Talvine matkaauto katmine

Sai matkaautole koormakate peale tõmmatud ja esimene lumi näitas, et kõige paremini see ei õnnestunud. Kas peaks uuesti lahti võtma ja risti ühe prussi peale viskama või on lootust, et selline jääks külmuv tükk luuke katki ei tee? Olemasolevad prussid on pruuniga joonistatud.

Minul on ainult üks küsimus: miks sa oma auto tahad ära hävitada?

punkel, soovitan selle katte eemaldada, Sinu variandi puhul ei pääse niiskus katte alt minema.
Kui üldse mingit katet tahta panna, mina ei ole sellest küll aru saanud, et miks neid katteid üldse pannakse, siis peaks olema katte ja sõiduki vahel tuulutus, ehk siis kate oleks sõidukist eemal.
Interneeduses neid arutelusid palju, et miks peaks panema ja miks ei ole vaja katteid panna. Minu arvamus on et ei pea panema kui matkakas korras, lekked puuduvad. Oma matkakaid ei ole mina katnud.

Kui tahad katteid panna, siis osta parem spetsiaalne, hingavast materjalist kate, need ei ole kallid, googelda. Ja üks näpunäide veel, et võimalusel pargi auto kalde alla, mitte horisontaalselt, et sinna katusele kogunenud vesi-lörts ka maha voolaks. Loomulikult ei tee paha ka paar niiskuseemaldajat salongi (Handymannis 2.99 tk näiteks)

Spetsiaalne hingav, tervet autot kattev kate koos raamidega on väga kallis ja ülimõtetu on asi minumeelest. Sama ajuvaba on neid pisikesi niiskuseeemaldajaid autosse toppida. Mida need aitavad? Soolakott läheb kõvaks lihtsalt ükshetk ja kuhu ülejäänud niiskus kaob? Tuulutus tuleb tagada ja mingit niiskust ei teki.

Saad äkki ka argumenteeritult põhjendada, miks Sinu arust "ajuvaba" on, olen ise proovinud ja ka lugenud soome kui ka saksa foorumites teistsuguseid arvamusi. Loogiliselt kui keemikud, materjaliteadlased ka midagi arendavad, siis sel peaks ka mingi kasu olema. Loomulikult tuleb ka neid aeg-ajalt tühjendada. Mis tuulutusse puutub, siis see on elementaarne.

Ma ei tea ühtegi niiskuse eemaldajat, mis töötaks soolaga, veel vähem soolakotiga. Palun linki selle "geniaalse leiutise postitajalt".

Lugemine on ka kndlasti arendav tegevus ja kahe käega poolt aga nende miniatuursete niiskuseeemaldajate kasutamine ei haaku kuidagi sellega mida koolis kunagi õpetati. Ja sellesse usun tänini rohkem kui müügimeeste nõretavasse juttu. Kui sa kahtled siis lihtsaim viis midagi teada saada on ise katse teha. Osta neid nt.10 tk.kokku ja paigalda autosse niiskusemõõtja. Seejärel hakka neid imevigureid ükshaaval lisama ja vaata kas niiskuse % langeb. Tulemustest võiksid siia ka kirjutada.

eavp kirjutas: Ma ei tea ühtegi niiskuse eemaldajat, mis töötaks soolaga, veel vähem soolakotiga. Palun linki selle "geniaalse leiutise postitajalt".

Ei viitsi sulle linki otsida aga kui tahad oma silmaga vaadata ja keelega katsuda siis võid homme mulle töökotta tulla. A võin sulle näidata ka tabletikesi mis õhuniiskuse mõjul.lahustuvad soolalahuseks. Vahet pole kumba töõhimõtet kasutad- mõlemaga ainult kogud niiskust mitte ei ermalda.

eavp kirjutas: Ma ei tea ühtegi niiskuse eemaldajat, mis töötaks soolaga...

Vanasti olid kõik aknavahed soolaklaase täis.

Minu loogika ütleb,et kui on võimalik koguda niiskust,siis peab selle ikka kuskilt eemaldama.Mul on keldris paar niiskuse kogujat(ostetud Motonetist)j olen paar liitrit vedeliku ära valanud.Täiesti normaalne toode.

Ei viisti kõiki eraldi tsiteerima hakat.

Niiskusest, talvel on niiskus ca 30-40 vs suvise 50-70, ehk siis mida me eemaldame?

Katan seetõttu et, päike ei pleegitaks suurema osa päevast, pimenduskardinad sureks lihtsalt ära.

Selle katte all on õhu liikumist nii, et tapab, kuna tuul lõõtsub läbi(prussid on nagu tuuletunnelid), ainuke koht kust väga läbi ei käi, on esimene nokk.

Kui isegi niiskus jääb katte alla, siis reaalselt peaks ju autokere oleme valmistatud niiskuskindlast materjalist?

Motamees kirjutas:

eavp kirjutas: Ma ei tea ühtegi niiskuse eemaldajat, mis töötaks soolaga...

Vanasti olid kõik aknavahed soolaklaase täis.

Tuli ka 5 minutit pärast postitamist mulle meelde, et kunagi sügaval vene ajal olen näinud akna vahelt soolaga niiskuse eemaldamist.
Siiski oli see minu teada rohkem selleks, et akna vahel olev vesi ei jäätuks.

Mõtlen muidugi soola all ikka ikka puhast NaCl ehk siis rahvakeeli keedusoola.

Priit Käos kirjutas: Lugemine on ka kndlasti arendav tegevus ja kahe käega poolt aga nende miniatuursete niiskuseeemaldajate kasutamine ei haaku kuidagi sellega mida koolis kunagi õpetati. Ja sellesse usun tänini rohkem kui müügimeeste nõretavasse juttu. Kui sa kahtled siis lihtsaim viis midagi teada saada on ise katse teha. Osta neid nt.10 tk.kokku ja paigalda autosse niiskusemõõtja. Seejärel hakka neid imevigureid ükshaaval lisama ja vaata kas niiskuse % langeb. Tulemustest võiksid siia ka kirjutada.

len kasutanud ühe talve vanemas diisel Volvos (pikap) seda suuremat ja tablettidega keemilist niiskuseeemaldajat. Välja sai valatud umbes 5 liitrit vedelikku, kusjuures keemiat oli kolme tableti jagu.

Tulemus oli see, et autot ei pidanud hiljem enam koos konditsioneeriga kasutama ja vesi mõõda esiklaasi alla ei voolanud.
Kahjuks need niiskuseeemaldajad töötavad ainult plusskraadidega. Ehk talvel ainult siis, kui päike oli auto soojaks kütnud.
Peegu on sõbra käes tagavara autoks, aga niikskust endiselt ei ole, kuigi enamuse ajast seisab.

Kattega katmise ja niiskuse eemaldajate teemad foorumites ongi sellised, üks väidab üht ja teine teist, üks räägib "aialipist ja teine aia august" ja lõplikku ainsat tõde ei ole.
Üks asi on kelder/garaaž, teine asi tavaline sõidukas, kolmas asi vanakooli topelt aknad toas jne. Neid ei saa võrrelda matkakaga, Või saab?
Matkakas on nagu maja, elab üle lumised talved ja vihmased suved Kui on korras maja või matkakas

punkel, oma arvamuse tuulutusest tegin pildi põhjal mis näitasid, seal ma tuulutust ei näe
Ja...

punkel kirjutas: Katan seetõttu et, päike ei pleegitaks suurema osa päevast, pimenduskardinad sureks lihtsalt ära.

punkel, Selle pärast ära küll muretse ja ära selle pärast matkakat kata

Vanaisal oli nõukaajal kahe akna vahel klaas mingi pruuni vedelikuga.
Sain hiljem teada, et see oli kontsentreeritud väävelhape. Aknad oli puhtad ka talvel.
Matkakasse selline lahendus muidugi ei sobi.
Aga kui sool muutub niskeks, siis ilmselgelt ta võtab selle niiskuse ju õhust.
Või läheb see sool niskeks mingist pühast vaimust?

punkel kirjutas: ...Selle katte all on õhu liikumist nii, et tapab, kuna tuul lõõtsub läbi(prussid on nagu tuuletunnelid), ...

...Ja riie laperdab vastu auto keret. ...ja laperdav riie jätab värvile jäljed (matistab).

Vana auto puhul polegi see väga oluline. Mõnel omanikul ajab aga sellise asja nägemine juuksekarvad püsti.

meelis, "Kinnises ruumis" jah imed niiskuse ära nende niiskuse eemaldajatega ja aken ei lähe jäässe... soe õhk toast ja külm väljast. Aga toa niiskust sa ei eemalda täielikult.
Nagu Priit Käos kirjutas, siis matkakas nii ongi... "Osta neid nt.10 tk.kokku ja paigalda autosse niiskusemõõtja. Seejärel hakka neid imevigureid ükshaaval lisama ja vaata kas niiskuse % langeb."

Minu loogika ütleb , et niiskusimejast oleks siis abi, kui sa viid oma auto talveks kuiva garaazi ja siis üritad imejaga sealt suurema niiskuse kätte saada.
Kui auto seisab õues siis missa tast imed , kui sa tekitad auto sisse kuivema õhu imeb see omakorda väljast uuesti niiskuse sisse tagasi ja nii võid neid imejaid sinna autosse panna niipalju kui tahad.

toto kirjutas: Minu loogika ütleb , et niiskusimejast oleks siis abi, kui sa viid oma auto talveks kuiva garaazi ja siis üritad imejaga sealt suurema niiskuse kätte saada.
Kui auto seisab õues siis missa tast imed , kui sa tekitad auto sisse kuivema õhu imeb see omakorda väljast uuesti niiskuse sisse tagasi ja nii võid neid imejaid sinna autosse panna niipalju kui tahad.

Täpselt nii ongi aga siin osad vennad ei usu füüsikat vaid mingites foorumites kirjutatavat jampsi ja " teadlaste imematerjale".

Priit Peljo kirjutas: Ja...

punkel kirjutas: Katan seetõttu et, päike ei pleegitaks suurema osa päevast, pimenduskardinad sureks lihtsalt ära.

punkel, Selle pärast ära küll muretse ja ära selle pärast matkakat kata

Mul on ühe auto pleekimise kogemus olemas ja ma sellist rohkem ei taha. Kahjuks on auto nii pargitud, et kogu talvine päike paistab autosse sisse. Eks järgmine aasta vaatan, kuidas teisiti saaks hoiustada.

punkel kirjutas:

Priit Peljo kirjutas: Ja...

punkel kirjutas: Katan seetõttu et, päike ei pleegitaks suurema osa päevast, pimenduskardinad sureks lihtsalt ära.

punkel, Selle pärast ära küll muretse ja ära selle pärast matkakat kata

Mul on ühe auto pleekimise kogemus olemas ja ma sellist rohkem ei taha. Kahjuks on auto nii pargitud, et kogu talvine päike paistab autosse sisse. Eks järgmine aasta vaatan, kuidas teisiti saaks hoiustada.

Mis seal autos siis täpsemalt pleegib? kui istmed/diivanid, siis need saab ja talveks suvalise voodilinaga ära katta. Autole koti pähe tõmbamine ei ole küll hea mõte. Kui mööbel talvega ära pleegib, siis keera pole talve pealt auto teistpidi, siis pleegib ühtlasemalt

Olen 20 aastat omanud nii vaguneid kui ka matkaautosid. Katnud pole neid talvel kordagi, samuti pole ka kasutanud niiskuseeemaldajaid.
Küll aga olen talvel alati katuselt lume maha ajanud, et tagada õhu liikumine. Mingeid jamasid pole esinenud.
Ärge elage oma elu keeruliseks.

sohk kirjutas: ...
Ärge elage oma elu keeruliseks.

Nõus

Eelmisel matkakal ma muideks ei kasutanudki kunagi mingeid niiskuseimejaid.
Ainus, mis sai tehtud, oli sulailmaga mootor tööle ja kuut soojaks korralikult.
Talvel miinuskraadidega on õhuniiskus väike.
Ükski aasta mingit erilist niiskust polnud ja kopitamise lõhna ei tekkinud.
Selle soojendamise käigus vahetus ju kogu õhk.

Endiselt jään väitma, et see niiskust imev tablett saab oma niiskuse ikkagi õhust. See, et väljast uus niiskus sinna asemele imbub, seda ma vaidlustada ei saa ja ega ma nii väitnud ka. See tundub täitsa loogiline.
Pole lihtsalt vastavat katset teinud.
Saan aru, et Priit on selle oma nahal järgi proovinud?

Mina usun Priitu, Käo Priitu.
Vahest kommentaarid targutavad aga asja eest

meelis, õhk vahetub koguaeg, mitte ainult soojendamise käigus.
soojendamine on muidugi hea, kuivatab, et saaks reissu minna. Isegi nostalgiast matkakaid kütan vahest, nagu läheks varsti reisile.