Põhja keevitus

No põhimõtteliselt küll... Ei võta ju võõrast autot altpoolt vaatama minnes relakat kaenlasse, et: "Kuule peremees, lähen lasen karbi vähe lahti, vaatan mis sees on..." 

Kui kellegil on häid soovitusi, mis aitavad selliseid üllatusi vähendada, siis siia teemaarenduseks sobiksid need ilusti.
 

Järelikult on ehituslikult tegu sellise autoga (kabiiniga), mis erineb sõiduautost- sellel on igasugune rooste hästi näha klassikalistel kohtadel- karbid, tiivaääred, uste alumised servad jne. Kui vaadata neid 80ndate esimese põlve ducato kuutide kuulutusi, mis eestis müügil, siis võib ilmselt aimata, mis seal pinna all toimub. Samas muidugi need sinu (loomulikult ka teiste omanike) auto soola- aastad eestis kindlasti võimendasid arengut. Pesed peale sõitu puhtaks küll, aga niiskus jääb uuretesse ja kui kuiva garaaži käepärast pole, siis elu plekkide vahel jätkub.
Samas ilmselt olulisem on raami korrasolek- selle vahetus nii kergelt ei käi (seaduste järgi teda vist lappida ka ei tohi?), aga kui kabiini ära keevitad, siis võib aastaid rahulikumalt hingata.

Arvo.A kirjutas: ...kui kuiva garaaži käepärast pole, siis elu plekkide vahel jätkub...

Garaasiga on nii ja naa. Kuiv soe garaas on siis hää, kui talvel üldse ei sõida. Kui juba sõidad, siis on lahtise katuse alune kõikse parem. Soe garaas paneb soolad veel tugevamini tööle. Alla miinus kümne pidi soolade närimine peatuma.

Soe garaaž on hea, kui saad puhtakse pestud auto sinna kuivama jätta. Muudel juhtudel on tõesti parem kui ta külma käes väljas kasvõi pesemata seisab. Et aga meie talv on seinast seina, siis elab uss ka talvel. Ega siin muud nõu olegi, kui et üsna roostevaba auto võtta ja sellele korralik ussitõrje teha. Selline, millel juba eelmisest elust roostealged küljes, roostetab nagunii vaikselt edasi, õlita teda palju tahad. Tegelikkuses ei välju ükski kaubik tehasest ülikorraliku roostekaitsega- nad on loodud töötegemiseks ja keegi ei eeldagi, et nad peaksid 20+ aastat vastu pidama ja vahet ei ole, kas on seal tipptootja või itaalia kuut peal, kaubiku osa elab omas vananemise rütmis.

Illar kirjutas: No põhimõtteliselt küll... Ei võta ju võõrast autot altpoolt vaatama minnes relakat kaenlasse, et: "Kuule peremees, lähen lasen karbi vähe lahti, vaatan mis sees on..." 

Kui kellegil on häid soovitusi, mis aitavad selliseid üllatusi vähendada, siis siia teemaarenduseks sobiksid need ilusti.







 

Vastan kutsele. Selles eas auto ostmise järgselt tuleks? siis karbid sedavõrd lahti lasta ja hiljem sulgeda, et saaks kahe silmaga sisse vaadata ja seal korralik kahjuritõrje täide viia, veel enne kui roostekahjurid on otsustanud õgimise lõpule viia.  See mõte pole mul väikeautodega varasemate kogemuste põhjal sugugi värske.