missugune haagisuvila osta?

Selge. Ma muidu studeerisin kogu gaasindut puudutava teema ka läbi. Suutsin unustada juba, et toitev tuli võrdub propaan.

Rein kirjutas: Selge. Ma muidu studeerisin kogu gaasindut puudutava teema ka läbi. Suutsin unustada juba, et toitev tuli võrdub propaan.

Jah see info selles teemas olemas aga infot on palju ja alati võib üle küsida. Siin ikka sõbralik seltskond ja hea meelega jagame infot ning anname nõu

Aga nüüd elekter. Kuna vaja panna konksu juurde euroopa pesa, kas piisab sellest paari juhtmelisest, või tuleb panna saa väärakas miljoni juhtmega? Mul praegu USA pesal on olemas ka ainult puhast + klemm ka seal pundis.

Rein kirjutas: Kuna vaja panna konksu juurde euroopa pesa, kas piisab sellest paari juhtmelisest, või tuleb panna saa väärakas miljoni juhtmega? Mul praegu USA pesal on olemas ka ainult puhast + klemm ka seal pundis.

Kui haagist hakkab vedama mitu erinevat autot, siis tasub panna 7-klemmiga euroopa pesa. Kui vead aga haagist ainult ühe kindla autoga, siis on ju oluline ainult see, et auto ja haagis omavahel sobiks.
Mõnedel on näiteks pandud udutule klemmi alla hoopis lisa +juhe haagise aku laadimiseks.
Mõlemad pistikuskeemid, nii 7 kui 13 klemmiga leiad näiteks SIIT.

Panen siis selle 7 pistiku, kuna 2 autot mul niigi sellise peal. Aga kas 85-90 aasta haagistel on ka enam jaolt ikka see 7 klemmiga, taga uduka juhet ei taha panna ka pideva voolu alla, kuna vean vahest teisi haagiseid ka. Võimalus siis tuua eraldi pistikuga lihtsalt üks pluss juurde. Escaladel tuleb mul niigi juba pidev + konksuni. Teistel siis tagant sigareti süütajast tooks juhtme luugivahelt läbi. :S

Olukord edeneb. Tekkis selline valik, et kas keegi on neid silmanud, et kas on juba pealtnäha puudusi. Eks põranda pehmusi ja seda peab ikka minema kohale ja põhjalikult uurima(kui on peale vaadates seda tuvastada).

A24 link

Kahe teljelist on halvem vedada ja parkida, vähemalt autot vedades 2 või ühe teljelisega,on üheline oluliselt mugavam. teised 2 siis sisuliselt samad, aga hinna vahe päris hull. :S
www.auto24.ee/used/774966 Üksikud sellised Rootsis veel päris kallid.
www.auto24.ee/used/791789 See ka veel alles. Vahepeal oli kuulutus nagu maas, või ma ise ei märganud.

ka mina ei oska ühtegi olulist argumenti välja tuua 2teljelise kasuks, kindel, et rehve ja teisi kuluosi läheb rohkem vaja
piltidelt tundus see vaatama minemise vääriline www.auto24.ee/used/812491
paistab ,et otsid suuremat vagunit ilmselt tuleneb see reisiseltskonna suurusest:cheer:

Peres 5 meid juba, ja kui kahekesi naisegagi kunagi minna saab, siis kahe osalisel see eelis, et ei pea kogu magamistuba söömiseks kokku lappama

siin üks näide 2teljelise eelisest,

aga see rohkem ekstreemi valdkonnast.

Olen vaadanud seda, meil pole sellest kasu, mitu meetrit see tsoon nüüd oli, kuhuni meil autoga vee äärde sõita võis??

Tean et ehituskeeluvöönd on olemas, aga vee äärde sõitmise üldisest keeluvööndist pole küll midagi kuulnud. Konkreetsel veekogul võib muidugi olla kohalikke, looduskaitselisi vms.piiranguid.

Selle peab välja otsima, inspektorid kõvasti trahvinud purjelaudureid ja kalamaehi, kusagil kalastus foorumis olid need andmed kirjas ka kunagi. Kuradi vahet seal on, need kakuaamid ja muud vanad laevad lahmavad äli vette nii, et vähe pole.

veeääres olemise kohta on siin infot www.valgamaalane.ee/?id=262987

Nu tee või tina, ei saa sotti selgeks. Kui jääda siis õhk keskkütte peale, siis läheb valik oluliselt paremaks, sama raha eest tunduvalt uuem ja ilusam putka. Kusagilt jooksis läbi, et õhkkütte soojus saabub kiiremini, lisaks ka veel see, et kui akud tühjad, siis vedelikküttega ei saagi enam pumpa käima. Veel selline küsimus, et külm vesi on peidus soojas ruumis, aga kuhu koguneb siis dussi jne jääk vesi, et see ei külmuks?

Kui just südatalvel kasutada ei plaani, siis ajab õhkkeskküte asja ära. Reovesi jookseb põhja alt välja toruga- sinna pannakse alla kogumispaak (kui asud kuskil kämpas või linnas), mille tühjendad sobilikku kohta. Kui aga istud üksildaselt kuskil metsa all, siis pole vajalik paaki alla sättida- sealt tuleb ju ainult pesuvesi. Suvilas sees torud jäässe ei lähe, samuti ei lähe ka väljavoolutoru tõenäoliselt- piisavalt suure kaldega, et vesi torusse ei jääks (igal margil muidugi natuke erinevad lahendused).
Eks selle talvise kasutamisega ole natuke keerulised lood. Kui küte kogu aeg taga ei juhtu midagi, kui tahad aga ainult mõneks päevaks kuskile minna, siis vaja veed sisse lasta. Peale kasutamist jälle veed välja lasta nii kraanidest, valamu sifoonidest, boilerist, wc loputuspaagist. Üksjagu mässamist, et veed kuhugile sisse ei jääks. Kui aga suvila soojas garaaþis seisab siis lihtsam .

Selline loll mõte on olnud küll, et kui juba osta, siis ka skandinaavia mõnda suusakuurortisse see kaasa vedada tuleval talvel. Seal ju kõik need majad luma minekuni täis ja möki hind on isegi hooaja väliselt päris kirves Osad vetsud on sellised kohvrid, kas need tuleb siis lihtśalt tühjaks valada alt. Aga need mis kinni ehitatud, jooksevad koos dussi ja kraani veega ühte kohta?

Pottidel on eraldi nn. kassett kuhu käib keemia sisse ja mida saab eraldi tühjendada. Asub see suvilas sees soojas aga ligi pääseb väljaspoolt läbi eraldi teenindusluugi.

Õhkkütte puhul võivad seinaäärsed torud ikke ära külmuda küll.
Ja kuidas siis sealt putka alla pandud reoveepaagist vee kätte saab talvel?
Vedelküte sellepärast ongi põhjamaa variantidel, et siis hoitakse perimeeter radikatega soe. Kõik mis seespool, on siis sula.
Kuidas üldse külmaga sõites kärus sooja hoitakse? Bussis on ju lihtne, mootor kütab sõidu ajal.
Katsetasin möödunud aastal oma bussi 15 kraadise külmaga. Probleeme polnud peale gaasikulu. Kolme päevaga sai ikka suure paagi tühjaks.
Sellega pead arvestama talivisel sõidul, et kong peab koguaeg soe olema. Päris nii ei saa, et õhtal kütad toa soojaks ja lähed magama. Kui vahepeal miinused läbi käivad, on peldik ja veed kinni. Toiduasjad ka muidugi kanged kõik. Elad siis nagu eskimo ja sööd külmund liha.
Kõik gaasiahjud ei taha töötada sõitmise ajal, rääkimata eeskirjadest.

Ei külmu need veetorud suvilas ka õhkkeskkütte puhul- õhutorud jooksevad ju samuti sees seinte ääres ja iga mingi vahemaa taga neil pilud sees, et soe ühtlasemalt jaotuks. See muidugi eeldab, et küte kogu aeg järgi.
Suuremad probleemid ongi reoveega- kui paagi paned vaguni alla on paak jääs. Tehniliselt on ka võimalus reoveepaak/ paagid tuppa panna (tühjendamine tülikas lahendada, kuid teostatav). Või ehitada paak põhja alla, soojustada ja panna sinna el. küte sisse (töötaks siis ainult juhtme otsas olles). Selle variandil ka palju tüli tühjendamisel, kuid teostatav samuti.
Jah ega vaguni talvel kasutamisega peavalu üksjagu . Aga tõsise tahtmise korral need probleemid lahendatavad.

kusagil jooksis läbi mingti klapp, et kui see on vahel, siis võib sõiduajal gaas töös olla. Talvel siis saab kasutada teda ka ilma veeta. Magamis kohana, mugavam ikka, kui telgis. Vee sulatab toiduks lumest ja vetsus käid metsa all, ega telkimisega ju ka mugavusi kaasa tule. Ebamugav lisaks veel külmal hommikul magamiskotist väljatulla ja riidepanna, kägaras koos eeskojas kohvi keeta Seda viimast muidugi kehvema ilma korral.

www.reimo.com/de/75330-gasregler_secumotion_30_0_8_rvs8/

Selline, aga selgitus, et lahtise kraaniga:S

Päris mitmed suvilad vaadataud. Enamus ikka sedasi, et jah, 12V statsionaarne el. süsteem puudub. Lisaks veel soojavee võimalus, siis emb-kumb, kas gaas või 220V ka ikka vähestel. Truma vent ka enamusel 220V. Päris ideaalse saab vist ikka uuena ostes. Aga et vajadusi teada saada, tuleb kõige meeldivam siseviimistluse poolest ära nabida ja kogu lugu.
2. Küsimus tekkis siis selline, et kui on boiler olemas, dussi ruum ka, kuidas seal pesta saab. Kuna uks on kabiini põhja vannist eemal. Ja uks pole ka seest poolt veekindlast plastikust, vaid paistab suva vineer. Praegu tundub küll, et see pesu ruum on nii "sümboolselt" kasutatav. Sama lahedalt, nagu koduses kabiinis seal ikka laiata ei saa ju?

Sa ära usu ka kõike, mida näed.
Mu doonorhaagisel oli ka nagu eraldi dussiruum. Ruum oli ja duss oli ka sees, aga ruumi põrand oli kogu putkaga ühine ja äravooluauku ka nagu polnud. Dussil oli aga pikk voolik taga ja sellega võib õue minna. Nii ka matkabussil tegingi ja kasutanud olen ka.

Nii, välja mõtlesin. Pole vahet, mis kest ümber on, peaasi, et kuivale kotile magama saab. On niiske, siis mingi puhur ajab vähe leiget ka ja ongi vinge. Arenenud kämpaplatsimaades on jumala suva, et kas on vets, duss, või boiler sees. Olme tingimused seal laagrites on super. Vetsud puhtad, pesemis võimalused avarad, nõudepesemiseks suured kraanikausid. Porta pott putka tehnika nurgas aitab lastega võõras linnas kriisist üle saada ja ongi fan. Meil ja lätis ringi tuuseldades on vaja ainult kõigi mugavustega maja kaasa vedada, sest autokämpade infrastruktuur pole veel reklaamidele järele jõudnud. Suurte kogemustega reisimehed, palun avaldage arvamust, kas olen lõpuks tõe leidnud enda jaoks?

Tere!

Oleneb milleks soovid kasutada kas kämpingust kämpingusse või metsikult olla?
Meie ostsime bussi, millel duðði põrand oli katki. Eelmine omanik ei näinud ka vajadust, et duðði all käia.
Me remontisime selle ära ja naudime seda. Tuled matkalt või linnast ning saad end üle loputdad ning tunda end mõnusalt. Duððinurk on küll väike, kuid ajab asja ära.
Küte peab ka kindlalt olema. Meie naudime just kevadeid ja sügiseid, kus pole kedagi liikvel ja on vaikus(hooaeg pole veel alanud või on lõppenud.
Meie arvame küll, et peaks gaasiküte olema, siis saab sooja ja sooja vee.

Elekter on viimane asi mille peale loota. Meie näeme matkaauto/haagise omamist selles, et sa ei sa sõltu millestki/kellestki.

Siis on elu NIGU ERNES....

Meil, lätis ja scandinaavias saab olla nii öelda metsikult, kuid kesk euroopas ilmselt küll mitte. Olen kuulnud, et ka rekkade parklatest on politseinikud haagiseid kämpadesse suunanud. Veoka juhid on rääkinud.
Nähtud suvilate pesuruumid küll peale põrandavanni erilise niiskuskindlusega ei hiilanud. Ja uks on ka alumisest vannist eemal, kas pole ohtu, et lapsed uputavad selle dussiga terve elamise sedasi üle. Boileri peaks saama ise juurde panna küll. Topelt kraani pole ka vaja, saab kasutada seda vee segajat, aga kas gaasi boileri panek on keerulisem, kui 220V oma.

LINK

Selline on silma jäänud praeguseks.