Muhkami matkaauto ehitus

Mina soovitan midagi siit valida
tiny.cc/L3ETk

Soovitavalt koos juhtmega puldiga. See on lisana, aga mitte kõigile mudelitele seal lingil.

Praegu ostma hakates osaks ilmselt selle www.serigo.ee/product_info.php?products_id=7908

Kuna siin varem oli juttu siinuspinge inverteritest, siis pakuks välja sellise
www.tehnoturg.ee/EE/4148/HON12
Mul endal üks Norrast toodud vanem Mascot'i firma oma, mis on väga töökindel.
Kes tahab ka raadiosidet kasutada, siis peaks ka siinuspinge invertor olema, sest teised annavad kohutavaid häireid raadiosse("lällarisse" ).

Kui kellegile pakub huvi siis üks caravani akna tootja: www.plastoform.si/en/

Jätkates külmkapi teemadel, sai alustatud väikese katsega!
Hankisin ühe rekka külmiku, mis töötab 12/24 volti, tootja WAECO ja on DANFOSS BD35F kompressoriga. Elmine omanik ei oskanud kommenteerida täpselt mitu päeva jutti taga võib olla, enne kui aku tühjaks saab. Seda lisas, et tal kaitse peal, ei lase akut päris nulli. Kõige pikemalt on ta koha peal seisnud 5 päeva ja siis on ka külmik veel külm olnud.
Külmkapp sai toodud tuppa, et saada suvist kliimat matkida.

Termomeeter sai pandud poole võimsuse peale.

Suurus võrdlus kass (tiba suurem kui tavalised kassid)ja 50 liitrine külmik

Assistent

Assistent

Mõõtmise alguses näitasid amertangid 1,7-1,9A.

Kuuri nurgast sai võetud see aku, mis oli kasutuses viimati suvel.
Indikaator näitas veel rohelist tulukest.

muhkam Hääleta:

..Hankisin ühe rekka külmiku, mis töötab 12/24 volti, tootja WAECO ja on DANFOSS BD35F kompressoriga. Elmine omanik ei oskanud kommenteerida täpselt mitu päeva jutti taga võib olla, enne kui aku tühjaks saab. Seda lisas, et tal kaitse peal, ei lase akut päris nulli. ....

Loodetavasti ei maksnud selle külmiku eest eriti palju ?

Nende rekkade peal olnud külmikute suurim viga on see, et saavad vahel ülearu palju raputada.
Hiljaaegu läks minu külmiku vana kompressor Danfoss BD25F samasuguse rekka kapi külge. Originaalil BD35F oli puruks raputanud ühe kompressori sisese kapillaartoru.

Arvestades , et seda BD35F kompressori mudelit hakati uue kolme otsaga elekreoonikaga tootma alles 2003 ning kapp oli juba 2 aastat katkisena seisnud, jäi ta eluiga päris lühikeseks.

Mina sain sellest vahetusest endale korras tagavara elektroonika ja katkise kompressori.

Enne 2003 aastat toodetud kompressoritel on elektroonika kompressoriga ühenduses 4 otsaga pistikuga.

Kompressoril on näha kolme juhet, mingil ajal on seda vahetatud koos juht plokiga. Ega see külmik ei ole saanud Eestimaa teid. Peale auto Rootsist toomist võeti külmik kapist välja- oma 3 aastat nurgas seisnud. Kapi hind kujuneb peale proovimist, ise tegin kaupa 500eegi peale.


Eavp ega sul juhuslikult juht ploki sisu kohta ole mingit infi, mõtlen kuidas aku kontrolli tundlikust vähendada.


Nii siis esimene päev on täielik fiasko! 27 tunni möödumisel kapp seisis, aga aku poolest oleks võinud veel töötada. Laen aku korralikult ära proovin uuesti.

pdf tuli esimese otsinguga

www.novakool.com/support/bd35f_compressor_data.pdf

Kapp on ju siis hea hinnaga saadud.

Võid proovda tulevikus kappi ukse poolt servast väiksemaks teha, siis kestab aku kauem.

Muudetakse seda kompressori väljalülitust mingi takisti väärtusega.

Tabel esimese lehe allservas.
Samuti saad muuta kompressori pöördeid. Tabel teise lehe lõpus.

Kumbagi pole ise veel proovida jõudnud, kuigi mul nüüd kaks kappi juba sama kompressori peal.

See elektroonika tahab ka head jahutust. Tootja pakub isegi lisaventikat selleks.

EDIT:
veel infi
www.ra.danfoss.com/TechnicalInfo/Literature/Manuals/06/bd35f_r134a_12-24vdc_01-2008_ed100d402.pdf

www.ra.danfoss.com/TechnicalInfo/Literature/Manuals/06/bd35f-bd35k_solar_electronic_unit_04-2009_ei100i402.pdf

eavp kirjutab

eavp kirjutab
...See elektroonika tahab ka head jahutust. Tootja pakub isegi lisaventikat selleks...

See on paha, väga paha. Aku pealt tuba kütta. :S

Kuulge mehed.
Te olete vale suuna suuna peal matkaauto külmkappidega. Vaadake ikka rohkem gaasi poole!

Rekkamehed kasutavad elektrikappe sellepärast, et nemad enamusajast sõidavad ja elektriga pole seetõttu probleeme. Samuti ei saa nad gaasi juba ohutuse ja ruumipuuduse pärast kasutada. Võiks oletada, et neil vast ka vibra väheke väiksem, sest sõidavad ainult häid teid mööda.
Matkaautos on elektrienergia ressursid piiratud ja seepärast peaks ikka rohkem gaasi kasutama elektri asemel seal, kus see on võimalik.
See on minu arvamus ja kogemus, kuigi olen ka ise suur elektrifänn.

Egau kirjutab
Rekkamehed kasutavad elektrikappe sellepärast, et nemad enamusajast sõidavad ...
...Matkaautos on elektrienergia ressursid piiratud ja seepärast peaks ikka rohkem gaasi kasutama ...

:silly:
...ja rekkadel on generaatorid nagu veeämbrid... ja rekkadel on akusid nagu telefoni keskjaamas vanasti...
:lol:
...Kahe käega poolt Egau ettepanekuga. Olen katsunud läbi lillede seda mitu korda rõhutada. Aga mis teha, kui iga mees tahab ise oma nahal ära proovida.
Sellepeale meenus üks lugu tallimehest.
Peremees käskis teha hobusele söötme. Tallimees küsis, et milline/kui suur see siis olema peab. Peremees vasta "Äh tee midagi oma pea järgi ka, mis sa koguaeg pärid." Tallimees muidugi tegi oma pea järgi... aga hobuse pea ei mahtunud sisse.

Selle külmikujutuga seoses, tuleb mulle meelde, et mul on olemas täiesti uus ~80cm kõrguse Electroluxi külmiku gaasiseade ehk siis põhimõtteliselt sellise külmiku tagasein, koos radikatega. Samas, kui kellelgi peaks selle vastu huvi olema, siis kontakti leiab profiilist.

Korvimees viska paar pilti ka sellest üles.

Seadmest eraldi pilti kahjuks pole praegu. Kapist suurusest annab aimu ehk see pilt. Pilt on tehtud ajal, mil bussi ehitus oli pooleli.

Energia tarbimise poolest on kompressorkapp kasulikum.
Ehk siis rahakotti säästab rohkem, kui asi otse odava voolusoolika järgi käiks. (Kämpinguplatsil juhtme otsas)

Generaatori pealt voolu tarbides sõltub muidugi mootori poolt kulutatava bensiini, gaasi või diisli hinnast.

Gaasiga kapid on aga minu jaoks natuke ebamugavamad. Pisikestel gaasikappidel on samuti probleem liiga väikses külmaelemendis kapi sees-ehk siis puudub sügavkülma osa, nagu suurtel kappidel sees on.
Millel nad juba on , ei mahu mul aga autosse. (sügavus mitte üle 34cm)

Autosse statsionaarselt installeerides tuleks lahendada eraldi korstnaga põlemisgaaside probleem.
Gaasiga külmkastid pole aga lihtsalt statsionaarseks sisseehitamiseks mõeldud.

Gaasiga toimetavate külmkappide tööpõhimõte on pärit eelmise sajandi keskpaigast. Mingit revolutsiooni viimase paarikümne aasta jooksul seal toimunud pole.

Tootjaid on vähe ja see hoiab hinna nendele liiga kõrge.
Kasutatuna ostes ei tea aga kunagi, kaua asi veel töötab.

Kui kapp jääb seisma külmaaine vahesuse tõttu süsteemis, on ta ära viskamiseks.

Eestis neid keegi ei täida.

Tänu oma ajast ja arust tööpõhimõttele on gaasiga kappide soojaeraldus suurem, kui kompressorkappidel.
Ehk siis mitte kõik gaasi poolt toodetav soojus ei lähe käiku külma tegemiseks.
Seega autot kütavad nad mõlemad. Kõik sõltub sellest, kuidas lahendada kapi jahutuse ventilatsioon.

1. Külmkapid on soojuspumbad ja mida rohkem nad sooja eraldavad, seda rohkem seest jahutavad. Kompressorkappide kasutegur on lihtsalt suurem.
2. Gaasi põlemisel eralduv energia on oluliselt odavam kui elektrienergia. Seda enam, et see läheb otse külmkapi tööshoimisele versus elekter, mis muundatakse enne soojuseks või liikumiseks.
3. Kui kappi kasutatakse enamuses vaid laagriplatsil, siis muidugi on soodsam seda käitada laagri vooluvõrgust. Teel ja väljaspool kämpinguid on kindlasti gaasikapp mõtekam. Kõik sõltub matkauto kasutamise eesmärgist. Maitseasi.
4. Ei maksa ka alahinnata autokonstruktoreid ja uuesti "jalgratast" leiutada, kui võib võtta eeskuju juba valmis lahendustest, mis on uuematel autodel peal. Teinekord on hästi läbikatsetatud vana ka uuemate lahenduste puhul kasulik.
5. Mis mõtet on üldse tillukesel külmkapil. Minu praktika ütleb, et Korvimehe pildil näidatud kapp on oma mõõtudelt minimaalseim, mis olla võiks. Sellel kapil on aga sügavkülma osa täiesti olemas ja piisava suurusega.

Ja jälle on Egaul õigus.
Ja Eavp võtab kõike täpselt oma mätta otsast. Tal väga väike auto ja peab ka vastavalt tegutsema. Muhkamil aga ruumi lahvelt (võrreldes Eavp-ga) käes ja ei peaks mette joonduma Eavp järgi.
Ja automaatika soojaeraldusest rääkisin just elektri kokkuhoiu seisukohast. Muidugi kütab gaasikülmik ka tuba/õuet, kuda just ehitus om. Ja kindlasti rohkem, kui kompressorkapi automaatika. Seda gaasienergiat aga meil oluliselt rohkem käes.
No väiksemat külmkappi, kui Korvimehel (mul samasuur), ma küll ette ei kujuta. Tegin ka mõned lühiksed sõidud suvel. Külmik oli päris täis. Kui aga pikemale tripile minna, siis peaks juba valima hakkama, mida ikka külmkappi panna. Väiksema peale ei tahaks mõeldagi. :ohmy:
Siit ilmselt ka voolutarbe erinevad ettekujutused. Eavp ja Muhkam arvutasid voolu mikrokapi järgi ja tulid järeldusele, et kompressorkapp om väga hää. Teised aga arvestasid normaalse kapiga ja kartsid kangeste voolunälga jääda. :woohoo:

Eks siin ole rohkem see ema-tütre lugu

Samas on palju suvilaautosid, mis ehitatud tavalise kaubiku põhjale.
Reeglin käib seal siis tagumine iste ka voodiks. Ainus koht neile suuremat külmikut paigaldada on otse juhi selja taha. Ja sedagi tavaliselt pikendatud keremudeli puhul ja ikkagi millegi arvelt.

T4 ja T5 jaoks müüb reimo ka selliseid kitsaid ja kõrgeid WAECO mudeleid, mis istmele ette ei jää.

www.reimo.com/de/71177E-reimo_kompressor_kuehlbox_12v_24v_26l/

www.reimo.com/de/71177-reimo_kompressor_kuehlbox_12v_24v_26l/

Samuti paar pealt ära käiva kaanega mudelit
www.reimo.com/de/71074-kompressor_kuehlbox_cb40_40l_12_24v/

www.reimo.com/de/71075-kompressor_kuehlbox_cb36_36l_12_24v/

loomulikult veel ka sahtliga mudelit
www.reimo.com/de/71178-kompressor_12_24v_kuehlschrank_cd_30/

Ja veel terve hunniku tavakappide kujuga alates 50 liitrist
www.reimo.com/de/71123-kompressor_kuehlschr_coolmatic_cr_50_48l/
viimaste puuduseks minu jaoks oli kõrgus ja sügavus.

Loomulikult on veel ka terve pesakond kompressoriga külmkaste alates 15-25 liitrist ja minnes välja 100-120 liitrini.

Valikud kompressorkappide hulgas on oluliselt suuremad, kui absorberkappide reas. Seda nii kujult, kui mahult. Lihtsustab oluliselt projekteerimist.

Miks enamuste matkaautode tootmises kasutatakse endiselt absorberkappe ?
Põhjuseks on nende odavam hind kompressoriga vendade ees.

Hinnavõrdlus
56 liitrine absorberkapp 12V/220V ja gaas hinnaga 349,00 €

www.reimo.com/de/71296-absorber_kuehlschrank_rf60_50mbar_56l/

50 liitrine kompressorkapp 12V/24V hinnaga 699,00 €

www.reimo.com/de/71123-kompressor_kuehlschr_coolmatic_cr_50_48l/

Suvilaautode tootmisel on aga põhiline konkurentsivõimeline müügihind.

Pealegi ma pole ikka päris kindel, kui mõtekas on matkaautos vedada eestist kaasa 2-3 gaasiballooni, et kasutada "odava tarbimisega" külmikut

Lisades selle külmiku odavale soetushinnale statsionaarse ballooni paigalduse saab küll märgatava võidu ja kasutusmugavuse. See eeldab aga ikkagi niigi kallile autole miite just odavat lisainvesteeringut.


Kui peaksin oma T4 kunagi otsustama suvilaautoks teha, jään siiski kompressorkülmikute poole vaatama. :kiss:

Suur suvilaauto ei tule aga seniks kõne alla, kuni euroopas on kiirteed ja saksamaal mõnigi tee veel kiirusepiirangu vaba

Ise ma tahaks vähemalt 100l külmkappi või siis tiba suuremat.

Aga mind painab küsimus kui palju realselt tarbib voolu kompressor kapp ? Teada saada kumba tüüpi kappi endale soetada.
Isiklikult arvan, et kopressor kapi kasutegur on märgatavalt suurem kui gaasi kapi oma.
Aga keegi veel võiks oma arvamusi lisada mis asjast arvab!


Interneti avarustest leidsin veel sellise isendi.
Aga kontakti ei õnnestu saada meilitsi, et vastaksid mis maksab ja kas postiga saadavad.