aku

kas keegi oskab kommenteerida, et kui panna kuudile 2 akut jadamisi või siis võimsam aku, kui on ette nähtud, kas genekas suudab selle täis pumbata?
Pimedal ajal jääb akut natukene väheks. Esimese asja, mis välja lükkab on telekas. Valgustus peab päris pikka aega vastu veel ja pole kunagi ära kustunudki. Aga kui pikk pime aeg reisul, siis tahaks kasvõi telekat vaadata teinekordB)

äkki väike lisa genekas bensuga
kui oled platsil on elekter olemas
kui oled metsas ei tohiks genekas ka teisi häirida ?

Võib panna küll suurema mahutavusega aku, või lausa kaks tükki paralleeli. Jadamisi ühendusega tuleb 24v.
Mul praegu valgustuse jaoks eraldi aku, mis ühendub üldvooluvõrku ainult geneka laadimise ajal. Nii saab auto ikkagi käima, kui valgustus on aku tühjaks imenud.
Katsetasin valgustuseks valgusdioode. Voolu tarbimine pea olematu ja valgust küllaga.

Tegin väikest uurimistööd.
Tulemused
5w tavline pirn tarbib 0,33A
6w halogeen 0,48A
21w tavaline1,9A
23w halogeen 1,4A
45w tavaline 3,76A
55w halogeen 4,38 A
8w päevavalgutoru 0,5A
2x8w (16w) päevavalgutoru 0,58A
15w tavaline pirn 0,98A
Päris õiget pilti asjast ei saa, kuna pirnid ei ole täpselt ühe võimsused. Tundub aga, et halogeen tarbib pisut vähem voolu. Halogeeni valgustugevus peaks olema ka väheke suurem samade vattide juures. Päevvalgulambil on ilmselt kahe toru jaoks üks ja sama drossel. Siit ka pea üks tarbimine, kas kaks pirni või üks. Lambil (praegune kongivalgustus) on peal kahe asendiga lüliti. Olen ikka ühte põletanud (aku nõrguke) maal laadimistöödel. Nüüd tean, et suurt vahet pole.
Nüüd aga tegelik uurimise põhjus.
12 punast (piduritule jäägid) valgusdioodi tarbivad 0,07A.

Kui suur(väike) see originaalaku siis on?
Mul on bussil starter 24V, (ülejäänud süsteem ja genekas on 12V)siis selle tõttu on ka 2 akut peal, hetkel siis 95ah ja 125ah. Suuremal akul on ka 1000w 12/220 inverter järgi. Pole küll üle kolme nelja päeva järjest ühe koha peal olnud, kuid siiani olen alati nendesamade akude pealt ka mootori veel käima saanud. Genekas on 12V/55A, kui õieti mäletan ning toidab ära küll. Inverteril on küll küljes ka 4A impulsslaadija st. kui on võimalus kuskil vooluvõrku ühenduda, siis saab akule ka veits lisalaadimist teha.

ford Hääleta:

kas keegi oskab kommenteerida, et kui panna kuudile 2 akut jadamisi või siis võimsam aku, kui on ette nähtud, kas genekas suudab selle täis pumbata?
Pimedal ajal jääb akut natukene väheks. Esimese asja, mis välja lükkab on telekas. Valgustus peab päris pikka aega vastu veel ja pole kunagi ära kustunudki. Aga kui pikk pime aeg reisul, siis tahaks kasvõi telekat vaadata teinekordB)

Mina lahendasin asja nii, et kui Rimori tehases paigaldatud salongiaku hakkas esimese aasta järel ära kustuma (sõbrad itaallased olid endale omasel moel selleks pannud käivitusaku:laugh: ), siis valisin akukapi mõõtmete järgi välja maksimaalse mahtuvusega 2 "paadi"-akut, mis sinna mõõtude järgi ära mahtusid. Tulemuseks oli 2x105 Ah ja olen tulemusega vägagi rahul.

Ivar Kalev:
.... siis valisin akukapi mõõtmete järgi välja maksimaalse mahtuvusega 2 "paadi"-akut, mis sinna mõõtude järgi ära mahtusid. Tulemuseks oli 2x105 Ah ja olen tulemusega vägagi rahul.

2 akut paralleeli pannes ja neid korraga kasutades on õnnemäng, kaua need vastu peavad. Asi selles, et uute akude puhul, kui nende parameetrid täiesti identsed, töötavad koos hästi. Kuid niikui üks aku teisest vananedes veidi erinema hakkab, hakkavad nad teineteist tühjendama/laadima ja siis on lõpp kiire tulema.
Kasulikum on neid kordamööda kasutada nii, et vaid üks on korraga järel. Teine variant on 12 voldi jaoks 2 6-voldist järjestikku panna.

Mis võib olla põhjuseks, et vananedes üks teisest veidi erinema peaks hakkama? Tingimused on mõlemale samad.

Ivar Kalev:
Mis võib olla põhjuseks, et vananedes üks teisest veidi erinema peaks hakkama? Tingimused on mõlemale samad.

Valmistamise tehnoloogiad. Sama põhjus, miks üks aku peab kauem vastu ja teine kustub varem ära. Vaatamata sellele, et ühte marki ja samal valmistatud.

No mul on need sama tootja, sama mudel, sama partii, samal ajal ostetud ja paigaldatud. Mis siin saab erinevat olla? Kas siiski neil samal ajal on erinev elu?

vana teema

küsimus - käivitusaku kasutamine tarbijate toiteks ilma laadimiseta
laadimine siis kui saab ja juhtub

ehk kas ja kes on kasutanud matkakas käivitusakut tuledele ja vilede toiteks
kas süvatühjenemise ja paadiaku eluiga on samuti 2..3+ korda pikem kui hinnavõrdlus jne.

ehk mis on stsenaarium kui kasutada tavalist kävitusakut

kuidas hoiab pinget ja kannatab tarbimist üks või teine
mida eelistad jms.

oma peas ma eelistaks kül nt. gel akut aga kui keegi väidab, et pole pinti ja, et käivitusaku kestab kah jne. siis paneb mõtlema.

Ei kesta. Ega ilma asjata pole teisi akusid välja mõeldud ja lisaks ka laadimise aurud, mis happe akuga tekivad ja siis vedeliku kaod ja see üles alla tapab aku ikka suht ruttu maha. Pane ikka see kuudiku aku ja sellele sobiv laadija ka.
90 ndate algul oli meil haagis, mille aku ei pidanud eriti. EI teadnud tol ajal miskit neist, ostsime ka uue aku ja ei läinud 2 aastatki kui see oli jälle vaga.

Aku tootjal ja tootjal on ka vahe sees. Kvaliteet on väga erinev.
Mul on kaks 225ah akut mis toidavad külmkappi ja muud elu. Enne mind olid rekka peal aasta ja peale seda olen mina kasutnud juba kolm aastat.
Olen rahul selle kestvusega.
Laen mootoriga ja seinast kui voolu on.

Sama siin. Kui bussi ehitasin, panin peale ühe vana aku. See siiani vastu pidanud. Minul on ta olnud kasutuses 3,5 aastat. Kaua ennem töötas, ei teagi.
Happeaurud pole ju üldse probleem. Mul on mõlemast vent otsast viidud voolikud õue. Korgid on hermeetilised.

Transitil oli ka 2x12v akut paralleelis,originaalis olid vist 80ah aga sai ka 100ah pnna.Kuna ka uued akud pole peale mingit aega kasutamist enam identsed hakkas üks aku teist "sööma" ja süsteemist nõrgem langes lõpuks välja.Nüüd on käivituseks 2x6v akut järjestikku ja probleemi pole.

jah happe aurud on omaette teema - kui neid ei oleks siis ma läheks küll tava-aku peale.
küll neid leiaks ja noh mul on kärus tarbimist nagu ta on mõned ribad led-valgust kokku ehk 60...70w kui kõik korraga põleks.
külmik aga seda siis kui gaasi ei ole - püüan seda hoida ikka gaasi peal
edasi tuleks raadio ja telekas ning muud tarbijad (telefoni laadija, läpaka laadija vms.)
ja seda kõike siis kui posti otsast voolu ei saa.
seega tarbijaid on väga vähe mingi 100...120ah aku peaks olema hea küll

aku asukoht on planeeritud mul kööginurka el. kilbi kõrvale seega otse nn. toidu tsoonis
jah mitte otseselt magamistoas siiski.
kuidas happe aurud mõjuvad alumiiniumile ?

Ma arvan, et busside akusid päris kuudiku omaga võrrelda ei saa, bussil laetakse neid tihedamalt ja rohkem.
Hakkab ussitama, nagu iga teine metall.

MeelisV kirjutas kirjutas: jah happe aurud on omaette teema - kui neid ei oleks siis ma läheks küll tava-aku peale...

Ma ei saanud nüüd aru, kas mu postitus läks tühja...
Mul on aku "toa nurgaS" voodi all. Akul on korgid hermeetiliselt peal. Kummaski aku otsas on ventilatsiooni ava. Tavaliselt viiakse üks voolik kusagile värske õhu kätte. Ma panin ka teise ava (kaks ava on selleks, et valida vooliku asetamise kohta) otsa vooliku ja viisin välja. Sellega on happeaurud toimetatud õue ja toas ei ole mingeid märke happekahjustusest/lõhnast. Selle aasta avasin korra "akuruumi" ja lisasin vett.
Isegi mootoriruumist tuleks viia aku ventvoolik kusagile välja.

Natukene täiendavat infot- plii-happeaku laadimisel ei eraldu mingeid happeaure, vaid ainult vesinik ning hapnik, mis on aga pahad selle poolest, et võivad plahvatada kui kuskil tekib piisav kontsentratsioon ning võimalik on sädeme tekkimine. Sestap kallatakse akupurki ka ainult dest vett, sest hape ei kao sealt kunagi kuhugi.
Samas toimub aurude eraldumine vaid kõrgemal laadimispingel- alates 14,4V ning edasi. Seepärast laetaksegi kinniseid akusid väiksema pingega, et ei tekiks intensiivseid gaasieraldusi.
Aga on kellelgi jagada kogemusi geel- ja AGM akude osas? Sügan ka juba pikemat aega kukalt, et milline aku kuuti osta, aga tundub, et ega geelaku oma kõrgemat hinda eriti vist üles ei kaalu? Pigem siis vist juba tavaline süvatsükli aku.

Kas mõtled oma kuudi all haagissuvilat (aku toas) või bussi (aku väljas)?

Tegin äsja aku kaupluses endale põhjalikumalt selgeks geelaku ja AGM-aku vahe peale hinnavahe (AGM oluliselt kõrgema hinnaga). Vaja oli haagissuvilale tuppa uut akut vaadata ja sinna lahtine aku ei sobi eralduvate gaaside tõttu.

Aku on juhiistme all, seega bussis. Mõõtsin täna bussi enda statsionaarset toiteseadet ja laadimispinge oli 14,2V piires, seega sobiks kinniste akude laadimiseks küll. Aga kus sa nägid kõrgema hinnaga AGM akut- mina kammin mööda internetti ja siiani on geel siiski kõrgema hinnaga silma paistnud. Tavapoodides ma üldiselt ei käi, sest sealne hinnatase ei konkureeri kohe kuidagi internetipoodidega. Ja kuna ma kratsin kukalt ka sellel teemal, et jättagi istmealune aku vaid valgustuse jaoks (mis nagunii ledidel, seega tarbimine pea olematu) ning telekas ja muu kola viia eraldi akule ja lisaks ka päikesepaneel, siis võib olla ongi targem, et istme alla jätta tavaline odav pliiaku ning teise süsteemi jaoks siis korralik süvatühjenemisaku.

Kauplus oli Renovaar Tallinnas Tondil. Ostan akud sealt, kuna saan suurema soodustusega.

Nende info selles küsimuses oli järgmine (tavahinnad):
AGM aku (Varta) 260 Ah mksab 690 €
geel aku 150 Ah 240 €
Siin küll erinevad Ah-d aga aimduse saab. Sarnastel Ah-l olid ikka ka hinnavahed, geel madalama hinnaga.

Geel aku selgeks eeliseks minule lisaks hinnale oli suurem laadimistüklite arv - 1200. AGM akule lubati 600-700. Tavakasutuses pole nii palju tsükleid muidugi vaja aga ma olen arvestanud haagise kasutamisel tööks laadimist mitu korda nädalas, siis kulub neid tsükleid aku eluea jooksul omajagu.

Tavaline süvatsükli aku ja õhutusvoolik viia kabiinist välja, auto alla.

Tihedama kasutuse osas tasub muidugi korralikum aku osta, aga kas laadimistsüklite all mõeldakse täiesti tühjaks-täiesti täis tsüklit või on tsükkel ka see, kui näiteks veerandi jagu tühjendatud aku laadimise jälle sappa saab? Räägitakse, et tavaline autoaku ei taha pikemat tühjendustsüklit, sest mõeldud vaid suure käivitusvoolu andmiseks, aga mis põhjus keelab neid pikemalt tühjendada? Kui ikka akule peale kirjutatud, et mahutab 100Ah, siis võib sealt ju teoreetiliselt need sada amprit ka välja võtta. Reaalsuses küll muidugi natukene vähem, aga aku muudab minu arust kasutuskõlbmatuks teatud piirist allapoole langev pinge, mis pliiakude puhul ca 11,8-12V, mitte tavaline ja normaalse koormusega tühjendamine. Väikeste vooludega tarbijad, nagu näiteks valgus või televiisor, ei tohiks kohe kuidagi tavaaku tervist untsu keerata. Võib olla on siin teemaks hoopis ärilised kaalutlused, et saaks teatud tarbijaskonnale teatud kaupa maha müüa. Kunagi on ka geelakudega kokkupuuteid olnud kui valveseadmeid sai torgitud ja läks neidki aeg ajalt hapuks, kuigi istusid soojas-kuivas ruumis pideva kontrollitud laadimise all ning seade ise töötas aku pealt haruharva. Hetkel küll ei suuda täpselt meenutada, kui pikalt nad vastu pidasid, aga viis aastat või kübe enam võis küll olla. Tavalise aku puhul muidugi miinuseks suur isetühjenemine niisama seistes, aga kes viitsib silma peal hoida ning vajadusel laadida, saab ka selle nüansiga hakkama.

Kas neil tavalistel happeakudel on ikka tuulutusvooliku jaoks auk olemas? Kauplusest uurisin küll ei olnud.

Vanal akul, mille istme alt välja viskasin ja teisel, poolpidusel, mis ajutiselt asemel panin, olid külje peal augud olemas ja soomlasel oli isegi tuulutusvoolik selleks otstarbeks külge ühendatud. Eks see tuulutus ole eri tootjatel erinevalt lahendatud, aga nagu eespool kirjutasin, siis gaaside eraldumine algab alles ca 14,4V juures ja kui nüüd tagasi mõelda hommikul tehtule, mil laadimispinget mõõtsin, siis tundub, et elektriosa tooja oli juba sellega arvestanud ning laadimispinge jäi alla 14,3V. Seega pole vist erilist hirmu gaaside eraldumise osas vaja tunda. Selles osas on ju geel- ja AGM akud arvestatudki väikese laadimispinge jaoks, sest liiga intensiivse laadimise juures hakkab liialt gaasi eralduma ning suletud korpused hakkavad siin probleeme tekitama- geelakul tekivad geeli sisse gaasimullid ja seega halveneb nii ka laadimisprotsess (halbade asjaolude kokkusattumisel võib aku ka lõhkeda) ja AGM akul rakendub lõpuks kaitseventiil. See aga tähendab seda, et osake akule vajalikust sisust haihtub atmosfääri ja nii edasi kestes on aku lõpuks kuiv ning kuulub utiili. Ise ma siin kodus näperdan autoakusid tavalaadijaga ning laadimispinge on laadimise lõpus juba üle 15V ning aku keeb juba tuntavalt.
Muideks, kui nüüd vaadata autoaku laadimist, siis ka seal on laadimispinge viisakalt piiratud ca 14,4V-ga, sest vastasel juhul keeksid ju meie akud lõpuks tühjaks ning pidevalt tuleks destvee pudeliga kapoti all käia.