoKeskus

Seega tuleb leppida 3000 pöördega 90 km/h juures. Aga ikka on tore.

Ivar, mis mootor Sinu motorhomel oligi? MB? Kui suur?

kaminahi kirjutas: Ivar, mis mootor Sinu motorhomel oligi? MB? Kui suur?

Mootor 2.7 ja kere peaks olema Sprinter 616

meego kirjutas:

kaminahi kirjutas: Ivar, mis mootor Sinu motorhomel oligi? MB? Kui suur?

Mootor 2.7 ja kere peaks olema Sprinter 616

Jah

Rajal on rasked masinad. Siiski, kas ongi nii, et sellised vägagi levinud väikebussid ka kõik nii põõrdes sõidavad..
www.auto24.ee/used/2982580

kaminahi kirjutas: Rajal on rasked masinad. Siiski, kas ongi nii, et sellised vägagi levinud väikebussid ka kõik nii põõrdes sõidavad..
www.auto24.ee/used/2982580

Ivari bussile paneb tõenäoliselt piirangu automaatkast. Kui kataloogi sirvida, siis leiab ka ülekande arvuga 46:8, mida saaks teoreetiliselt panna aga siis vist aut. kast ei vaheta üle 2 käigu

Kas Mersul mitte tagasilla reduktorid pole erinevad,millega mängitakse.?!?

Toivo kk kirjutas: Kas Mersul mitte tagasilla reduktorid pole erinevad,millega mängitakse.?!?

Sedasi peaks see tõesti olema.
Automaatkastist tingitud iseärasused on vist siiski võimalikud....

PS. Eile hindas meie autole tehtud arendused ka naisu ja tunnistas ettevõtmise küünlaid väärivaks! Kes siis veel!