Vana elamu korda sättimine.

Kaks kuud tagasi ostsin omale ühe elamu. Ikka selle pärast, et elu oleks huvitav ja midagi teha. Kunagi ehk sõidan ka sellega ringi. Hakkasin kohe ka masinat uurima ja tasapisi remontima. 
Algul mõtlesin, et sedakorda asja ei kajasta. Enamus omale ostnud uuemad masinad ja "liiklus" on siin foorumis pea olematuks jäänud. Kes selle vana risu remondist enam teada tahab. Diiselküttel soendust paigaldades aga sattusin jälle ühe "vana asja" otsa ja siis ei saanud mette vaikida enam.
matkaauto.com/kunena/ise-tehtud-hasti-tehtud/6582-rimori-surm-voi-vastupidi?start=0#6588

matkaauto.com/kunena/ise-tehtud-hasti-tehtud/6582-rimori-surm-voi-vastupidi?start=25#7384

See oli siis see vana asi, mis jälle uueks sai.
Vaatan siis pildid üle ja kajastan, mis meelde tuleb ja ka uued leiud.

Peale ostu vaatasin üle tehnilise poole, et ülevaatusele minna. Sinna oli eelmine omanik investeerinud ja see asi läks päris libedalt. Olen alati küsinud ülevaatusel ka kaalu kohta (piduristend annab) ja ma ei olnud üllatunud tulemust kuulates. Autol on vaba kaalu ainult 100kg. Nagu enamus elamuid kisub ka see masin ülekaaluliseks. Otsustasin kategooriliselt võidelda selle vastu. Võitlus saab olema raske, nagu oma kaalugagi. On küll olemas dieedi mõtteid (auto jaoks), aga samas on ka ahvatluseks "magustoidud", mis annavad kaalu juurde.
Lähme siis nüüd tagasi selle lisasoenduse juurde. Kajastan siin ainult ühte lõiku sellest paigalduse osast. Nimelt läbi põranda minekut. Võtsin kätte freesi ja lasin põrandasse mingi 13cm suuruse augu. Freesi välja võttes nägin, et frees on märg. Hakkasin uurima ja selgus, et soojusisolatsiooni peno (4cm) on täiesti märg. 











Kohe tuli meelde ka auto kaal. Mõtlesin siis arvutada, palju võib autos (seinte vahel) olla vett. Tegin siis arvutuse, kus olid teguriteks märja peno kaal, kuiva peno kaal ja erinevate asjade pindalad. Tänaseks on freesitud peno tükk seisnud ahju otsas paar nädalat ja tema kaal on 24g. 104g läind nagu niuhti. Oleks enda kaalu langetus sama lihtne.








Tagasihoidlik arvestus näitas, et tehase antud kandevõime ongi juba seinte vahel.
Seoses täna öise lumesajuga otsustasin teha umbes sama arvestuse. Selgus, et auto katusele oli langenud ühe ööga 260kg lund. Loomulikult on see juba eemaldatud.
Arvutused on tehtud nii, et kõik taandused on vähemuse poole. Pigem on arvutuse tulemused tegelikkusest tunduvalt väiksemad. 
Seina vahel oleva ülekaalu vastu võitlemise meetmed on juba tarvitusele võetud. On ostetud autotelk, et auto saaks kuivada ja siis tuleb alustada katuse remondiga. Kuniks telk saab oma funktsiooni täitma hakata, on auto esirattad sõidetud 15cm pukkide otsa. Nii vajub vesi katuselt paremini maha, aga ikka tilgub neljast kohast vett tuppa.

Mul alati ajab karva turri kui keegi räägib autosse investeerimisest. Müügikuulutused on neid kõlavaid fraase täis- koheseid investeeringuid ei vaja jne.
Aga see selleks. Tegelikult ammu huvitab, et kas need 68kW autot edasi ka liigutavad või ainult mürisevad kapoti all? Said nüüd ju sisuliselt täislastis auto ära proovida. Vaadates neid müügilolevaid 55kW kärusid, siis tundub küll, et Fiat Pandale sobiv mootor on väga vale auto peale pandud. Selge muidugi see, et toona muud ei olnud.
Aga nüüd vist muud valikut ei ole kui auto seest paljaks koorida, et veest ja kõdust vabaneda?

Antud auto müüjaga ikka vestlesin ka. Ta ikka on selle auto eest palju maksnud. Nii ostes kui ka peale seda. See aga ei puutu minusse. Ma vaatasin auto seisukorda ja seletasin talle asja lahti. Ta sai olukorrast aru ja me leidsime mõlemale sobiva hinna variandi.
Inimestel on erinevad arusaamad asjade ehitusest ja korrasolekust. Nii siis ongi, et erinevad inimesed panevad rõhku erinevatele detailidele. Keegi vahetab piduri detaile iga aasta, aga väljanägemist pole autol ollagi. Teine seevastu jälle ainult värvib ja puhastab, aga auto ei lähe ülevaatuselt läbi. Sealt tulebki ütlus, et auto on ideaalses korras, aga järgmine omanik ei saa sellest üldse aru. Muidugi on kategooria inimesi (müügimehed/vahendajad), kes sulaselgelt sulle näkku valetavad.
Ma pole ka siiani aru saanud sellest jutust, et mootoril pole jõudu. Minu meelest on selleks masinal käigud. Kui viies käik ei vea, siis saab alati panna ka neljanda. Autot tuues oligi alguses "pimesi" sõit (kui sa spidokat ei jälgi) selline 70km/h. Siis mõtlesin proovida ka kiiremat sõitu. Saab sõita vabalt ka 90km/h (proovisin ka 110km/h), aga siis on mootori müra ikka päris suur. Lõpuks ongi minu arvamus asjast, et mitte jõud ei ole virisemise põhjus, vaid auto müra tekitab tunde, et kiiremini ei taha sõita. Sellest tundest ka kohe üks lisatöö autol juures. Aeg on nii palju edasi läinud, et me teame kuidas auto ka vaikselt sõidab. Kui Clou matkaauto oleks saanud 30aastat tagasi endale, poleks keegi virisenud.
Ja see lisatöö - heliisolatsioon. Selleks kiskusin maha armatuuri, et sinna alla vaadata. Tehase poolt on juba paigaldatud lisaisolatsiooni. Sättisin neid tahvleid seal pisut paremini ja ka juurde. Tähelepanuta on jäänud soojenduse vent käigud. Ühtlasi likvideerisin ära kõik mittevajalikud juhtmed ja panin juurde oma arvamise järgi uusi juhtmeid. Minu arvamine on GPS, pardakaamera ja telefoni laadimise otsad. Toitejuhtmed tulevad läbi armatuuri otse seadme juurde, mitte juhtmepunt mööda armatuuri.








Vent kanali isoleerisin mootori poolt. Siis ostsin tulekaitseteki ja õmblesin sellest koti. Sisse panin kivivilla ja tõmbasin "diivani nuppudega" kokku. Vanasti pandi mootori peale vana bufaika. See läks vahel kärssama. Sellest ka uuemad materjalid. 














Ei hakka ma veel autot seest paljaks koorima. Ajan auto telki, et lisavett seinte vahele ei tuleks. Siis paikan katuse ära. Pika peale peaks vesi seinte vahelt ära vajuma/aurama. Clou kongil ei ole kasutatud puitkarkassi. On sändvits, mille ühel poolel on AL plekk ja teisel pool mingi vineer. Lõunamaa reis ja päike peaks aitama seinal kuivada. Siis vaatame edasi, mis kongist saab.

Mul sama auto aga Lyberti pealisehitusega.Olin ka skeptiline selle mootori suhtes,aga üllatas positiivselt,nagu motamees ütles siis müra on jah suur.Ma panin tähele ka seda,et iga pluss 10kmh üle 90-ne lisab küttekulule umbes liitri.Pikalt 90-nega sõites tuli minu omal küttekulu 9L/100-le.Muidu hea lihtne tehnika.Mul ilusti talveunes kinnises hoones,kevadel tahaks päikese paneeli ja konksu panna.

Kindlasti peab ära mainima ühe suure probleemi autoelamute juures. Mul on juba teine masin, millele on veepaaki pandud diiselkütet. Inimesed on hajameelsed või tähelepanematud ja tangivad kusagile auku. Kui aga peale tankimist kütusenäidiku seier ei tõuse, siis saavad asjast aru. 
Selle auto puhul ei olnud see kodune avastus, vaid müüja ütles mulle seda. Sõber oli korra autot laenanud ja tagasi tuues oli veepaak diislit täis. Sain sealt 40 liitrit kütet, mis ei viinud sellega seotud jama kasumisse.
Kõige pealt lasin igalt poolt "veed" välja. Siis mõtlesin süsteemi läbi pumbata puhta veega. See aga tulemit ei andnud, kuna pump võtab paagi põhjast, aga kütus ujub pinnal. Lasin siis vett paagist üle voolata ja vahepeal käisin sõitmas. Üle voolates nägin, kuidas iga natukese aja tagant tuli korgist jälle diiselkütte mull. Kui ülevoolust midagi enam näha ei olnud, siis hakkasin süsteemi läbi pumpama. Iga paagitäie kohta panin paaki ka Fairit. Tundub, et sain süsteemi tühjaks. Eks esialgu kasutan joogiveeks pudelivett.
Pumpa seekord lahti ei võtnud, kuna teadsin mis mind ees ootab. Eelmisel korral oli pumba membraan suureks paisunud. Sellist membraani enam sisse panna ei saa. Otsustasingi siis jätta nii, nagu on. Pump ju pumpab. Kui mingi probleem tekib, siis varupump on ootel.

Et postitust saaks ka pildiga kaunistada, siis teemaks soendusradiaator. Aastataega kogub sinna igasugust sodi. Nii näeb välja radiaator, kui sealt eest ära võtta õhukolu. Õhukolu on mootori kohal ja radiaatori teine pool on otse toas. See on ka selgituseks, miks ma õhukolu mootori poolt heliisolatsiooniga üle teipisin.

 Ma siiski ei usu, et vertikaalsetes seintes selline hulk vett loksuks. Proovi kuidagi see siis välja nõrutada.

Soovitaks sul rookatuse teha, aga köik ei pruugi sellisest naljast aru saaja. Katus saaks muidud uhke asi.

kaminahi kirjutas:  Ma siiski ei usu, et vertikaalsetes seintes selline hulk vett loksuks...

No kuidas vesi muidu põranda vahele saab? Katuse piludest läheb sisse, mööda seinu vajub alla ja sealt põrandasse. Kuna seintes vaba ruumi ei ole, siis peab katuse vesi vajuma läbi seina peno - see võtab aega. Küll ta ka kusagilt nurgast välja tilgub, aga ülevat tuleb pidevalt peale. Kui saab katuse alla, siis näeb edasi. Praegu tilguvad nurgad kogu aeg - on see vahelt või pealt, üks vesi puha.


Tehase poolt oli kongi armatuuris nii vana 12v pistikupesa, et tänapäeval sellist enam ei kasutata. Panin juurde USB pesasid ja ühe paigutasin siis moest läinud asja asemele.





Maja tagumisse tuppa panin seinale tuleteki. Kui eespool peaks tuli olema, siis saab vähemasti teki abil välja joosta. Tükk aega mõtlesin, kuhu panna. See tundus kõige loogilisem olema. Või on mõni targem/vajalikum koht?






Teki kõrval on näha ka lisatuled. Paigaldasin iga tule juurde lisaks LED ribad. Nii on normaalne valgus ja voolutarve väike. Lampides olnud 21w pirnid on suured voolu tarbijad ja on ära põletanud kõik lampide "kuplid".

Inimene sööb ja si*ub. Vaja see kuskile ju panna. Teeme siis poti korda. Igastahes ei töötand WC majandus. Vesi jooksis põrandale, aga mitte ei pesnud potti. Enne poti remonti aga vaja vaadata, kuhu väljaheited kogunevad. 
Kui ma paakide kaitset seespoolt pesin, siis nägin, et musta vee paagi vitsad olid kuidagi ripakil. Lähemal uurimisel selgus, et kruvid on välja tulnud. Veel lähemal uurimisel selgus, et metallkruvi ja alumiinium on aastataega riidu läinud. Al on kruvi ümbert ära oksüdeerunud.





Selleks, et neid kruvisid uuesti kinnitada tuleb kogu kaitse maha võtta. Mul isegi oli selline mõte juba olemas, sest kaaluprobleem vajab ju lahendamist. Tehtud, mõeldud. 








Mina seda jurakat üks tõsta ei jaksa. Ilmselt ma "karteri"kaitset tagasi ei panegi. Päiksepaneelide kaal on tagasi võidetud. Nüüd paagi kinnitust uurides selgus veel asju. Nagu juba ütlesin, oli kaks vitsa täitsa lahti ja kolmas oli tehase poolt halvasti paigaldatud. Vitste teine pool oli korrektselt kinni, kuna kruvid olid keeratud metallraami sisse. Seal oksüdeerumist ei toimu.








Kõik kolm vitsa said alumiinimi poolt uued kinnitused. Jälle 25aastat mureta. Loomulikult saavad ka halli vee paagi vitsad uue kinnituse, kuigi seal ei ripu veel midagi.

Poti eemaldamine põrandast oli väga aeganõudev. Tagumise mutri lahti keeramine oli lausa piin. Mingist väikesest pilust sain käe sisse ja siis lihtvõtit ühte ja teistpidi keerates sai mutri lõpuks lahti. Kui aga poti olin kätte saanud, tuli välja, et poti pealt oleks pidanud ühe korgi lahti võtma ja sealt pika sabaga padruniga oleks olnud see naljamäng. No aga inimene õpib kogu elu ja suurres ikka ei tea kõiki asju (ütleme siis selle vanasõna lõpu ka ära - sureb ikka lollina)





Alt avanes rõve vaatepilt. Aeg on teinud oma töö. Aga pole ka hullu selle vaheflantsi saab 17euro eest uue.  www.aliexpress.com/item/1005006134760043.html?spm=a2g0o.order_list.order_list_main.46.6c2c18025lpdOS
Flantsi kätte saamine jälle omaette operett. Ja lõpuks taas vanasõna juures tagasi. Aga ega sinna sita sisse algul ei näe ju.








Nüüd võtame ette poti remondi. See läheb mitmesse postitusse, kuna ühte kõik pildid ei mahu.
Kõige pealt pesin selle rõveduse survepesuriga puhtaks. No vähemasti talutavuse piiridesse. Siis hakkasin kruve välja keerama. Jupp haaval avanes mulle poti ehitus ja vead. Osa kruvisid sai kruvikaga välja ja osa tulid välja tänu tangidele. Mõni jäigi sisse, küll poolikult.





 

Osa kruvi päid olid nii roostes, et isegi tangidega ei saanud keerata. Võtsin siis rellaka ja lõikasin kruvi pea ääred maha (kanti). Peale seda sai kuidagi tangidega asja keerama. Tegutsesin päris julgelt, kuna mul oli kuiv pott varuvariandiks. Kui poleks originaali korda saanud, siis oleksi läinud kuiva peale, mida paljud eelistavad märjale potile.








Kraani avamise mehhanism oli nii roostes, et ei saanud enam kraani liigutamisega hakkama. Sealt ka pidev tilkumine potti. Kuskohast ta põrandale tilkus jäigi arusaamatuks.





Oli näha ka külmakahjustusi. Kraani korpusel olid jää paisumisest praod.





Lõpuks sai kogu pott juppideks. Kõik osad puhastatud määritud ja tagasi kokku. Junnilõikaja vahele oli jäänud üks paberi jupp, mis ei lasknud siibril korralikult sulguda. Panin vee toitetorule kraani vahele, et edaspidi saab vajadusel poti toidet sulgeda. Lisaks ka pehme vahetoru, et poti monteerimist lihtsustada (Ikka pole kuiv pott päevakorrast maas). Eks edaspidine ekspluatatsioon näitab, kuidas remont õnnestus. Praegu külmal ajal ei hakka vett sinna sisse laskmagi.

Pisiasjadest.

Õhupadja pumpamise toru oli viga saanud ja padi jooksis tühjaks. Padja oli kuidagi kortsu vedanud ja ise ta paika enam ei läinud. Oli tükk punnitamist, et padi uuesti oma koha sisse võtaks.





Tagumise voodi põhja kandurile oli kinnitatud lisavinkel.





Ju on seinad laiali vajunud. Uurisin ja surusin seina tagasi. Kinnitasin vinklitega. 








2,5 cm sai lükata.
Voodi peatsisse panin ka ökonoomsemad tuled.





Kas keegi oskab seletada, miks on poole katuse ulatuses reelingud äärtes?  

Eks reelingu küsimus oli natuke provokatiivne, et sisse juhatada järgnevat teemat.
Kohe algul oli mul plaan reelingud maha võtta, sest katusele ma midagi ei kavatse panna ja pealegi on igasugused vidinad katusel lisatuuletakistus. Ja nagunii on kaaluga probleeme, mida sinna katusele veel saab panna. Auto püsivuse seaduste järgi peaks kogu kabla olema hoopis allpool.
Nüüd lume sulamise aegu leidsin veel ühe lekkekoha. Taga katla all oli järsku tekkinud vesi. Kuskilt lekke kohale ligi ei saa. Miskist pilust lambiga uurides sain aru, et katla kohalt kuskilt tilgub. No võtsin siis kätte ja kruvisin kapi siseseinad maha, et katlale ligi saaks. Ja mis ma kõik sealt ei leidnud ... kulda ei leidnud, raamatuid ei leidnud, süüa ei leidnud ... Aga tegelikult tahtsin rääkida, mis ma leidsin. Suur sinine on gaasiballoonide kapp. Ja siis paistis üks roostes polt laest, mis tilkuski. Sain ka selgituse, miks katusel lumi sulas korstna ümber liiga palju.











Sealt sai soe õhk kahest august minna välja. Al lõdvik on katla õhuvõtu toru. Sealtkaudu võetakse õuest põlemisõhk ja katla kuum õhk väljub keskmist toru mööda välja. Kui nüüd toru oma kohale panna, siis katla mitte töötamisel õhk ilmselt seisab. Kui tuli alla teha, siis keskmises torus on õhk soojem ja hakkab tõusma (katla tõmme) ja teist toru kaudu hakkab õhk õuest katla põlemiskambrisse langema. Roostes poldi asemel paistab nüüd peno paisumise tilgad.





Roostes polt oli reelingu kinnituspolt, mis oli pandud loksuma hakanud needi asemele (neid oli mujal ka). Seda polti välja võttes sattusin hoogu ja mõne aja pärast oli kogu reeling eemaldatud. Tekkinud augud lasin vahtu täis. Mõnda auku täites käis kõrvalaugust veejuga välja.
Reelingute eemaldamisel on veel üks suur pluss. Lumepäevadel lund katuselt pühkides (labidat kasutada ei tohi) segas reeling lume üle ääre lükkamist. Kõrgemalt osalt (ilma reelinguta) oli lume pühkimine lihtne.
Ja ennäe imet. Pidev leke laes, 0,5m kaugusel tilkuvast poldist, kadus äkki.

Olenevalt ilmast ja viitsimisest tegutsen erinevatel rinnetel. 
Tasapisi kerkib telk. Ei ole päris kahe tunni töö. Üks päev läks üldse seedimisele, kuidas ma ta üles saan. Alustasin sarikatest ja järk-järgult tõstsin ülespoole, pannes alla torusid juurde. Ma veel ei teagi, kuidas ma saan presendi sinna peale - Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Et kogu kupatus ära ei lendaks, peksin nurkadesse kahe meetri pikkused vinklid maa sisse. Kui enam üldse ei läinud, lõikasin ülejäägi maha ja panin risti naela lukustiks.














Üks küsimus ka. See ei ole provokatiivne, kuigi tahan eemaldada seda detaili. Suur kummist "tellis" on kahe poldiga porilaua küljes. Eemaldamist aga takistab liim. Lisaks poltidele on "tellis" kinni ka liimiga. Küll ma saaks ära kangutada selle, aga porilaud peab ju terveks jääma. 
Küsimus siis selline. Miks on üldse need "tellised" auto küljes, mõlemal pool?