aku

Renovaar.

Eile lugesin veel, et geelakud on kaduv tehnoloogia, AGM tuleb põhiliseks akuks. Lahtised happeakud jäävad muidugi ka.

Mida asjatundlikku siis poes räägiti?

Midagi päris uut kuulda ei õnnestunud, sain kinnitust aastate jooksul siit ja sealt kogunenud teadmistele ning infole akude hingeelu kohta. Ostetud 180 Ah VARTA mahuakul on sarnane gaaside väljaviimise süsteem nagu nendel ZAP / Znajder akudel on "central venting (Kamina system)" - aku ühes otsas on eri kohtades 2 väikest auku, millest saab voolikuga eralduvaid gaase mujale juhtida. Üleliigse augu saab akuga kaasas oleva korgikesega sulgeda.
Internetist ostes pole tavaliselt võimalik mingit nõu saada. See autoakud.com ei teadnud sedagi, et need ZAP ENERGY PLUS akud ei ole päris hooldusvabad (nagu AGM või geel). Sõbral just sellised akud matkabussil peal ja viimasel suvel olid need poooltühjaks keenud Euroopa matka käigus.

Kuna olen viimase 7 aasta jooksul meie matkabussil tarbimisakusid 2 korda uuendanud, siis olen ka ise internetist ja kauplusest aja jooksul tarkust püüdnud hankida ning tasapisi on põhilised tarkused juba pähe jäänud. Hea on mõnda sõpra või tuttavat õpetada ja nõuga aidata.

Nii palju kui ma ise olen ennast püüdnud harida, siis põhiline muudatus süvaakude juures on just plaatidesse puutuv- seal püütakse igasugu uusi lahendusi kasutades teha akut vastupidavamaks. Muus osas nad ikka vanamoodsad- väävelhappe lahus ja olgu ta siis kasvõi mingisse klaasvatti immutatud või geeljas, aga keemiline ja füüsikaline pool ikka sama nagu vanal hallil ajal.
Aga miks teil siis akud ikka nii ruttu tühjaks keevad? Kas liiga soojas ruumis (aga auto kapoti all ju tegelikult kuumemgi) või on ikka laadimispingetega miski nihu või aku pidevalt alalaetud- see tahab uurimist. Eks ka intensiivne tühjendamine soojendab akut ja seegi võib aurustumisprotsesse mõjutada. Niiet ikka pilk aeg ajalt peale ning pikematel reisidel soojale maale kasvõi destvee pudel kaasa võtta.

Hetkel kontrollisime kõik laadimisvoolud ära - statsionaarse akulaadija ja bussi enda generaatori oma. Kõik paistis normi piires alla 14 V. Paneme vee väljakeemise palavate suveilmade ja pikemate sõitmiste arvele. Hakka või destilleeritud vett pudeliga bussis kaasas kandma. Hea poole reisi peal vajadusel lisada. Lasen oma bussi akul vist koormustesti ka teha 4 € eest Renovaaris, näeb palju mahtuvusest järgi on.

Teine teema on, et minu bussil on akukapp bussi põhja all ja külmemal ajal on mahtuvus niikuinii temperatuuri tõttu väiksem, samuti kannatab laadimise efektiivsus külma tõttu. Päikesepatareidest tulev voolu hulk on niikuinii väetike võrreldes akulaadijaga. Võib-olla peaks aku ümber tõstma bussi tuppa?

Alla 14 voldise pingega ei hakka ükski normaalne aku keema, samas kui auto töötades aku pinge alla 14 V jääb, siis ei suuda genekas õieti laadida ka. Meil auto genekas annab 14.25 volti mootori akul, olenemata sellest palju tarbijaid taga on ( tuled külmkapp jne).Korra aastas peaks olema piisav akusse vett lisada, ma olen teinud seda kevadel (õigem oleks vist sügisel ja tuua akud üldse talveks tuppa). 2 aku peale kulub ca 1/2 l vett. Ühel suvel kui päikesepaneeli kontrolleril üks juhe jukerdas, siis keetis küll aku kuivaks, aga siis nägin ka suuremat pinget.

Alla 14V on natukene vähe, 13,8 on veel ehk kuidagi aksepteeritav, kuid sellise pingega korralikku laadimist siiski ei toimu.

Mõtlesin eelnevas postituses, et paigaldaks aku bussi välisest (õuetemperatuuril) kapist bussi sisse. Õuetemperatuuril külmema ilmaga on aku mahtuvus märgatavalt väiksem. Minu praeguse 105 Ah aku peal on kirjad (uue aku kohta): 20 kraadi juures 105Ah, 5 kraadi juuures 80 Ah. Mis siis veel vanemal akul seal järgi on, ei saagi külmema ilmaga kaua vastu pidada nagu meil viimasel ööbimisel üleeelmisel nädalal juhtus Suwalkis poole öö peal oli kaput.

On kellelgi kogemusi sellise ümberpaigutamisega?
Vaatasin, et kaablite sisseviimine tuppa ei ole mingi kunsttükk. Sõbra Hymeril tuleb bussi akukappi lausa eraldi küttetoru ja aku on niigi kahekordse põhja sees soojas. Sellina variant on akule muidugi parem kui minu bussil praegu.

Mingi ökomaja juures piilusin ükskord soojustatud akukasti, seal olid isegi küttetraadid sees, töötasid isegi. Ju siis on iva.
Mis neid % puudutab, mind huvitab, kas aku kaotab jahtudes selle energia, või see taastub aku üles soendamisel.

Et aku elektrit annaks, toimuvad seal keemilised protsessid. Koolist teame, et mida soojem keskkond, seda paremini reaktsioon toimib, seega jahedas lihtsalt ei käi see elutegevus seal aku sees nii vilkalt kui muidu ja selle tõttu ongi mahtuvus väiksem. Samas on teine teema isetühjenemine, mis jahedas-külmas aina väheneb. Seega akut on hea jahedas säilitada, aga halb tühjendada. Niiet omamoodi käärid- ühelt poolt jahedus hea, teiselt poolt jama. Ehk siis elekter kui selline sealt aku seest kuskile ei kao (peale vähese isetühjenemise muidugi) ja kui jälle soe, töötab samamoodi täisvõimsusel edasi.

Ivar Kalev kirjutas: Mõtlesin eelnevas postituses, et paigaldaks aku bussi välisest (õuetemperatuuril) kapist bussi sisse. Õuetemperatuuril külmema ilmaga on aku mahtuvus märgatavalt väiksem. Minu praeguse 105 Ah aku peal on kirjad (uue aku kohta): 20 kraadi juures 105Ah, 5 kraadi juuures 80 Ah. Mis siis veel vanemal akul seal järgi on, ei saagi külmema ilmaga kaua vastu pidada nagu meil viimasel ööbimisel üleeelmisel nädalal juhtus Suwalkis poole öö peal oli kaput.

On kellelgi kogemusi sellise ümberpaigutamisega?
Vaatasin, et kaablite sisseviimine tuppa ei ole mingi kunsttükk. Sõbra Hymeril tuleb bussi akukappi lausa eraldi küttetoru ja aku on niigi kahekordse põhja sees soojas. Sellina variant on akule muidugi parem kui minu bussil praegu.

Huvitav, et Sinu bussil on kuudi aku viidud õue, meie bussil on see kaasistuja istme all. Samas kui aku poole ööga küttega tühjaks saab, siis see temperatuurist sõltuv mahtuvuse vahe akul ei peaks niipalju mõjutama. Ma muidugi ei tea palju vebasto küte versus truma gaasiküte vajab voolu, aga poole ööga otsa saamine tähendab igal juhul mingit jama, kas aku otsa saanud või tarbib küte liiga palju energiat.Paigaldasin bussile salongi akule sellise indikaatori , päris hea on vaadata kuidas salongi aku elab ja saab aimu kaua antud koormusega vastu peab

Ega see voolutarve Webastol kuumaõhu mootoriosal ja ventilaatoril väga suur ei ole. Gaasiküttel on ilmselt nats väiksem.
Webasto andmed näitavad: Winter mode, heat and hot water 0,5 - 7 A.

Seda indikaatorit tahaks isegi - paneks 1 bussile ja teise haagisele. Kust neid saaks selliste hindadega?
Hetkel on haagisel üks odavama otsa voltmeeter püsivalt ühendatud, sellega saab vähemalt volte kontrollida lihtsa vaevaga.

Oma 105 Ah toruplaat süvatühjenemis happeakule tegin akukaupluses vastupidavustesti. 51Ah on kahe aastaga alles jäänud (ostsin jaanuar 2013). Probleem tekkis ilmselt sellest, et päikesepaneelide kontroller oli rikkis ja laadis viimasel suvel kogu aeg mingi 16 voldiga. Ühel hetkel avastasin selle rutiinse kontrolli käigus, siis oli aku juba pooleldi tühi. Üle liitri läks vett peale. Ega ma teda enam korda ei saanud ja sellina ta nüüd on ning eelkõige sellepärast vastupidavus puudus viimasel reisil.

Aga tegin aku asukoha eile ringi - nüüd aku ilusti toas jalatsikapis, kus kogu aeg soe. Ei lähe õues temperatuuri langedes mahtuvusest vähemalt midagi temperatuuri langedes kaotsi. Aurustuvate gaaside jaoks viisin loomulikult akust otse vooliku õue.

Saksa ebays neid neid indikaatoreid küll.

Saan aru, et see on nagu internetikauplus, et vajutan õigeid nuppe ja kaup tuuakse kohale? Palju see transport võib tulla?
Saksa keelt ma ei mõista.

Arvo.A kirjutas: Saksa ebays neid neid indikaatoreid küll.

see ei saada kaupa eestisse

Ivar Kalev kirjutas: Saan aru, et see on nagu internetikauplus, et vajutan õigeid nuppe ja kaup tuuakse kohale? Palju see transport võib tulla?
Saksa keelt ma ei mõista.

Müügikuulutuse all on link kus kirjas transpordi tingimused, hinnad alati erinevad. Kindlasti tuleb kasutada PayPal kontot siis võimalik rahad tagasi saada kui kaup ei tulegi.

Tihtipeale ongi ebayga see häda, et sakslased kipuvad üsna suurt postikulu võtma, samas kui hiinlased saadavad paljud asjad tasuta. Ebayst võib osta, kui koos transakuluga saab kauba odavamalt kätte kui mujal.
Aga milleks üldse voolu mõõtmine? Teatud vajalikud tarbijad tuleb nagunii taga hoida ning mittevajalikud välja lülitada, seega voolu mõõtmine onvaid enda uudishimu rahuldamiseks- palju üks või teine tarbija kulutab. Hiljem juba tead seda, ning edasine mõõtmine suht mõttetu. Üks volt-ampermeeter on ka eestimaal müügis ning vahepeal mõtlesin ka ise selle peale, aga kuna päikesepaneeli kontroller näitab kõik väärtused ära, siis kadus eraldi riista järgi vajadus. Võib olla investeerid pigem korralikku kontrollerisse kui igasugu lisavidinatesse, mis suurendavad vaid looklevate juhtmete hulka ning nõuavad paigaldamiseks pinda.

Voolu on siiski ka kasulik mõõta, sest see näitab just aku seisukorra ära.

Kui voolu mõõtmisega kaasneb ka ampertundide arvestus, on aku laadimise/tühjenemise aste otseselt määratud. Kui aku varakult tühjaks saab - järelikult omadega läbi.

Kui mõõdetakse ainult voolu, siis hea vaadata laaadimist. Kui vool väheneb kiiresti tühja aku laadimisel - aku omadega õhtal. Kui tühjendamisel väga palju voolu ei võta, kuid aku saab kähku tühjaks - jälle sama halb diagnoos. Siin hea kasutada korrutist Axh= aku mahtuvus Ah-s.

Ka päikesepaneeliga laadimisel on hea vaadata, kui palju võib laadimise ajal voolu võtta, et laadimine ikka veel toimiks või aku ei tühjeneks. Või siis näitab see jällegi päikesepaneeli efektiivsust laadimisel Jne.

Ühe sõnaga - nii aku pinge kui ka voolu jälgimine kasutamisel annab pea täieliku pildi elektrivarudest.

Kuna võimsus= pinge x voolutugevus, siis saab, et need võimsused on teoreetiliselt erinevatel pingetel.
W A V
5 0,33 15,15
6 0,48 12,50
21 1,90 11,05
23 1,40 16,43
45 3,76 11,97
55 4,38 12,56
8 0,50 16,00
16 0,58 27,59
15 0,98 15,31

Lampidel peaks võimsust ja valgust. Iseenesest ma ei kujuta ette, et LED-id öö või paariga aku ära kustutaks, küll aga inverter või kütte ventilaator.

Motamees kirjutas: Võib panna küll suurema mahutavusega aku, või lausa kaks tükki paralleeli. Jadamisi ühendusega tuleb 24v.
Mul praegu valgustuse jaoks eraldi aku, mis ühendub üldvooluvõrku ainult geneka laadimise ajal. Nii saab auto ikkagi käima, kui valgustus on aku tühjaks imenud.
Katsetasin valgustuseks valgusdioode. Voolu tarbimine pea olematu ja valgust küllaga.

Tegin väikest uurimistööd.
Tulemused
5w tavline pirn tarbib 0,33A
6w halogeen 0,48A
21w tavaline1,9A
23w halogeen 1,4A
45w tavaline 3,76A
55w halogeen 4,38 A
8w päevavalgutoru 0,5A
2x8w (16w) päevavalgutoru 0,58A
15w tavaline pirn 0,98A
Päris õiget pilti asjast ei saa, kuna pirnid ei ole täpselt ühe võimsused. Tundub aga, et halogeen tarbib pisut vähem voolu. Halogeeni valgustugevus peaks olema ka väheke suurem samade vattide juures. Päevvalgulambil on ilmselt kahe toru jaoks üks ja sama drossel. Siit ka pea üks tarbimine, kas kaks pirni või üks. Lambil (praegune kongivalgustus) on peal kahe asendiga lüliti. Olen ikka ühte põletanud (aku nõrguke) maal laadimistöödel. Nüüd tean, et suurt vahet pole.
Nüüd aga tegelik uurimise põhjus.
12 punast (piduritule jäägid) valgusdioodi tarbivad 0,07A.

Kui sul on tarbijad aku taga, siis ei anna voolu mõõtmine muud infot kui vaid seda, palju tarbijad tarvitavad. Hea teada, aga suht kasutu info metsa all telekat vaadates. 10W tarbija ei muuda kunagi oma võimsust, küll aga muutub tema poolt tarbitav vool pöördvõrdeliselt pingelanguga- seega võid jälgida korraga nii pinget ja voolu ning näed, et ühe langedes teine suureneb, aga võid jälgida vaid ka pinget ning nentida, et see tasapisi kogu aeg langeb ja mingi hetk saabub pimedus ja on aeg magama minna. Aku saab tühjaks paraku siis ja ainult siis, kui pinge langeb alla lubatud väärtuse ning aku riknemise vältimiseks tuleb tarbijad tagant ära lükata. Aku laadimisel on vool vaid ses mõttes oluline, et ei ületaks lubatavat laadimisvoolu, mis on tavaliselt 1/10 aku mahtuvusest. Kui aku on omadega läbi, siis näed seda peagi juba isegi- tema töövõime lihtsalt langeb- kui varem said telekat vaadata näiteks 10 tundi, siis nüüd ainult 7 ja ongi aku soss. Või siis märkad, et akut laadides saab ta kahtlaselt kiiresti täis. Aga eks see ole juba üks ja sama teema- kustub kiiremini, laadub kiiremini.
Tahad teada tarbija vooluväärtust, võta kalkulaator ja teades tarbija võimusust, arvutad Ohmi seadusega voolu. Mina arvutan väga jämeda kirvereegliga nii, et 10W on 12V puhul ca 1A. Tegelikkuses muidugi natukene vähem, aga arvestades kõikide kadudega nii aku sisemuses kui juhtmetes, siis enamvähem sinnakanti ta tuleb. Niiet kui panen kuudis tööle 50W jagu tarbijaid, siis enamvähem 5A tunnis akust ka kaob.

Mida rohkem tarbijaid võimalus järgi lülitada, seda suurem tõenäosus, et keegi on midagi sisse unustanud, mis kohe välja ei paista. Ampermeetri järgi hea näha palju tarbijaid taga ja kas mõni neist ilmaasjata pole sees.
Aga eks ta ole maitseasi mida keegi jälgida tahab. Ja kui ikka silmad peal hoiad, siis üllatusi ka vähem.

See ebay müüja asub vist hong kongis aga lihtsalt müüb saksa ebays. Ja väidetavalt peaks ka eestisse saatma. See suhtlemise küsimus. aga kui mingi päris epood ei taha saksast eestisse saata siis räägime privas

10w tarbija võimsus on 10W ikka konkreetse pinge juures. Kui aku pinge väheneb, väheneb ka voolutugevus ja võimsus.

I=U/R ja A=U*I

Näiteks kui lambi võimsus on 12V juures 10W, siis voolutugevus on 10/12= 0.83 A.
Vooluahela takistus on 12/0.83=14.40 oomi.

Kui aku pinge on langenud 10V peale, siis (takistus ei muutu) voolutugevus= 10/14.40=0.69A.
Võimsus=10*0.69=6.9W

Miks sa arvutad läbi takistuse kui meil on vaid üks muutuv parmeeter- aku pinge ja kõike saab teha ühe valemi abil?
Võimsus P on pinge ja voolu korrutis ehk siis U*I ja siit leiame voolu, mis on P/U. Pannes võrrandisse võimususeks 10W, pingeteks 12,5V ja 11V, saame esimesel juhul vastuseks 0,8A ja teisel juhul 0,9A. Kui pirn on 10W, siis on ta seda iga pinge juures, sõltub vaid toiteallika võimsusest kui suurt voolu ta suudab välja anda- lahjemate puhul tõesti vool ei tõusegi nii suureks, et pirn saaks oma kümmet vatti täiega kasutada.

Edit: Et ma pole eriline füüsikaguru ja koolist palju aega möödas, siis jäi mõte natukene piinama ja otsisin netist lisa. Siin üks huvitav märkus: Näiteks hõõglambi takistus on seda suurem mida kõrgem on pinge hõõglambi otstel.
www.pkpk.ee/oo/elektrotehnika/ohmi_seadus2.html
Seega sinu võrrandis muutub vool ikkagi suuremaks kui suurendame takistust.

See on mulle väike üllatus, ma arvasin, et ainult vahelduvvooluga takistus muutub.