Milliste liikuritega veate haagissuvilaid?

Hiljutine uuring leidis, et keskmine eestlane kõnnib aastas 1450 km.

Teine uuring leidis aga, et keskmine eestlane joob aastas 83 liitrit õlut.

Seega on keskmine kulu 5,7 liitrit / 100 km.

www.facebook.com/822405828134233/posts/826358164405666?sfns=mo

No näed! Ometigi on ju päris suur ja raske auto ees. Pärast, kui juba ümber keerab, on näha, et haagise esiots on suht maas. Ehk siis raskus liiga ees.

Mul elu sitem sõit, kui VW T3 treilatasin. Sellel kuramusel ju mootor taga, ei hakanud teisipidi peale ka enam ajama. Aga Kurkse lähedalt Mustlasse, oli ikka pikk maa ja selline suht hõljuv tunne. Olin väga tähelepanelik igaasugu liigutusi tehes.

Väga palju oleneb ka sellest mida ja kui rasket auto taha ossa oled paigutanud. Olen ise sellise asja üle elanud, kui möödasõidul olev autojuht reastus liiga ruttu tagasi ja riivas meie auto vasakut esi nurka. Sellest tingitult võttis haagis samuti mängima ja haagise esimene ots tõmbas asfaldisse ja peale seda oli hetkega ninaga tultud suunas.

See Reinu lingitud facebooki video tundub olevat selline klassikaline tasakaalus haagise või isegi raskus tagaotsas juhtum.
Jäi silma üks analoogne video sellele mis siin jutulõimes eespool on.
www.facebook.com/diplytech/videos/822426531232285/

Praktiline kogemus (sõidan pea iga nädal mõnisada kilomeetrit haagisega mis koos koormaga kaalub sõltuvalt päevast 1-2 tonni, veduriks Peugeot Expert) ütleb, et pigem olgu rohkem raskust tiislil kui vähem. Kui ma ca 1,5-2 tonni kaaluva haagise ühe käega tiislist tõstes konksuotsa jõuan panna, ei tule 90-ga sõitmine jutuks.

See Reinu lingitud facebooki video tundub olevat selline klassikaline tasakaalus haagise või isegi raskus tagaotsas juhtum.
Jäi silma üks analoogne video sellele mis siin jutulõimes eespool on.
www.facebook.com/diplytech/videos/822426531232285/

See on tõesti hea näide, kuidas haagis võib mõjutada vedavat autot. Muidugi on kõige olulisem see puks mis on rooli ja istme vahel.

Huvitavat arvutamist veduri ja vaguni suhetest.
towcar.info/GB/index.php

Oma 1,2t haagist vedanud oma vanuri Audi 100 c3 2,5tdi 88kw 1990 mis sai isegi väga ilusti hakkama, kuigi olid mõned mootori vead. Kütte kulu jäi 10l/100km juurde.
Kuigi Skoda superb 2,0 TDI 125kw lohistab seda nii, et väga polegi tunda, et keegi järgi, sellel jääb stabiilselt mnt peal sõites küttekulu 9-10l/100km vahele, oleneb kuidas vajutada. Aga jah ütleks, et nelik vedu oleks siiski suuremate haagiste vedamiseks hädavajalik

Minu autoks siis passat B8 110Kw automaat kast, haagissuvila õnneks kergema poolne 1085kg. Muidugi auto tagaosa korralikult all ja kütusekulu 9-10l . ja üle 5käigu pole sisse saanud, sõites 90km/h ja kui tee on konarilik, siis ujum korralikult, muidugi kogemusi teiste auto ja haagistega puuduavad, siis äkki isegi normaalne see väike vibelemine

Kaalujaotus on haagisel arvatavasti vale, kui auto tagumiku teele liiga ligi surub.

Hetkel ees tagavara rattas, 2x gaasibalooni, taga oli telk. Kas kaalu jaotus peab nii täpne olema, et kui sisustama hakkan, pean seda jälgima, kuhu mida panen..?

Peab olema jah suht paigas. Telk on pm vist sama raske, kui 2 gaasi? Eest peab raskem jääma, aga mitte niipalju kui konksule ja veopeale lubatud on...

Kus ma selle kaalu teada saan, mis lubatud konksule ,veopeale?

30-50 kg

Reg tunnistuses pole kirjas?

Selles teemas on lahatud küsimust - lubatud koormus haakeseadmele.

matkaauto.com/forum/6-haagissuvilad/9071-konksu-koormus

zorro25 kirjutas: Minu autoks siis passat B8 110Kw automaat kast, haagissuvila õnneks kergema poolne 1085kg. Muidugi auto tagaosa korralikult all ja kütusekulu 9-10l . ja üle 5käigu pole sisse saanud, sõites 90km/h ja kui tee on konarilik, siis ujum korralikult, muidugi kogemusi teiste auto ja haagistega puuduavad, siis äkki isegi normaalne see väike vibelemine

Milline on veopea ja selle korrasolek? endal omal vahetas veopeas klotsid ära ja sõit läks palju paremaks.

Rein kirjutas: Reg tunnistuses pole kirjas?

Hetkel veel ei ole registris, pean külje tuled paigaldama..

Vaata auto reg tunnistust, kas seal pole, palju auto konksule tohib massi minna, või konksu enda andmesilti.

Mõnel haagisel on ka kirjutatud paberitesse arvestuslik kaal veopeale

Küsitud numbrid on auto passis.
Samas seal võivad olla ka päris suured numbrid mis ei anna midagi teadmisteks. Sinna otsa võib istutada ka nt. jalgrattahoitja või kaubavedamiseks pakiraami.
Ka haagiste passis on kirjas koormus haakeseadmele see on palju tähtsam. AGA põhiline on siiski see, et haagis oleks koormatud õigesti.
Kindlasti ei tohi olla haagise konksukaal negatiivne mis on ohtlik ja tõstab auto tagant otsa ülesse ja lisaks ka paneb haagise vibama ja see lõppeb tihti kraavis külili ja nina vastassuunas. tihti on uudistes lood lauakoormatega vms. haagistega juhtunud õnnetused samal põhjusel.
Kõige kindlam ongi koormata haagis sellisena, et jõuad haakeseadmest käsitsi konksu otsast ära tõsta seega ehk 25...50 kg
Suurem kaal hakkab lainetaval teel auto tagumikku üles-alla õõtsutama ja kergema puhul ehk null või negatiivne kaal on ohlik just maanteekiirustel etteennustamatu vibamise tõttu.
Visuaalselt ebaloomuliku pildi järgi võib asi silma hakata ka politseile ja nad hea melega kasutavad kaalu selle kahtlustuse kinnitamiseks. Heal juhul lastakse asjad ümber pakkida halvemal juhul pead midagi teeäärde jätma.

See vist juba ka siin korduvalt olnud näidis.

sarnane video eelmisega aga siis matkahaagiste vaatevinklist koos seletusega

Selle videos nähtud laperdamise oleks vast saanud veel ära päästa kui oleks gaasi põhja surunud. Kui haagis laperdama läheb ja järsult pidurdada on avarii enamvähem käes ka.