Lisa puhta vee paak põhja alla

Plaanis on leida põhja all veel vaba koht ja paigaldada sinna soojal ajal kasutamiseks lisa puhta vee paagi. Hetkel on bussil aastaringseks kasutamiseks 100 l mahuti. Püüan juurde panna maksimaalse suurusega anuma, loodetavasti saan kokku kaasa võtta 200 l lähedale. Suurendaks märgatavalt seiklemise kestust ilma välise abita.
Eraldi pumbaga saab vee alumisest paagist bussi enda paaki (selle tühjenemisel).
Kui selguvad bussi põhja all olud, siis saab selgeks, kas leiab valmis paagi või tuleb midagi toota.

On kellelgi kogemusi?

Saksas on vähemalt üks firma, mis teeb plastikust veepaagi sobivas suuruses, kujus ja mahus. Kahjuks nende ebay pakkumise olen kuskile "hästi ära salvestanud"

Õige paak on aga juba valatud kõrvadega, siis saab paremini kinnitada, kui vitstega. Reimo pakub ka igasuguseid, kahjuks odavamad olen saanud küll ebayst või konkurentidelt.

Oli omal sama mõte aga loobusin. Nüüd on seal kast kus tagavararatas ja muu koli. MB-l on pagasniku all suur tühi ruum kuhu saab õhema veeanuma panna, kas just 100l aga 60-80l saab kindlasti. Peamine on kaal:kui on haakekonks siis selle raam on kordades tugevam kui originaalraam ja sinna annab kinnitada. Minu kast on 24cm sügavusega ja ~130cm pikkusega maht kusagil 150l. Tehtud õhukesest 1,2mm roostevabast ja kaal on ~20kg.a. Üle 24cm ei kannata teha sest laevale või muule tõstetrapile sõites võib hakata takistama. Luuk on originaal põhja materjalist ääristatud Al. nurgaga.
Ainuke mis on halb on töö maht. Oleks ette teadnud oleks loobunud!

Ma lõin sellele teemale ammu käega.
Alati saab kanistriga väikese tagavara vee kaasa võtta. Oleme 6 aastat ilusti hakkama saanud. Kastekann vee võtmiseks tee peal kraanidest on ka kogu aeg kaasas aga eriti pole vaja läinud. Samas pikkadel reisidel oleme kõik oma saunapäevad tehtud saanud.

Mu haagises on kaks 14 liitris kannu istmete all. Üks kann saab tühjaks, viskan pumba ümber teise kannu. Iseenesest töötav süsteem aga ebamugavus selles, et kannud ei ole hermeetilised, ehk veega kannudes sõita ei saa ja enne igat liikuma hakkamist tuleb kannud tühjaks valada/pumbata. Peatuskohas tuleb kannud jälle täita.

Matkasuvilad müüvad veeanumat, mis on nagu matkaautodel statsionaarne, kinnine ja tangitav läbi seina. Mõõtude poolest mahuks minu haagisele istme alla ära. Siit küsimus targematele: kas statsionaarse paigaldamisel haagisele on mingeid kaalujaotuse reegleid? Näiteks et täis paagiga sõites ei oleks ülemäärast kuni 100 kg ühes servas/nurgas. Mõni muu know-how mida tuleb teada?

Kõik oleneb sinu haagise panipaikade asukohast ja kaasa veetava kraami kogusest ja kaalust. Kui kogu varustuse ühtlaselt ära jaotad, siis probleemi ei tule.

Sama räägib ka mu talupoja mõistus, et koorma ühtlasel jaotamisel ja kinnitamisel haagisega miskit ei juhtu. Kuidas aga seda mõõta? Niiöelda koduste vahenditega? Teoorias olen ma ise kah suur mõtleja, aga praktiline pool on see, mida napib

Oluline on ka koormuse muutus haakekonksule kui paak asub näiteks eespool kärutelge. Teadupärast on konksule määratud max koormus. 100kg on siiski tunduvalt suurem kui kaks tühja paaki. Hermetiseerida ei anna neid kuidagi? Või osta näit. 50l paak.

Koormus konksule on mul lubatud 100kg. Milline on koormus tegelikult, pole mul õrna aimugi. Kui lähtuda sellest, et sõiduvalmis kärul parkimisasendist veopea tõstmiseks kärukonksule ei ole Kivika Otti kutsuda vaja, siis peaks see lubatud piirides olema.
Aga veekannud ise asuvad teljest tagapool, käru tagaotsas asuva U kujulise istme all, vasakul küljel. Ühtlasema kaalujaotuse pärast oleks mõistlikum paak panna ilmselt U kujulisel istmel selle osa alla, mis on vastu tagumist seina. Ühtlasi tähendaks see täitmisava käru tagaküljel, mis teeks lihtsamaks veetankimise - pole vahet, kumma küljega kraani ligi pääsen. See on aga arutlus.
Mind huvitab rohkem praktiline nõu - kui kannud paagiga asendada, siis kuidas juba ennem kaalu jaotust kontrollida. See poleks kah tore, kui täis paagiga käru auto küljest lahti võtmisel viskab diisli taevasse ... On keegi kunagi mõnel haagisel sedasorti vahetust teinud?

Ei, kannusid mõistlikult hermetiseerida ei saa. Nende ehitusliku omapära tõttu. Kui ära hermetiseerida, muutuvad ühekordseteks.

Tuleb leida piisava kaaluga inimmassi ning käsutada nad putka tagaotsa istuma. Siis näed, mida tiisel teeb.

Kah variant

Kaalu, millega käru diisel konksule toetub, saad ära kaaluda tavalise saunakaaluga. Võta paraja pikkusega prussi jupp millega käru diisel kaalule toetada. Edasi saad juba arvutada palju lisatav paak konksule mõjuvat koormust suurendab või vähendab sõltuvalt asukohast. Kui endal kaalu pole laena mõnelt naabrinaiselt. Kindlasti on mõni kes armastab end pidevalt kaaluda.

Seda va diislit kaalutakse rohkem tanklas ja rohkem liitrikaupa, tiisel see, millest kärusid tirida
Aga kui kujutleda haagist kaalukiigena ja kui hetkel on kiigu ühes otsas (haakepea) näiteks 30-50kg koormus ja lisades siis vastassuunda 100kg, peaks see kergem ots nüüd kenasti taeva poole tõusma küll. Ehk ongi nende originaalpaakide ehitus just kaalujaotuse pärast taotluslikult selline, et sõidu ajal neis vett vedada ei saa?

Seda on väga lihtne välja arvutada kui palju mingi raskus haakepeale rakenduvat koormust vähendab või suurendab, sõltuvalt sellest kas lisaraskus lisatakse haagise telgedest ette või taha poole, järgmise valemi abil: z=axb/c kus a on lisaraskuse mass kg, b on lisaraskuse raskuskeskme kaugus haagise teljest, c on haakepea kaugus haagise teljest ja z haakepeale langev koormus. Kuna haakepea on haagise teljest suhteliselt kaugel võrreldes tagaotsaga(eriti lühemate haagiste korral) siis 100kg paagi paigutamine teljest tahapoole ei pruugi haakepeale rakenduvat koormust 50 kg vähendada.

Haakepea kaugus teljest ei mõjuta midagi- üheteljelise haagise puhul on meil tegemist klassikalise tasakaalusüsteemiga ja kui ühte otsa surub maapinna, st haakekonksu suunas praegu näiteks 50kg raskus, siis vastaspoolele paigaldatud sama suur raskus peab haagise tasakaalu viima. Aga et uus paak hakkabki asuma just suvila tagaosas, siis mõjutab see 100l vett tasakaalusüsteemi kindlasti tuntavalt ja minu hinnangul üsna suure tõenäosusega vajub suvila tahapoole alla. Aga et tõe kriteerium on praktika, siis las Tarts teeb inimkatsed ära

Paistab, et oled koolis füüsikatunnid vahele jätnud. Kui sa paned 1m kaugusele haagise teljest tahapoole raskuse 100kg, siis piisab selle tasakaalustamiseks raskusest 50 kilogrammi teljest 2m eespool. Sama toimib ka vastupidi. See tähendab, et kui haakepeale, mis asub teljest 3m eespool, rakendub praegu raskus 50 kilogrammi siis paigaldades raskuse 100 kg teljest 1,5m tahapoole saavutame tasakaaluasendi kus koormus haakepeale on 0kg. Lisaks veel juurde, et sõidustabiilsuse huvides oleks kasulik jätta haakepeale koormus vähemalt 15-20kg.

Eks sai ikka käidud tunnis ka, aga hetkel tuleb ajas ca 36a tagasi reisida ning miskit meelde tuletada


Tasakaalu eelduseks on F1xL1 = F2xL2

Kui eeldame, et F1 (koormus haakekonksule) on 30kg ja L1 4m ning L2 2m, siis võrrandist F2=F1xL1/L2 saame, et teise otsa on vaja paigutada 60kg raskus ja käru on tasakaalus. Kui sinna tuleb 100kg, siis kaalub see esimese otsa üles.
Ehk on sellest targutamisest siin kunagi kellelegi kasu ka.

See on küll hästi ülevaatlik ja peaks kõigile arusaadav olema.