Jumperist matkaauto ehitus

1149+499 puhul peab olema diisel ja vesi paagiga omal ja saad sooja toa ning pesta. Kõik klapid punnid torud,võrus on hinnas. Truma4 puhul hind ? Ehk kui on ainult veepaak ja diisli paak. Gaasi mahuti pead ostma

eavp ok nii võiks õnnestuda küll, läbi seina tankimine oleks hea jah, ei pea seda ballooni tirima siis. Nii palju ruumi leiab ka, panen vist veepaagi auto alla, kui külm, siis võtan lisapaagid autosse. Kas on leidunud häid auke, kus neid balloone osta(suuremaid)? Vahepeal vist matkasuvilas olid ka müügil, gaznetis oli eelmine aasta, hetkeseisuga ei ole kohanud kohti, kust eestist osta, aga noh ,eks netikaubamajast saab ka tellida.

Maanus, mis boilerit pakud? Mul muidu lähiajal plaanis osta boiler, veepaak, gaasikütte sedae(ilmselt kasutatud trumatic 2800), gaasiballoon, aku, aknad, igast muud pudi padi. Mulle võib asju pakkuda küll.

m.facebook.com/Karavanitarvikud-101053391501164/?ref=bookmarks
See on minu leht kuhu lisan, nii kasutatud kui ka uusi tooteid. Kuid tellin ka kataloogi alusel kõike tarvikuid mida vaja on. Võib julgelt küsida.

BlameTheWind kirjutas: Mul muidu lähiajal plaanis osta boiler, veepaak, gaasikütte sedae(ilmselt kasutatud trumatic 2800), gaasiballoon, aku, aknad, igast muud pudi padi.

Kui tegu on elustiiliga, kus buss iga päev liigub, mitte ei seisa päevade viisi ühe koha peal, siis tasub teha mootori pealt köetav boiler. See muidugi ei välista, et sama boilerit saab kütta ka märja geroga või välise elektri olemasolul elektriga. Kui buss liigub, siis piisab paarikümnest kilomeetrist, et 45l vett soojendada 80 kraadini. See on niiöelda tasuta soojus ja miks mitte seda ära kasutada. Äraproovitud ja töötav lahendus.

Mind lihtsalt huvitab mis asi on truma 2800 . Kui otsin siis tuleb kaks erinevat halli värvi kandline, no peaaegu, on alates 2002 tootmisest maas ja seda "püstoli" kujulist ei pakuta eriti kasutatult. (varioheat)

Komposiitballooni pole 11kg suuremaid näinud
www.ebay.de/str/vosken-gmbh?_trksid=p2047675.l2563

nootsii kirjutas: Mind lihtsalt huvitab mis asi on truma 2800 . Kui otsin siis tuleb kaks erinevat halli värvi kandline, no peaaegu, on alates 2002 tootmisest maas ja seda "püstoli" kujulist ei pakuta eriti kasutatult. (varioheat)

Selline:

Kordan ennast aga See asi on aastas 2002 tootmisest maas ehk 18 aastat
Kui kaua sa kavatsed seda autot kasutada?
Ja on mõni asi mille pealt ei tasu kokku hoida. kui seda just tasuta käes ei ole või juba ostetud siis ma mõtleksin hoolega. Maja puhul on saksamaal piirang 30a gaasiseadmele. ma arvan et mitte ilma põhjuseta.

Eks ikka aastaid kavatsen oma autot kasutada. Arvad, et annab otsad? 200 euri eest saaks selle, arvaks, et soomest pärit Soliferist vist. Eks kujutan ette, kui varuosi vaja võib keeruliseks minna. Kui gaasi peale teha siis mul ei ole muud head lahendust, trumatic 3002 ei sobitu mulle ruumiliselt. Plaan B oleks diisli pealt.

eespool olnud lingilt saab täiskomplekti, ainult vee paak peab olema natuke üle 1000€ 2kw . Webasto peal tehes läheb ma arvan 3-400 euri kallimaks UUS.
mis on gaasi kütte puhul hind kõikidele juppidele mis vaja. kui summad koos siis näed kas on piisavalt suur või väike

Motamees, see kõlas lihtsalt nii suure numbrina, kolm korda rohkem, kui näiteks trumatic 2800 suudab tunnis tarbida. Aga ma tõesti ei tea, mis tingimustes campisid ja võib-olla oli mingi suurem elamine, kui mu kaubik.

BlameTheWind kirjutas: ... võib-olla oli mingi suurem elamine, kui mu kaubik.

Jätkuvalt otsid vabandusi. Link juhtis mu auto pildini, kus näha ka ta suurus. Pildi ümbruses, siia-sinna, saab teada ka muid tõdesid - mis soojendus ja kuidas soojustatud. Kui ainult viitsiksid uurida, saaksid teada. Manuaalidest gaasikulu lugemine on illustratiivne ja paistab, et seda saab väänata.
Fakt oli see, et paagi sain tühjaks ja fakt ka see, et väljas oli 15 kraadi ümber külma. Öösel magasin autos, kuigi oleks võinud magada toas. Mind lihtsalt huvitas sellise ilmaga magamise olemus ja gaasiKULU. Narr on ju minna metsa kolmeks neljaks päevaks kämpima, omal ainult kahe päeva varu kütet kaasas. Manuaali lugemine metsas tuba soojaks ei tee.
Suur soojuse hulk läheb kaotsi kabiiniosa kaudu. Sealt on raske soojustada ja klaasi pind on suur. Häda on ka hommikul esiakende jääga. Ja peale jää sulamist selle veega. Ükskord hakkasin sõitma ja esimeses kurves saatis igavese portsu vett kunde jalgade alla maha. Peale seda puurisin aknalaua sisse kondentsvee äravooluks ava.
Sellised "pisiasjad" tulevad välja ainult tegelike katsete tulemusena. Teistelt õppust nagunii ei võeta, ka mina mette. Sellepärast katsetangi juba neljanda elamu kallal.
Kõnealune sõit oli see, kus mul tarbevee voolik katla küljest lahti tuli. Kunagi enne pole katel nii soe olnud, kui siis ja voolik läks lihtsalt nii pehmeks. Õnneks olin ma just keeranud ühe siinse foorumlase tööõuele ja seal siis uurisime ja saime asja kinni, lõplikult ja igaveseks.
Juurdlev inimene võib sellest tekstist välja lugeda tõiga, miks ma järgmised elamud ehitasin furgooni sisse.

eavp kirjutas:

Priit Käos kirjutas: Huvi pärast küsin palju selline läbi tulemüüri murdnud veeava maksma läks koos saatekuludega?

Minu ostetu on 38mm torule. Saadaval ka 50mm jaoks ja isegi 2 tolli. Seega hinnad erinevad, vastavalt tootjale.
Kõige kallimat olen näinud 84 eur + saatmine.
Minu oma on hiinakas ja tuli koos kiire saatmisega alla 20 euro. Ostetud UK ebayst.
Lihtsalt teadmiseks, et tegu paadi vee sisse valamise avaga.

Priit Käos kirjutas: Jaa, kaubiku diisli peal töötavast lisaküttest saan ma hästi aru. Kasutan seda isegi aga mitte teiste kõrval parkides.
Ja 30-40 eur Austria suusakuurortis on peenraha, ega seal vaesed liugu laskmas ei käi. 25,- eurtsi ballooni eest saad ka Propaanis välja käia samas kui soomlane saab 16,99 sama asja osta. Kõik on suhteline ja vaesele tundub kõik kallis, ükskõik mis hind on.

Töösoe seade tossata ei tohi. Natuke haisu võib tulla käivitamisel ja seisma jätmisel. Talvel.
Suvel polnud sedagi. Ei tuttuuel õhuga eberil ega kasutatud veega webastol, mis sai uue põlemiskambri.

Kui pidevalt tossab või haiseb, on vale pump, mis õiges koguses katlale kütet ei anna.

Peab proovima Neste diisliga. Võimalik, et sellega töötab paremini.

Olen hästi kursis nende täiteavadega ja nende kvaliteediga kuna müün ka ise neid, lihtsalt huvitas mis hinnaklass oli. Webasto ei suitsegi aga haiseb ikka parasjagu, vahet pole on suvi või talv. Enda kõrvale sellise kütteviisiga parkijat küll ei sooviks.

Jah eks kaubikute puhul teatavatel juhtudel ei saa määravaks mitte soojustuse paksus või selle omadused, vaid teatavates osades isolatsioonmaterjalide puudumine. Ma nüüd ei räägi su masinast aga tihti jäetakse seintes soojustamata postid, soojustusmaterjal võib ka lahti rappuda, tekivad külmasillad seintesse. Kuudi soojustamisel üritasin vältida metallpinna ja siseõhu vahelist otsekontakti, ka raamikohad sai lisaks täitmisele üle puristatud. Edasine probleem seisneb ustes, uste, akende raamides, paledes, klaasides. Täielikult see ei õnnestu aga taolised metallpinnad plaanin isolatsioonmatiga üle kleepida, aknad tahavad katmist materjaliga, mis omab väärtust isolatsioonmaterjalina. 0,5-1cm ei ole palju aga on kindlasti parem, kui läbi metalli või klaasi otsekontakt välikeskkonnaga. Kabiin ja kuut tahaks kardinaga eraldamist raskemates tingimustes. 1,5l gaasi tunnis kõlab suurelt aga ju see siis nii oli, põhjuseks on külmasillad, mitte, kas soojustusmaterjali kuudi seintes on 5 või 6 sentimeetrit. Ehk kunagi õnnestub tugevamas külmas katsetada, kuidas mul õnnestus

Karkasside siseosad lasin vahtu täis. See aga ei anna soojustuse juures (küll aga heliisolatsioon) midagi, kuna külmasild karkassi näol jääb ikka. Isegi siis, kui katad karkassi osad üle, tuleb ka kinnituskruvide kaudu külm sisse. Sellest lähtuvalt ei saa siseosa kinnitada välisosa karkasside külge, mida mina tegin. Külmaga on kõik kruvipead jääs.
Külmade ilmadega praktiseerisin kabiini eraldamist paksu tekiga. Väheke see vast aitas soojapidavuse suhtes. Samas aga ei aitand kondentsvee suhtes. Sõidu alustamiseks tuleb kabiini soojendada, et jääst lahti saada.
Ka ukse katteks oli paks mööbliriiedest kardin.
Katla võimsus oli kuni 5kw vist. Selle saavutamiseks on ka kütust vaja. Kuipalju ta just võimsust kasutas, seda ma ei tea. Küll aga olin veel kord autoga 15kraadise külma käes ja siis kasutasin elektrikütet. 2KW elektritenni (integreeritud keskütte süsteemi) ei suutnud kuuti elamiskõlblikuna hoida. Pidin kolima tuppa, kuna ei hakanud gaasiga enam üritama.
Kandilist kongi on lihtne soojustada ja külmasildu vältide. Nüüd piisab umbes kolm korda suurema ruumi soojas hoidmiseks alla 1kw võimsusest. Seda ka 25 külmakraadi juures. Kuna kabiin ei ole elamisega seotud, puudub endine kondentsvee probleem.

Kruvid siiski väikesed ja suurt soojakadu ei põhjusta, küll aga võib märgumine kruvipeadest suletud konstruktsiooni tekkida, sh mädanemise, hallituse oht. Akende puhul oleks äkki abiks, kui nad nii sise kui väliküljelt katta isolatsioonmaterjaliga, mis akna pinnaga võimalikult heas kontaktis on(raskemate tingimuste korral). Ventilatsiooni ka kasutasid kondentsvee tekke vastu? Eks see kabiin keeruline ole jah, ajutine õhutihe vahesein võiks vast eritingimuste korral paremaid tulemusi anda. Mu eesmärk siiski kevad-sügis tingimused. Aga eks kunagi lähen ka talvel mägedesse vms ja niisama võiks eksperimenteerida kuidas sooja peab. Praeguse ehituse puhul olen ennekõike tähelepanu pöörand, et soojuskiirgust võimalikult vähe tuppa jõuaks

Mis vahtu olete kasutanud kaubiku konstruktsioonides (pean silmas väikesi kohti, kuhu villa ei õnnestu toppida). Olen kuulnud, et PUR vaht pidi värvi kahjustama, lisaks muidugi järelpaisumine kere plekid väljaspoolt "kummi" ajama.

Ma ei mäleta täpselt, mis alustel poes purgivahu valisin. Värvi kahjustusest ei ole kuulnud, aga võin öelda, et puril on väga tugev nake metallpinnaga. Masinaga pritsitavat puri ei tohiks jah lasta kohta, kus ei ole paisumisruumi, avatud kohas ei tohiks probleemi olla. Ma katsin ka postid puriga aga kui mingid pinnad on vaja jätta puhtaks, siis need peaks eelnevalt teipima/katma, puri eemaldamine või õhemaks lihvimine on üsnagi töömahukas ja räpane töö. Katma peaks kabiini ja muud pinnad, kuhu pritsmed või puri tolm võib sattuda. Mis su plaan ja eesmärgid matkaelamu ehitusel ja soojustamisel on? Võiksin võib-olla mõningate soovitustega abiks olla.

Eesmärk on Jumpery kaubikust teha samuti matkaauto. Sama plaan nagu siin varem kirjutatutel, et välimuselt nagu kaubik, sisemuselt nagu autoelamu. Hetkel ongi käsil soojustamine. Mõningad kohad (nt. uksed) olen võimaluste piires täitnud klaasvillaga, kuid seinapinnad kuhu villa ebaugav panna(sest ei püsi seal), plaanin katta ff-pir plaatidega ning vahekohad siis pur vahuga.
Talvisel ajal pikemaid väliööbimisi ei plaani, kasutaks masinat valdavalt kevadest sügiseni.

Ma võtsin soojustamise teemat tõsiselt kuna see on asi millega ei taha teistkordselt tegelda ja on võimalikud vead, mida hiljem raske avastada, kõrvaldada, rooste, niiskus hallitus jms. Piri ma peaksin isolatsiooni omaduste, hinna jne seisukohal Purist teisel kohal olevaks. Oluline on, mis on eesmärk, võibolla tulevikus muudad plaane tahad ka talvel kasutada või müüd ja see on ostuargument, eos võiks taolisi kaugemaid asjaolusi arvesse võtta. Pir plaatide puhul ma peaks esmaseks ohuks, et kaubik liigub, rapub, toimub mingi paindumine, võib tekkida pragunemine, lõhestumine, plaat võib tulla aluspinna küljest eemale jne. Külmaga niiske õhk leiab vähimagi võimaluse praost läbi pugemiseks ja külma metalli pinnale tekib kondentsvesi. Kuna sa ehitad suletud konstruktsiooni siis niiskus võib jääda sinna kergesti ummuksisse, tagajärjeks võib olla rooste, mädanemine, hallitus jne. Puriga ma seda ohtu tõsiseks ei pea sest nake metalliga on väga tugev, pur ise on tugev aga samas ka elastne. Purile jätsin õhuvahe ja sissepoole panin fooliumbarjääri, need vahed on kanalitena kokku ühendatud põranda juures on avaused ja sellele süsteemile rakendub ventika väljatõmme ülevalt. Soojustusmaterjal aeglustab sooja/külma liikumist aga ei kõrvalda seda, soe/külm tuleb osaliselt ikkagi läbi, soojustusmaterjal ka akumuleerib ja see soe/külm väljub sealt ka hiljem. Tuulutusvahega on plaan seda energiat välja juhtida enne kui see õhuga siseruumis seguneb. Fooliumbarjäär toimib ka aurutõkkena ja tuulutusvahe juhib ka välja niiskuse, kui see peaks mingilgi moel sisemiste viimistlusmaterjalide taha sattuma. Õhutihedat aurutõkke kihti nagu mõningates youtube videotes tehakse soovitaksin vältida. Ei usu, et sõidukis võiks teibitud liitekohtadega aurutõkke kiht säilida õhutihedena. Varem või hiljem satub sinna niiskus, eriti meie kliimas aga väljapääsu see niiskus sealt vaevalt enam leiab.

Puriga saab panna paksema kihi kui piriga, rahaline maksumus on kuskile 500€ kanti. Mõningad sõbrad on mul samuti teinud puriga, aga nii põhjalikuks, et tuulutusvahe teha ei ole nad läinud. Kasutasin ka pir plaati, kohas, kus ristipidi magades pea läheb vastu seina, et saada rohkem ruumi magamiseks ja tagaakende akna avaustes. Lisaks vahule mis plaatide ümber panin liimisin need plaadid ringikujuliste juttidega aluspinna külge polüuretaan hermeetikuga(millega täidetakse paneelmajade vuuke) põhjusel et nad sinna võimalikult korralikult kinni jääks. On arvamusi et postide täitmine on suureks abiks, arvan et see on abiks aga metall on siiski väga hea soojusjuht, seepärast katsin ka metallpostid(raami) puriga. Kui kasutada piri, siis variant võiks ka olla postid üle kleepida isolatsioonimatiga, mida müüakse matkasuvilad poes või mida kasutatakse torude isoleerimiseks. Need oleks teemad, millele soovitaks mõelda, kui tuulutusvahe tegemine tundub liigsena, siis võiks siiski mõelda, et oleks mingid õhuavaused seina ala ja ülaosas ja laekonstruktsioonis, et õhk mingilgi määral pääseks liikuma.

Paremate tulemuste saavutamiseks võiks ka põrandale isolatsiooni paigaldada. Omaette teema on küljekarbid, kuhu kipub sattuma niiskus. Esmalt ma toppisin need villa täis aga tekkis hirm et seal võivad miskid protsessid hakata toimuma. Kiskusin villa uuesti välja ja tegin ühenduse, et küljekarbis olev niiskus pääseb seina sees olevasse tuulutusvahesse. Igast augud, roostekohad said üle töödeldud. Rattakoopa ümbrustes kasutasin mittepõlevat vahtu, juhuks, kui seal kunagi vaja mingeid metallitöid teha. Helisummutusmatte kleepisin mõningatesse kohtadesse.

Tehnilises ja rahalises mõttes julgeks küll puri soovitada. Kas see võib olla tervist kahjustav, saad huvi korral ise uurida. Tean, et on juhtumeid, milledega on kaasnenud terviseprobleemid aga neid on seletatud paigaldaja poolse veaga, keemiliste komponentide vahekord, paigaldusmetoodika ei ole olnud õige vms. Pir võib-olla tuleb odavam aga on kohti, kus tasub säästmisega ettevaatlik olla, isolatsioon on mu arvates üks neist.

Kaubikute baasil ehitatakse aastas juba ainuüksi päris tootjate poolt ilmselt üle 1000 auto. Lisanduvad siis iseehitajad.

Aga ma pole veel kuskilt leidnud netiavarustest pilte ega videosid, et nad nii põhjalikult soojustust ette võtaksid, et kuskile veel mingi tuulekanal kahe kihi vahele jääks.
Seega ootan huviga tulevaste katsetuste ja testide tulemusi.

Tahtsin aga küsida, on Sul ka mingi konkreetne musta vee paak põhja alla juba silmapiiril ?

Kuna tahan ka duššialust panna, siis jääb ainuke hea koht tagavararatta asemele. Nelivedu nullib paljud teised head kohad ära, mille jaoks põhja alla paake toodetakse.

Puhta vee probleem õnneks lahenes lihtsalt. Põhja alla ei tule midagi.
Paagid on 27 liitrit seina sees polstri taga ja 26 liitrit taga, otsaga ratta koopa peale. Mõlemad siis vasakul küljes. Lisaks 15 liitrit WC poti mahutis. See on juba 68 lisakilo ainuüksi puhta vee arvelt.

Musta veega on aga jama. Kuna kraanikauss tuleb WC poti kohale, saaks selle vee ka esialgu WC mahutisse lasta. Ülejäänud "halli vee" jaoks on aga mõistus otsas, kuna duššialus pole veel kohale jõudnud.
Üks mõte oli korra panna paadi pilsipump väikse mahutiga auto alla ja paak autosse sisse. Ikka parem, kui tagavararatas autosse ?

Eks jagan kunagi kommentaare, lähen cambin meeleega päikese käes ja vaatan kuidas on

Ma ei ole veel mustavee paagi teemasse süvenenud aga mu teisel camperil on tagavara ratta kohas gaasi paak ja tagavararatast kaasas pole kandnudki. On spary parandusvahud kaasas olnud ja rehviparanduskomplekt, tungraud ja kompressor. Kiirteel mingi suurem jama rehviga eks siis kaasneb lisakulu aga üldiselt on ju probleemid ühel või teisel viisil lahendatavad ja tagavararatta mitte kaasas kandmine ei ole maailma lõpp. Mu teises camperis see ruumi põhjusel oluline kitsaskoht.

Otsin täna Trumatic 2800 ära kahtlesin veel et mis juhtub kui miski peaks läbi minema aga tegelt peaks ju nii elektroonika pool, kui muud jubinad mis võivad läbi minna olla parandatavad/vahetatavad.

Mingeid ideid äkki turvalisuse kohapealt? Plaanin peiduka teha siseruumi, kuhu saab arvuti ja väiksemad asjad panna. Voodi all on surfivarustus, saaks näiteks teha et tagaukse kesklukk ilma salalülitita ei avane ja ära turvata ka seestpoolt et voodi alla ligipääsu poleks. Aga noh, ma ei tea, mis trikid varastel on, kui raske neil mingil muul moel tagauksi avada. Teema oleks ka immo et autot ei saaks ära ajada. Kujutan ette et ka netipoodides mingeid vidinaid müüakse, mis võib-olla nutikamad kui mingid vanad lahendused.

Kui minu kõige esimene T4 buss veel "noor ja ilus " oli, värskelt ostetud kolme ja poole aastane, siis oli Kristiine Keskus juba ehitatud.
2 nädalat pärast ostmist üritati sealses parklas teda ärandada. Päästis see, et oli tehase immo, aga lahti murtud lukusüdamik tuli siiski asendada.

Pärast seda tekkis salakaval idee panna kütusele vahele magnetklapp.
Klapi leidsin kuskilt Kadaka turu lähedalt asuvast autoteenindusest. Nüüd on seal mingi kõrts või pubi.
Tuli tellida ja oodata. Oli Mersedese jaoks toodetud ja komplektis koos tagasivoolu klapiga.

Lülitit ei hakanud kuskile peitma, otsin lammutusest mõned vanema T4 lülitid ja panin armatuuri teiste juurde. Sattus aga selline lüliti, mis sisse lülitatuna oli täpselt teistega ühel tasapinnal.
Klapp sai aga peidetud paagi ja kere vahele, kuhu paaki uuesti maha võtmata oli võimatu ligi pääseda.

Kas sellest oli ka ärandamise vastu abi ?
Vähemalt 2 eri töökoda jõudsid selle bussi remondi ajaloo jooksul enne paagi enne maha võtta, et siis helistada, kus lüliti on. Üks sugulane näppis samuti nuppe ja jäi tee peale.
Nii et rohkelt jama.

Nimelt käitus välja lülitatud klapp nii, nagu oleks bussil küte otsa saanud. Klapp kinni, sai kütet mingis väheses koguses läbi tagasivoolu klapi, aga nii vähe, et sõita polnud võimalik,.aga mootor käivitus pika punimisega. Tagasi lülitades oli filter tühi ja ikka algul sama tulemus.

Teist korda üritati seda bussi ärandada veel Madara 33 hoovis. Seekord oli lõhutud ukselukk ja ka süütelukk . Miks arvan, et kumbki kord tahati ärandada? Esimene kord jäeti alles autosse jäänud telefon ja teist korda navi. Ehk siis ühtegi asja ei võetud.

Vot see oli oma nooruses populaarne buss.

P.S. Kui keegi plaanib sama trikki, siis tuleks arvestada, et kui klappi kerest kummipuhvriga ära ei isoleeri, käib lülitades klapis päris kõva klõps.

Ega liigset vargakindlust ei saavuta aga seni kuni vees surfan ala paar tundi võiks asjad võimaliku varga jaoks keerulisemaks teha.
Ei jõudnud palju otsida veel, miski sellise leidsin aga sõraga käiks see ilmselt üsna ruttu eest ära: picclick.de/HEOSafe-1760-VAN-Security-Paket-f-alle-T%C3%BCrer-4-293128464068.html?fbclid=IwAR1bceZnbtbMfcWDgXwICIxy78mqwKMiqAjsqiCEp7HNGa7Vd-QQkQFN_mQ

Mis oleks mõistlik panna, et geneka pealt saaks ka lisaakut laadida? D+ signaaliga pole vist pointi jamada on lihtsamaid lahendusi. Osad taolised on ka boosterid, et pinget tõsta. Teine asi, mis vaja lahendada, et akusi liiga tühjaks ei lae. Seadmeid mis olen kohanud, seal ei saa muuta, mis voltideni läheb. Nad ilmselt 50% peale seadistatud aga tahaksin võibolla mingil juhul seda allapoole tuua. On ka selliseid mis akusi ühendavad ja tarbijaid tagant ära ühendavad samas seadmes.
Panen mõned lingid mis ise leidsin.

www.amazon.com/Smart-Battery-Isolator-Voltage-Sensitive/dp/B00400IYTK/ref=sr_1_2_sspa?keywords=True%20vsr&qid=1583145246&sr=8-2-spons&psc=1&spLa=ZW5jcnlwdGVkUXVhbGlmaWVyPUEyVkpKWVczMEc5RFA0JmVuY3J5cHRlZElkPUExMDA3MDA0NzM4NkdZQkM0U0tSJmVuY3J5cHRlZEFkSWQ9QTAxNzg5NzMzQTNPRFU3Vlg1NzA5JndpZGdldE5hbWU9c3BfbXRmJmFjdGlvbj1jbGlja1JlZGlyZWN0JmRvTm90TG9nQ2xpY2s9dHJ1ZQ==&fbclid=IwAR1qLycQ4af4NFC8Gnm3kJjLmbDmZzT0_UL2o-4XLVVEANhRTrjT9rrIQgo
www.reimo.com/en/82191-smart_separator___battery_discharge_protection/
www.reimo.com/en/80075-booster_wa_114_7_8/
www.reimo.com/en/85180-battery_saver_maximum_current____100a/
www.reimo.com/en/M82177-carbest_battery_monitor/