TEEMA:

Vale. 81 on hetkekiirus, keskmine on ca 87. Ehk siis teepikkus 172,5 km jagatuna sõiduajaga 1:59. Põhikooli aritmeetika.
See on sõidetud talvel Tallinn - Tartu maanteel kehva ilma ja talverehvidega. Suvel Tartu - Haapsalu - Tartu oli kulu 7.0.
Ei ole ökonoomsussõit, vaid tavaline. Kiirteel 180-ga sõites on kulu ikkagi suurem. Siis peab juba kalkuleerima mis kiiruse juures kui tihti on vaja tankida, et leida optimaalne kogukiirus.

Ole hea ja pane nüüd oma haagis taha ja edasta siis numbrid siia foorumisse. Praegune info mõtetu müra selles keskkonnas.

Haagisega on 16l/100. 100 km läbimiseks kulub seega 11,76 eurot tänase LPG hinnaga 0,735eurot. Selle raha eest saab diislit 6,5 liitrit tänase hinnaga 1,789. Pole paha, mis?

Laps juba tegi hommikul aprillinaljad ära, aitab küll.

Aga tule läbi, paneme selle haagise külge ja sõidame ja mõödame seda kulu.
Kordan veel, mul ei mingit huvi neid kuluandmeid moonutada. Ma lihtsalt nendin fakti,
et hetkel on normaalse autoga soodsam sõita, kui nende teistega. Jutt käib kütuse hindadest
ja mina tutvustangi võimalust sõita odavama kütusega. Plussina saan paigaldada nii suure paagi,
kui ma soovin. Lisaks saan kütust varuda aastateks kartmata, et see 10 aasta pärast enam kasutada ei kõlba.

dodge kirjutas: Haagisega on 16l/100. 100 km läbimiseks kulub seega 11,76 eurot tänase LPG hinnaga 0,735eurot. Selle raha eest saab diislit 6,5 liitrit tänase hinnaga 1,789. Pole paha, mis?

Mitte midagi ei saa aru mis siin öelda tahad.

dodge kirjutas: Aga tule läbi, paneme selle haagise külge ja sõidame ja mõödame seda kulu.
Kordan veel, mul ei mingit huvi neid kuluandmeid moonutada. Ma lihtsalt nendin fakti,
et hetkel on normaalse autoga soodsam sõita, kui nende teistega. Jutt käib kütuse hindadest
ja mina tutvustangi võimalust sõita odavama kütusega. Plussina saan paigaldada nii suure paagi,
kui ma soovin. Lisaks saan kütust varuda aastateks kartmata, et see 10 aasta pärast enam kasutada ei kõlba.

dodge,
Millise "normaalse autoga" saab - "Lisaks saan kütust varuda aastateks kartmata, et see 10 aasta pärast enam kasutada ei kõlba."?
 

1. Minu jaoks normaalne sõiduk on suure töömahuga bensiinimootoriga(lpg) ja automaatkastiga, mootor kindlasti ketiga.
2. Vedelgaas säilib balloonis/mahutis väga kaua. Bensiin ei tee seda mitte, diisli kohta ei tea. Hoiustan kodus vedelgaasi elektrigeneraatori tarbeks ja vajadusel saan seda ka mootorikütusena kasuada.

dodge kirjutas: 2. Vedelgaas säilib balloonis/mahutis väga kaua. Bensiin ei tee seda mitte, diisli kohta ei tea.
Hoiustan kodus vedelgaasi ....

---

Sul on kodus vedelgaasi tankur? Kui suur?





 

Tankurit mul pole. Vedelgaasi hoian punastes 40L balloonides. Gaasi saab tankida õigete otsikutega survevoolikuga. Sellest on siin teemas ka juttu olnud. Tankimine käib nii:

Mitte midagi ei saa aru mis siin öelda tahad. Isegi küsida ei oska 
 

Palun vabandust, see on ju inglise keeles. Eesti keeles on siis nii: "Kuidas tankida gaasi autosse gaasiballoonist?".
Hetkel on 5 ballooni, 5 korda 40 on 200 liitrit. See on strateegiline varu, millest jagub generaatorile 200 tunniks.
Vastavalt vajadusele saab balloone juurde osta. Iga päevaga suureneb ebakindlus tänu päikesetõusu - rohepöörajatele.
KWh hind tuleb ise tehes 0,4€. Siin on siis selgutus, kuidas generaator gaasi pealt töötab:

No generaatorist saame siin aru, aga sellest autosse tankimisest jääb ka viimane selgitus mõistmata.

kaminahi kirjutas: No generaatorist saame siin aru, aga sellest autosse tankimisest jääb ka viimane selgitus mõistmata.




 

Kas arusaamatuks jääb protsess ise või eesmärk?

Protsess ise on lihtne. Vedelgaas voolab.

Tean Lõuna Eestis meest, kes aastaid käis oma LPG bussiga venemaa vahet. Bensiin müüdi maha ja ka gaasipaagist tangiti täis vanad punased vene balloonid ja vahetati (poehinnast odavamalt) tühjade vastu.
Seal sain ma eesmärgist aru. Aga miks siin peab autot väiksest gaasiballoonist tankima, jääb arusaamatuks. Eestis näiteks on ju LPG tanklates tublisti odavam, kui ükspuha millises ballooniga müüja juures.

www.linde-gas.ee/et/images/Gaasiballoonide%20transport_tcm607-140357.pdf

Sõiduautoga ei tahaks üldse gaasi vedada. Aga lubatakse.
Sõiduautod
Sõiduautod on mõeldud inimeste transportimiseks ega ole mõeldud ohtlike ainete vedamiseks. Need sõidukid on varustatud ühe ventilatsioonisüsteemiga. Ärge ületage sõiduki maksimaalset kandevõimet. Kinnitage koorem sõiduki pakiruumi. Ärge kunagi asetage seda istmele, istme ette ega taha.
Hoidke aknad lahti ja lülitage ventilatsioon maksimaalselt sisse.
elmemesser.ee/ohutus-ja-keskkond/balloonide-ohutu-transportimine/

Siin video 50 liitri autosse paigaldatud gaasiballooni tahtlikult esile kutsutud plahvatusest.  Soovitaks vaatama hakata alates 8 minutist, vähem juttu.


 

Telgivai kirjutas: Enne kui keegi hakkab lisa paaki installima või kanistreid panipaikdesse mahutama siis uurige natuke riikide seadusi.
Ja vihjeks, et seal on vahe kas transpordid kütust riigi piiride sees või üle piiride.

Näiteks üks viide saksa kohta. 
Kas total 240 riigi sees või max 20 liitrit kanistriga on päris palju vahet. 

ehk enne kui isegi 40...50...60 liitrit kanistris üle piiride vedada tasub riske hinnata kas ikka on tulus mõte.


 

Saksamaal Austria piiri ääres on üks ilus järve äärne väikelinn (nimi lambist meelde ei tule ja parema mäluga sõber on Soomes tööl). Seal ühes külas elas ja pidas oma töökoda mees, kes minu T4 bussile kasutatud telkkatuse paigaldas. Teades, et see pole tingimata nii kiire töö, kui algselt lubati, ostsime mingi paarsada km eemalt auto, millega paigaldamise ajal ringi sõita.
Sellega käisime avastamas ka kohe kõrval asuvat Austriat. Tunnel läbi mäe ei olnud eriti pikk ja esimeses tee äärses tanklas Austria poolt olid tanklates põhiliselt ainult saksa autod. Sakslased ei piirdunud seal küll ainult ühte kanistrisse tankimisega, neid plekkkanistreid oli tavaliselt ikka nii palju, kui taga ruumi oli.
Lähimas väikelinnas oli küte veel odavam, aga seal palju sakslasi ei olnud, sest vahepeal oli mõnikümment kilomeetrit kiirteed.
.
Ilmselt oli mingi risk kontrolliks olemas ehk mõlemas riigis, aga oleme seal hiljem käinud veel mõned korrad , ööbinud uuesti nii kohalikus hotellis, kui avastanud kohalikku kämpingut, aga pole kordagi näinud, et kütuse kanistreid oleks politsei teepeal  kontrollinud.
Piirialade kaubavahetus on alati käinud piirialade elanike elustiili juurde. Ilmselt arvestab sellega ka politsei. Austria poolele on sellest müügist ju ainult kasu ja piir riikide vahel jooksis tunnelist.

eavp kirjutas:

kaminahi kirjutas: No generaatorist saame siin aru, aga sellest autosse tankimisest jääb ka viimane selgitus mõistmata.







 

Kas arusaamatuks jääb protsess ise või eesmärk?

Protsess ise on lihtne. Vedelgaas voolab.


Ei häbene küsida, kuidas see vedelgaas ka surve all voolab? Kas voolab ka suurema survega mahutisse väiksema survega mahutist?
 Mis juhtub kui surve on võrdne? 




 

Mina saan aru nii, et tavaolukorras polegi sellisel balloonidega mässamisel mingit pointi.
Point selgub siis, kui tanklas rippub silt et gaasi pole ega tule ka. Ja mitte keegi ei tahaksoma pead panti pannes väita, kas see on võimalik või pigem luulu..
Bensiini ja diislit pole kunagi olnud mõtet pikemaks perioodiks varuda.
See sai juba poisikesena selgeks, kui pool aastat hiljem punnvõrr käima ei tahtnud minna. Targemad mehed tegid siis selgeks, mis valesti. Siiani mäletan.
Tänapäeva bensiin on vist üldse üks keemia. Ilmselt aetakse korraks nõutavad parameetrid normi ja hiljem on juba savi, mis seal paagis loksub. Igatahes nuusutamisel vana armsaks saanud aromaatset süsivesikut nina ei taba. Pigem võid hingamiskahjustuse saada atsetoonilaadsest teravast lõhnast.
Veel paar aastat tagasi oli mõnel hea narrida neid "tolasid", kes miskit varu mustadeks päevadeks hoidsid. Tänaseks on pilt muutunud ja "tola" nime enam ei pruugita.
Ma ka muigasin nooruses, kui vanaisal pööningul tünn rukkiviljaga oli. Ja kirstus vildid ja veel nipet näpet. Täna on selline asi oluliselt mõistetavam.
Kuidas gaas tegelikult aja jooksul omadusi säilitab, sellest aimu pole. Igatahes oluliselt mõistlikum, kui vedelkütus.
Gaasigenekas kodus tagavarana tundub hea variant olevat.
Kuna suvekodu on maal, siis olen juba aastaid lubanud endale, et mingil hetkel mõtlen ka geneka soetamisele.
Eriti suure motivatsioonipuhangu andis pärast neli päeva kestnud elektrikatkestust paar korda lumeladatäie toidu komposti tassimine.


 

Ma jään endiselt ootama õpetust vedelgaasi voolavusest kahe anuma vahel, mis ei ole ämbrid.

kaminahi kirjutas: Ma jään endiselt ootama õpetust vedelgaasi voolavusest kahe anuma vahel, mis ei ole ämbrid.

Elementaarne Watson  
Võta kaks pdelit, millest ühes on vesi. Sule mõlemad korgiga. läbi korkide ühenda mõlemad pudelid voolikuga. Nüüd tõsta täis pudel kõrgemale ja keera pea alaspidi. Vedelik voolab alumisse pudelisse ja ülemisse jääb õhk. Kogu toiming käib tavalisel atmosfäärirõhul. Nüüd võta kaks ballooni ja ühenda need omavahel voolikuga. Rõhk on küll balloonides kõrgem, kui atmosfääris, kuid kogu protseduur on sama. Vedelik voolab ülemisest anumast alumisse.

Korvimees kirjutas:

kaminahi kirjutas: Ma jään endiselt ootama õpetust vedelgaasi voolavusest kahe anuma vahel, mis ei ole ämbrid.

Elementaarne Watson  







 

No, Holmes, seda  saavutust tahan mina pealt vaadata. Mingu selleks või aastaid.
:|

"Kas voolab ka suurema survega mahutisse väiksema survega mahutist?"

Äkki selgitad konkreetset situatsiooni lähemalt, st millises olukorras tuleb väiksema survega mahutist edastada gaas suurema survega mahutisse?
Mina tean enamvähem vaid ühte reaalset olukorda- kui auto gaasipaak (või muu paak, balloon) on tühi, siis kruvid selle külge täidetud gaasiballooni ja lased sealt tühja anumasse voolata senikaua, kuni rõhud võrdsustuvad. Paak küll kõrini täis ei saa, aga edasi sõita ikka saab. Järgmine kord, kui oled jälle paagi tühjaks sõitnud, kordub kõik samamoodi. Isegi oma välgumihklit täidan ma niimoodi- saab tühjaks, siis pisike balloonike külge ja sekundiga on paak täis ning kui täiteventiili juurest just välja ei hakka pihustuma, siis edasi ei toimu midagi- primitiivne tankimissüsteem seiskub rõhkude võrdsustumisel.

Gaaside puhul on pisut erinev lähenemine, olenevalt sellest, kas tegu on vedelgaasiga või gaasilise gaasiga. Keevitusgaaside puhul näiteks Argoon on gaasiline. Kui näiteks suures balloonis on 180bar, siis ei ole ka väikesesse võimalik lasta rohkem, kui 180bar (pigem koguse arvelt tuleb rõhk väiksem)
Hoopis teine teema on CO2-ga, mis on vedel. Täiesti võimalik on suurest balloonist valada väiksesse ümber liiga suur kogus ja järgneda võib ... Selleks, et mitte üle täita, balloone kaalutakse. 
Jutt on küll täiesti OT, kuid aitab ehk mõista protsessi loogikat, et vedelikku saab ümber "valada" aga gaasi puhul mängib rolli ainult rõhkude erinevus anumates.   

Üks VIDEO ka. Kui veidi youtubes otsida, siis leiab õppematerjali piisavalt. 

 

Hetkel on teemaks ikkagi LPG, mis on veeldatud.

Mul hakkas arvuti sellise tankimise mõtekusest suitsema. Kuidagi ei saa aru, kuda ma matkakat nendest varutud balloonidest toidaks...

Antud teema on siiski kütusehindadest, mitte matkaka tankimisest.