veevärk talvisel ajal

mul tekkis küsimus, et mismoodi on kellelgi lahendatud talvised vee probleemid. puhta vee paagid vist on tavaliselt kuskil istmete all, aga kuidas reovesi ära ei külmu?

Nii palju, kui mina asjast tean, on olemas kahte tüüpi autosid - tavalise põhjaga ja topeltpõhjaga. Need topeltpõhjaga ongi mõeldud ka talviseks kasutamiseks.
Veetorustik ja paagid on nii või naa kõigil kuudis, kus kasutamise ajal on soe ja külmumisohtu pole. Topeltpõhjaga autol on ka reovee paagid kahe põranda vahel ja ka see osa on köetav.
Tavalisel matkaautol on reovee paagid lihtsalt põhja all ja seega talvel on kasutamine ei ole võimalik, kui just kraane kogu aeg lahti ei hoia.

Kui autot talvisel ajal ei kasuta, siis tuleb ikka kõik veed välja lasta, et midagi lõhki ei külmuks. Selle jaoks on torustikes spetsiaalsed klapid, kust saab süsteemi tühjaks lasta.

Eelnev kehtib ikkagi tehases ehitatud autode kohta, kuid huvitav oleks lugeda, mismoodi isetehtud majakestel need asjad lahendatud on.


Samuti ma ei tea, kuidas see asi haagistel on, oleks ka huvitav lugeda....

ford kirjutas

Eelnev kehtib ikkagi tehases ehitatud autode kohta, kuid huvitav oleks lugeda, mismoodi isetehtud majakestel need asjad lahendatud on.

Eks isetehtud bussidel ole see asi täpselt nii, nagu ehitaja paremaks pidas. Omal on nii, et õues raami küljes oleva paagi lasen sügisel tühjaks ning talvel ei kasuta. WCs on paagiks 30 liitrine plastkanister. Kõige parem variant on see vahetult enne sõitu kuuma veega täita, sel puhul toimib ta algul ahjuna ja pärast on hea leige veega käsi pesta. Samuti asub boiler toas sees. Sõidu ajal kütab mootor boileri kuumaks, öösel annab ta nati sooja, kuna soojustus ei hoia ju 100% sooja kinni, järgmisel hommikul aitab seesama kuum vesi mootoril veidi kiiremini soojeneda, kuna boilerit küttev spiraaltoru toimib siis tagurpidi.

Talvel kasutatavatel matkaautodel on kõik veega seotud sõlmed köetavad, st. gaasiküte peab kogu reisi ajal töötama. Ahjul on peal avariikraan, mis avaneb, kui temperatuur hakkab nullile lähenema ja laseb külmumise vältimiseks mittetöötavast ahjust vee välja.
Ise olen talvel kuni -20 kraadise pakasega ennast Hymeris tundnud kui kodus.

Egau
Ahjul on peal avariikraan, mis avaneb, kui temperatuur hakkab nullile lähenema ja laseb külmumise vältimiseks mittetöötavast ahjust vee välja.

Kas jutt käib kütteahjust? :woohoo: Mul küttesüsteemis tosool sees.
Mul nüüd "vesi ahjus"

eeee... aru mai saa.... et mismoodi gaasiahjul on vesi või tosool sees?

Vedeliksoojakandjaga (radiaatorid kogu putka perimeetris) gaasiahi. Noh nii nagu eramajas on lahendatud gaasiküttel toimiv keskküttesüsteem.

Motamees:
Egau
Ahjul on peal avariikraan, mis avaneb, kui temperatuur hakkab nullile lähenema ja laseb külmumise vältimiseks mittetöötavast ahjust vee välja. [/quote]
Kas jutt käib kütteahjust? :woohoo: Mul küttesüsteemis tosool sees.
Mul nüüd "vesi ahjus" [/quote]


Mina pidasin silmas õhuküttesüsteemi, mis ka tarbevett soojendab. Jutt on just sellest soojendatavast veest. Kui on vesiküte, siis teine olukord.

to motamees,

krt kas need radikad liiga palju ruumi ei võta? mismoodi nad sul paigutatud siis on? minu arusaamist pidi peaks ju see soojust andev pind üsna suur olema, aga seinad on ju igasugu muud träni täis, kuhu need radikad siis veel mahuvad?

Radikad on konvektor tüüpi ja ei võta palju ruumi. Jooksevad igaltpoolt diivanite alt läbi ja kappide tagaseinast. Diivanite all on õhu liikumiseks papist kanalid. Nii ei takista õhu liikumist ka diivani alla pandud voodipesu. Kapis on radika kohal kingariiul. Hoiab kenasti jalanõud ka kuivad.

Selleks, et põranda äärest ka soe õhk üles jõuaks, on seinast 1cm vahega pandud topeltvineer. Diivani seljatugi toetub vastu vineeri ja sealt 1cm vahest tõuseb sooja õhku. kui sein ka külm on, siis ei tunne seda, tänu õhukardinale.

trebla Hääleta:

mul tekkis küsimus, et mismoodi on kellelgi lahendatud talvised vee probleemid. puhta vee paagid vist on tavaliselt kuskil istmete all, aga kuidas reovesi ära ei külmu?

Uuematel "odav"-matkaautodel (ühekordse põhjaga) on ka reoveepaak köetav sama sooja õhuga, mis salongi kütteks tuleb gaasiahjust või Webastost (nagu mul). Paagil on selleks topeltseinad, kuhu vahele siis see soe õhk juhitakse.

trebla muretseb
... puhta vee paagid vist on tavaliselt kuskil istmete all, aga kuidas reovesi ära ei külmu?

Mul on ka solgiveepaak istme all. Nüüdseks talveproov tehtud ja kõik toimib ilusti.

Väiksemate miinuste jaoks on müügil ka kleebitavad 12V termostaadiga küttekiled paakide välispõhjale. Erinevad suurused ja võimsusesd.

Puhta vee paagile aga on saadaval vette pistetav 12V soojenduspulk.

Saab ka paaki sisse kütte kehasid ning väljast soojustada.
Lisaks on olemas ka vedelikud mida saab lisad mustavee paaki.
Muidugi on ka olemas kange soola lahus ainult et tühjendama peab kuhugile ka selle mürgi:laugh:

Tere. Olemas Peugeot Boxer 2000/Pössel Duo. Palun, kas saaksin mõne asja kohta selgust.

Tekkis küsimus gaasiboileri ( www.hot.ee/kaaadri//truma%20juhend.pdf ) tühjendusklapi kohta. Matkates on kõik ok, aga jahedamal ajal (nagu praegu) tekivad probleemid. Tundub, et juba +6 kraadi juures laseb klapp vee välja. Seda juhtub ka suvel, kui kuuti ei kasuta ja ööd on jahedamad. Nüüd jõulude ajal tankisin eelmine päev paagi täis aga järgmisel päeval oli paak tühi. Kuudis on klapi nupu külge pandud nöör, kust sikutan nupu enne vee sisselaskmist alati üles. Saksa keelt kah ei jaga, juhendis on miskit kirjas 2 ja 8 kraadi kohta.

Istme all olevas puhtaveepaagis on uputatud pump ja kraanides lülitid. Kas enne pakast piisab, kui pump ise imeb vee lõpuni, või peab süsteemi kuidagi muudmoodi tühjendama. Mingit puhtavee torude tühjenduskraani nagu leidnud ei ole ja paagi põhjas ava ka ei ole.

Ma ei leia kohta, kust peaks puhtavee paaki selle tühjenemisel pääsema õhk. Kui väljas olevale täiteavale panna tihendiga originaalkork, siis imetakse paak kokku ja vett ei tule. Hetkel sõidan ilma tihendita.

Ette tänades Ahto

Ahtoj kirjutas: ...Ma ei leia kohta, kust peaks puhtavee paaki selle tühjenemisel pääsema õhk. Kui väljas olevale täiteavale panna tihendiga originaalkork, siis imetakse paak kokku ja vett ei tule...

Mul on paagi korgis tuulutusava. Meeles peab pidama, et korgi ikke ära võtaks, kui paaki kiiresti tühjendan. Mõtlen selle all vee väljalaskmist tühjendusava kaudu.
Viimasel masinal on solgipaak õues. Nüüd külmadega lasin halli vee maaomaniku loal lihtsalt maha. Teises kohas panin ämbri alla. Seda saab tühjendades kolkida. Jube süütu oli jääd kusagile nurka visata.

Kuidas veeküttega talvel soojaks saada? Kui on vesi/õhk puhurid siis läheb kiiresti aga põrandaküttega nagu on mõnedes haagistes? Tuttaval sommil on selline põrandakütte variant ja ta hoiab talv läbi sooja kuna kasutas elamiseks kui käis ehitusel tööl (korteri üüriraha jäi alles). Siis peaks olema täidetav suuremahuline balloon,muidu on gaas 11l balloonides 2x kallim kui autokütuseks kasutataval.

tiit kirjutas: Kuidas veeküttega talvel soojaks saada? Kui on vesi/õhk puhurid siis läheb kiiresti aga põrandaküttega nagu on mõnedes haagistes? Tuttaval sommil on selline põrandakütte variant ja ta hoiab talv läbi sooja kuna kasutas elamiseks kui käis ehitusel tööl (korteri üüriraha jäi alles). Siis peaks olema täidetav suuremahuline balloon,muidu on gaas 11l balloonides 2x kallim kui autokütuseks kasutataval.

kas seal just vahet on põrandaküte, radikas või puhur
seni kuni nad kõik on veega ja seda vett köetakse gaasiga
ehk gaasilt saadav energia kogus on 1 igal juhul ja gaasilt veele on samuti 1 (suures plaanis)
asi on ehk tunnetuses puhuriga on jah õhk soojem aga põrand on külm ja kui puhur seisma jääb siis jahtub kiirelt. põrandaküttega ehk hoiab veel natuke aega inertsist sooja.
kui võimalus kasutada elektrit siis ehk kütaks seda vett elektriga ?
või paneks selle termostaadiga avarii korral (gaas saab otsa) asja päästma
nt. sellise vidinaga www.autoelektrik.ee/

Teise bussi ehituse üks NB oligi just põrandakütte paigaldus.
Mingist salvestavast massist ei saa matkaelamu puhul siiski rääkida.
Puhur on siiski hädavariant.
Praeguses masinas on toa kütteks põrnd, külmkapp ja vesiküttel radikad. Radikad tulevad pisteliselt taha alles paari miinuskraadi juures. Põrandakütte võimsus 200w.
Statsionaarse ballooni kasutamisel tuleb gaas kätte odavamalt jahh.

Elektrilised kütte moodused on võimalikud välise toite korral. Laekütte kile annab komfortse tunde ~4C madalamal temperatuuril kui muidu oleks. 90-ndatel kui oli suur uudis sai proovitud. Matkaautol peaks olema vesi põrandaküte mootori jahutuselt. Sõidad kohale ja selle ajaga on juba kõik ammu soe,nüüd jääb gaasilt küttega hoida temperatuuri edasi. Kui ise ehitada saab palju ime süsteeme teha,valmis masina korral on valikud piiratud. Kui kong ongi väga hästi soojustatud on väikese kubatuuri pärast vaja õhuvahetust,muidu lämbud. Sisenev õhk aga on külm ja vajab jälle soojendamist. Lapimaa temperatuuride korral oma bussiga ei julgeks olla.
Kes aga müüb normaalse hinnaga statsionaarseid balloone? 100l balloni korral võik terve talv olla kerge küte järgi.

tiit kirjutas: ... Matkaautol peaks olema vesi põrandaküte mootori jahutuselt...

Peale sõitu käid kongi põranda peal nagu rannaliival kuuma ilmaga. Kasuta radikaid selleks ikke.

tiit kirjutas: .... Kui kong ongi väga hästi soojustatud...

Looda sa ... 3,5cm penot ei saa olla korralik soojustus.

tiit kirjutas: .... Kui kong ongi väga hästi soojustatud on väikese kubatuuri pärast vaja õhuvahetust,muidu lämbud...

Väike arvuti ventikas aitab.

tiit kirjutas: ... 100l balloni korral võik terve talv olla kerge küte järgi.

Jälle unistad ... siis peaksid gaasipliita põletiga tuba kütma ...