Iveco Eurocargo 75e14 95a elamuautoks

"Igal lollil oma lõbu" ütles Peep ja läks ostis omale "uue" auto.
Soomes on selliste külahullude jaoks lausa oma foorum. Ju pole see siin ka nii väga hull temp. Küll selline inimene natuke ravi vajaks. Ravi aga on ainult siis effektiivne, kui ravitav seda ise tahab.
Kõigepealt sai masin kaks päeva survepesuri käest piitsa.



Siis panin tagaluugi maha.



Ja sättisin masina suurele platsile...



...kuhu mahuks ka kongi mahatõmbaja






Kui juba oli kahtlus, et hakkab vajuma, sättisin käru kongi alla



Nii oli hää teda sättida kuhu vaja.



Järgi jäi suurest autost väga vähe



Ja siis sai seda vähest jälle pool päeva pestud.

Valisin autot teatud kriteeriumite järgi. Üks neist oli, et auto aastaarv oleks soovitavalt alla 97a.

Peale pikka pesuperioodi ajasin auto lõpuks garaasi. Sinna jääb ta ilmselt pikaks ajaks.



Panin garaasiuksed lukku ja "viskasin võtme minema". Õnneks on mul toapoolt ka sissepääs olemas ja saan oma lemmikule sealtkaudu ligi.
Sugulased arvavad juba midagi imelikku minust. Üks neist helistas mulle paar korda, kui ma autot survepesuriga pesin. "Mis teed?" küsimuse peale teatasin ikka auto pesemise kohta midagi. Nüüd garaasis olles hakkasin kabiini seest uurima ja väheke puhastama. Ükspäev läksin hoogu ja kukkusin plastikdetailidelt nikotiini maha pesema. Ja jälle, helistas see sugulane. "Mis teed?" küsimise peale oli mul vana vastus olemas. Tema valju häälega naerma ja uurib, kas ma olen pesufirma avanud.
Roostekohti mõned ikke on, mis vajavad keevitusega abi.



Uurin igatsorti juhtmeid ja releesid. Kõigi kohta teavet pole. Neljast teadmata releest on nüüdseks tuvastatud üks (kokku olen praeguseks leidnud 17releed). See on kütte peenfiltri juures asuva diiselkütte soojendusspiraali sisselülimiseks. Kuskohast ta aga lülituse saab on siiani veel uurimata. kui keegi teab vastust, andku julgelt teada.
Miskit juhtmed läksid kunde seljataha seina sisse. Neid jälitades sattusin miskit luugile. Luuk tundus olema mäda. Lõin rusikaga pihta ja terve luuk lendas kildudeks. Uskumatu, kuidas mõni plekk võib nii ära roostetada. Kui keegi teab selle luugi otstarvet, andku julgelt teada.



Sealt edasi leidsin juhtmed minevat kabiini lukustuse seadme juurde. Edasine uurin näitas, et kabiini avamise kontrolllamp armatuuris ei tööta. Tõin teise kabiini küljest "uue" herkonlüliti ja panin vana asemele. Ikka lamp ei tööta. Kas on mõlemad lülitid nässus, või ons miskit muud häda. Olgu sellega. Vanad MAZid sõitsid kõik ja polnud neil mingit lülitit seal.
Garaasis ohutuks hoidmiseks peab ikke massilüliti korras olema. Võtsin selle lahti ja nüüd saab voolud kenasti välja lülitada.



Juhi vasaku õla kõrval on mingi kronstein. Selle otstarvet ma välja ei suuda mõelda. Kui keegi teab, andku jälle julgelt tääda.



Osa pestud asju on kabiini tagasi tõstetud, saab kola garaasist vähemaks. Selle pildi peal on näha ka eelnevalt küsitud kronsteini üldasukoht.



Nüüd on võlg likvideeritud ja edasi hakkab online kajastus. See tähendab, et kajastamise/küsimuste kiirus langeb.

roll kirjutas: ...Ja tegemist peaks olema klaasipurustamise haamri kinnitus kronsteiniga.

Pakutud on õhkpatjade juhtimise puldi kronsteini, mis on tõenäolisem, kuigi õhkpatju autol pole. Eks see kronstein lähebki prügikasti.

Ukselukku sai lahti keerata kruvikeerajaga. Uurisin pisut lukku ja selgus, et lukusüdamiku sisse saab panna ühe teise Itaalias sündinud auto lukusüdamiku. Tea, kas neil kõigil autodel ühesugused lukud? :rolleyes:



Õhupuhasti võtsin maha, et metallosasid roostest puhastada. Uurisin ka ühtlasi tema siseelu. Näha on kenasti sisselaske sumbuti vaheseinad/veeeraldid. Pappfiltri puhusin ka suruõhuga läbi. Tolmu oli palju. Ennem ei hakka filtrit vahetama, kui kontrolllamp selleks "käsu" annab.
Siin ühes vene auto ehitamise teemas tuli juttu suurest müratasemest PAZ bussi juures. Vat sellist õhupuhastit tuleks kasutada ka vene auto juures, siis oleks sisselaskemüra oluliselt vaiksem.









Roostet eemaldan vasaraga. Peksan kogu raua vasaraga läbi. Nii tuleb kogu lahtine rooste maha. Eraldub rooste ka piludes ja muudes kättesaamatutes kohtades. Siis katan pinna roostemuunduriga. Hiljem musta korrosioonivastase õliga. Pind jääb hiljem musta värviga kaetu moodi. Kuivab küll kaua. Minu meelest on selline lahendus piisavalt efektiivne, samas lihtne. Et pind igaltpoolt kaetud saaks, selleks eraldan detailid raamist. Nii pääseb ka liitekohtade vahele.



Kas keegi oskab arvata, miks peab kabiini küljes olev õhuvõtja liikuma hinge peal, nagu uks.

tere
Vaata kas õhuvõtu taga on mingi muu asi mille pärast see on tehtud või ..
Piltti vaadates tundub et õhuvõtu toru käib lahti ka?? MAN veoautol on eraldi tellides võimalik õhuvõttu rasketesse oludesse ja siis on õhuvõtu toru sees ka teine filter. Vaata kas sul on ka??

Kas kokpit ja elamu osa plaanis “läbikäidavaks” (kokku) ehitada? Olen pannud tähele, et veokale ehitatud matkaautod on selles suhtes erineva lahendusega.

olari kirjutas: tere
Vaata kas õhuvõtu taga on mingi muu asi mille pärast see on tehtud või ...

Õhuvõtu taga ei paista olema midagi muud. Filtrit ka sees pole. On kolmeks kanaliks jaotatud õhuvõtja. Kinnitused on kunagi ise aretatud ja ... siiani imestasin, et keegi viitsis kogu polstri seest ära võtta ja poldid läbi seina tõmmata ... teksti kirjutades aga tulin ideele, et äki on poldid ainult plastiku kooshoidmiseks ja polegi läbi seina. Vaja vaadata.
Ses mõttes on ikke selline arutelu väga hää. Siit saab ideesid ja siin tekivad ideed.

caravan kirjutas: Kas kokpit ja elamu osa plaanis “läbikäidavaks” (kokku) ehitada? ...

Ei ehita kokku. Auto on ette nähtud põhjamaal liiklemiseks ja ööbimiseks.
Kabiini esiosa on väga raske soojustada ja akende suur pind on ka miinuseks. Kabiini etteossa tekib ropult jääd. Ükskord peale kahenädalast seismist oli esiust raske lahti teha, kuna jää takistas seda. Soojuse kokkuhoiu mõttes oli külm kabiiniosa sooja eesriidega eraldatud. Ilma eesriideta tekkis kabiini osasse ropult niiskust, kuna sealpool on külmem ja seal niiskus kondenseerub. Niiskus läheb ka läbi eesriide, sellest siis jää.
Pildil olev jää on tekkinud ilma sees elamatta. Külmumise vältimiseks oli soendus sees. Kui aga sees elada, tekib palju niiskust...

Siinkohal oleks vast paslik uuesti meelde tuletada seda LINKI kus on pildiseeria sellest, kuidas veoautost Matkaauto saab. Saad ehk miskit snitti vötta.

Miks just iveco aluseks võtsid?Mägede poegade valmistatud tehnika pole just parima töökindlusega hiilanud.Poes on kena auto,aga kui koju jõuad,siis uksenurgad juba roostetavad,ja teenindus pole ka suurem asi,eestis vähemalt.

johannes kirjutas: Miks just iveco aluseks võtsid?Mägede poegade valmistatud tehnika...

Paljud asjaolud, mida ma arvasin olema vajalikud, mahtusid selle masina sisse. Iveco kohta ei tea ma suurt midagi kosta. Ei halba ega hääd. Legende võib iga auto kohta kuulda.
Ehk kostad mulle midagi konkreetsemat Eurocargo kohta. Tean siis, kas see on järjekordne projekt või saab midagi lõplikku valmis.

Korvimehele: Su kunagi antud link on mul jätkuvalt tallel - Arvuti pole vahepeal saba andnud.

Iveco suured vead on rooste,pidurid,elekter,elektroonika ja mootor.Pidurid jäävad kinni,kui ei kasuta(see on seesama rooste)elektriühendused oksüdeeruvad jube kiiresti(terve juhtmestik tuleks laiali võtta ja ilmselt millegiga töödelda),mootorites kipuvad klapikinnitused väsima ja klapid sisse kukkuma,kolvisõrmed purunema ja palju muid hädasi,ja raam-kabiin roostetavad helikiirusel.Kui kõik viimase mutrini üle käid,nagu vanasi vene autode puhul,siis ilmselt saab mingi aja sõita.

johannes kirjutas: ...Kui kõik viimase mutrini üle käid,nagu vanasi vene autode puhul,siis ilmselt saab mingi aja sõita.

Praegu sellega tegelengi. Kas just viimase mutrini eelviimaseni ehk.
Aga tänud info eest.

See kronstein kabiinis. Äkki tulekustuti oma??

meelis kirjutas: See kronstein kabiinis. Äkki tulekustuti oma??

Tänan, ei sobi üldse tulekustuti aluseks.

Olen jõudnud vasaku nurga päris tühjaks nosida. Roostemuunduriga sai ka nati limatud. Esisilla amort on korras. Pidurisadul tuleb lahti võtta ja puhastada. Rattalaagri häält kuulda pole - ehk on korras. Panin sinna määrdeks TEP-15. Kena paks õli, peaks laagrile sobima küll. Kas kellegil on teada miskit põhjus, miks seda teha poleks tohtinud?



Kurja küll, Iveco insenerid pole kindlasti lollid mehed. Ilmselt tehakse seda meelega, ütleks, et hea meelega. Kabiini raami ümber pannakse veel teine plekk. Kõigile on teada, et kahekordne plekk roostetab läbi. Seal, kus plekk on ühekordne, on kõik korras. Mina sinna teist plekki peale ei pane. Katsun niisama topelt pleki lahti lõigata ja ära konserveerida.



Vasakus nurgas on ka esituli. Kontrolli ajal selgus, et elektriline tulede regulaator ei tööta. Võtsin mootori lahti ja avastasin, et plussjuhtme klemm on ära mädanenud. Hm, paikan ära ja hakkab tööle. Paistab aga, et ma pole miskit kõva elektroonik - regulaator tööle ei hakanud. Tulen korra veel selle punkti juurde tagasi parema nurga juures. Ka seal ei tööta regulaator. Ehk avastan siis miskit vea kuskil mujal.
Tegelikult pole selle projekti juures tulede regulaatorit eriti vaja. Masin saab päris suure pideva koormuse ja lisaraskus ei muuda tulede asendit eriti.



Järge ootavad esivedru ja kabiini kronstein/vedrustus.

Tep-15 võib jääda meie klimas sinna liiga paksuks!
Mingis katalogis oli õliks antud 75w90, osadel markidel käib esiratta laagrisse mootori õli.
Suportid tehes ära koonerda tihenditega eriti siis kui liigud vähe.
Kui õieti mäletan sellisel saab ainult kelgu pukse B varuosana.
Kolvi tihendit oli ka mingi mure ja seda sai mõõdupoolest volvost.
Volvo originaal oli millimeeter väiksem aga venis ilusti peale.
Suporti määrimiseks soovitan würthi vasemääret mis on purgiga se ei kuiva isegi 2 aastaga ära ise katsetanud.

muhkam kirjutas: Tep-15 võib jääda meie klimas sinna liiga paksuks!...

See pole midagi hullu. Lihtsalt kõva külmaga liigub masin raskemini. Laager saab ikke määritud. Vähemasti ei tilgu välja.Vene autodel oli vapsee paks määre.

muhkam kirjutas: ...Suporti määrimiseks soovitan würthi vasemääret mis on purgiga se ei kuiva isegi 2 aastaga ära ise katsetanud.

Kolbide/tihendite määrimiseks on mul spets määre olemas. Tahtsin just määret kasutada, aga siis avastasin, et on hoopis maal poisi juures. Töö jäi praegu pooleli.
Vasemääre ka olemas. See käib aga lahtiste/kuumade liugpindade vahele.

volvo F10-12 oligi esirattalaagrite määrimiseks mootoriõli. Otsakaanel oli läbipaistvast plastikust aken,kus triibud õlitaseme jälgimiseks peal.Ja laagrid kestsid.

Kui raskem veeremine siis ka suurem küttekulu!!
Õlil ja õlil on ka määrdeomaduste vahe ja koormus taluvuste vahe.

Vanematel volvodel käib esiratta laagrisse mootoriõli, kui sinna panna sillaõli siis suht ruttu õhtul.
Se ära proovitud asi. Isegi tahke määrädega ei kestnud eriti pikalt.

muhkam kirjutas: ...Vanematel volvodel käib esiratta laagrisse mootoriõli, kui sinna panna sillaõli siis suht ruttu õhtul...

Olite Johannesega veenvad. Vaatan siis originaalõlile vastava asenduse.

määrimisega on jah keeruline lugu
iga libe asi ei sobi määrdeks igale poole ja see kehtib ka laagrite puhul
üks laagrite müügimees kunagi ütles, et vale määre eraldub lihtsalt kaheks - õli ja "seep"
õli lahkub laagrist ja seep ei määri midagi. :silly:

ehk SKF laagrite tehnohoolde käsiraamatus on ka määrimise kohta oma peatükk kus on kirjas et määrdeaine peamine ülesanne on moodustada hõõrdepinadele kelme mis need pinnad lahutab ja sealt tuleb sisse vahe mis olukorras mis määre on OK ja mis mitte.

on kiire pööre ja aeglane pööre, kõrgem ja madalam temperatuur ning vahe koormusest samuti mängivad rolli laagri parameetrid ehk siselõtkud.
igal juhul tuleb kasutada määret mis vastab omadustelt sellele mis on ette nähtud.

ehk loomulikult on kohti kuhu sobib igasugune "tavott" aga rattalaagrisse ma seda ei topiks

Uurisin väheke pabereid. Selle autole on ette nähtud esiratta laagri määrdeks tagasilla õli. Tutela W 90/M - DA on originaali tähis. Sellele vastab meil õli SAE 80W 90, ehk tavaline Ziguli tagasillaõli. TEPiga väga mööda ei pannudki Ainult niipalju, et talvel põllutööd ei tehta ja TEP ei kannata eriti külma. Muutub -18 kraadi juures juba kandiks.

Hm, aasta möödas jälle. Kirjutan ka midagi.
Vahepeal polnud aega midagi teha ja siis polnud millesti kirjutada. Roostet ju kõik kaasfoorumlased teavad ja eks sellega peabki võitlema.
Täna aga tuli midagi erku. Ennem, kui hakkasin panema kabiini tagumist tugikronsteini paika mõtlesin korda teha käigukangi vahemuhvi. On selline kardaaniristi põhimõttel asi ja jääb just kronsa varju. Lahti võttes tundus mulle midagi tuttavat. No ei või olla, ehk saab kohendada mõeldud asjast.
Otsisin oma varudest plastpuksid välja ja ennäe imet, ümbertegemist on ikke väga vähe. Puksid on ette nähtud vene autodel sarniiride remondiks. Üks vist mosse oma ja teine peaks siksile sobima. Vist sellepärst, et ei mäletagi neid kunagi kasutavat olnud.
Ühel puksil võtsin väikse killu vahelt ära, et ta pesasse mahuks ja teisel tegin auku väheke ümmargusemaks.
Volvopeerud lööks mind sellise auto mõnitamise eest risti, aga see pole ju Volvo foorum. :whistle: Ja ega see nüüd väga valesti ka polnud. Lada ja Iveco on ju lõpeks samast tüvest tulnud.
Pildil on näha vanad puksid, valmis uued puksid ja algmaterjal.



Tuleb välja, et vanat täi nahka ei tohi ka ära visata. Kõike võib kunagi vaja minna. Sellepärast mul ongi kõik kohad täinahku täis ja seina peale ka veel löödud. Omal kipub ainult ruumi väheks jääma nende vahel.

Arengud on aeglased, aga siiski midagi.
Kabiini tagaosa vedrustab kummist puhver. Aeg on teinud oma töö ja kummi on metalli küljest lahti andnud. Panin kruvidega uuesti tagasi. Lisaks sellele puhvrile toestab nüüd kabiini ka teine kummipuhver. Vana puhvri ülesanne on hoida kabiini külgedele liikumast. Sellise ülesandega tuleb kruvitud puhver vabalt toime.



Töö käigus jäi mulle silma alla siduri vaatlusava. Sidur paistab hiljuti vahetatud olevat.



Tahapoole liikudes mõtlesin, et võtan ka käigukasti tala maha. Sealt vahelt oli muidu väga raske roostet töödelda. Tala eemaldatud tuli alt välja päris kole pilt. Hetkeemotsioonil mõtlesin ka kronsad ära võtta. Kohe hakkasin ka seda kahetsema. Millegipärast on kronsa kuuest kinnitusest kaks needid. Nii mõlemal pool. Kui juba otsus tehtud, taganeda ka ei tahtnud. Lõikasin needid maha ja rahuldus suur. Kronsal pragu sees (hiljem selgus ka teisel pool sama). Loomulikult keevitasin praod kinni.













Vedrulehtede vahele panin õhukse transportöörlindi tükid. Nii on hõõrdetakistus väiksem ja pisut tõstab vana vedrupakki. Vedrukapi tungisin raamist eemale ja sain ka sealt vahelt töödelda.
Kui pildil paistvad raamitükid komplekteeritud, siis on pool raami valmis

Aeg nii palju edasi liikunud, et eravestlustes juba küsitakse projekti kohta. Annan siis märku, et asi edeneb, aga väga visalt.
Küll pole aega, siis pole viitsimist ja kui lõpuks kallale lähed juhtub äpardus. Hakkasin külge panema kabiini tugikronsteini. Kaks polti keerasin vastu ja kohe sai ka kinni pingutada. Kolmas polt vastu ja pinguta ja pinguta ... lõpuks hakkasin seespoolt raami vaatama ja avastasin, et piduritoru poldi vahel. Piduritoru laiaks litsutud, "viskasin" võtmed maha ja läksin tuppa.
Nüüdseks on piduritoru raami küljest välja nokitud ja ootab tegemist.
Käigukasti kronsa üks kinnituspolt sai korpuse seest välja puuritud ja palju muud sellist tüütut tööd, mis kuidagi edasi ei vii.
Poldi vintide puhastamiseks ühendasin mitme riista funktsioonid. Nii saama kiiremini/kergemini.