Erinevad Wee ja Canali süsteemid.

Olen matkaautode tutvustuses näinud kasutatavat kuiva potti. Selline, kuhu visatakse kopsikuga kuivainet peale. Küsimust aga tekitas just see, et algul on pandud keemiline WC ja hiljem on sama autol tekkinud selline kuivkäimla. Kas keegi oskab vahetuse põhjust kommenteerida?

Vee kulu, keemia ja tühjendus tihedus. Nr 2 kannatab väidevalt ka 2-3 nädalat üksi söites keerutada(vöi koguda olenevalt süsteemist) vedeliku peab olenevalt paagi suurusest 1-3 päeva tagant tühejedama. Aga ei ole vaja spetsiaalset tühjendus kohta vaid saab siis kiirtee ääres WC hakkama(vöi valatakse lihtsalt pöösasse)
See on täna roheline maailmavaade ja IN ja müüb sest mina tean vähemalt 7-8 erinevat tootjat aga mulle isiklikult ei sobi nende anumate läbi maja tühjendamine nii et ootan üks firma lubas selle aasta alguses turule tulla ümberehitus komplektiga c260 ja c220 jaoks 
Mina tahan vahetada kuna see keemia hais ei meeldi (teine hais meeldib veel vähem) ja orginaal ventilatsiooni on c220 jaoks raske kätte saada(köik tahavad paigalda) 
Ka saab s*tta täna vaakum pakedada ja pöletada 

Eestis kodukasutuse müüdi/müüakse "separett" i nimelist toodet mida sai kaks aastat kasutatud ja seal pidin korra kuus tühjendama. Kui keegi arvab et see mingi lollus ja haiseb nagu "vanaaja" kuivkäimla siis ei, EI haise kui ventilaator töötab ja plussina ei haisega ka siis kui oma asju seal ajad.

Separett on küll hää lahendus. Mõtlesingi kuhu see kusi läheb. Seal aga ersaldi nõu selle jaoks.
On veel olemas kompostkäimlad. Mis neist arvata? Biolani leidsin ja päris kallid süsteemid mõlemad.
Üks mees tegi ise mingi komostkäimla valmis. Peale valamiseks pidid kasutama turvast ja pelleteid ja igast muud kuiva ollust.
www.trafic-amenage.com/forum/viewtopic.php?t=38285&postdays=0&postorder=asc&start=225

Need vändaga asjad kus turvas ja saepuru kasutatakse ei sobi mulle kuna kasuatatud WC paberit sinna panna ei tohi. Kogub/kerib ennast sinna segaja külge ja eemaldamine ei ole tore. Ehk siis pannakse see kasutatud paber WC-s asuvasse prügikasti. Separetti stiilis potis pole vaja paberit kokku hoida ja köik läheb potti.Ma prantsuse keelt ei oska aga kui Saksakeeles  Google  otsing annab piisvalt erinevaid pilte.

Selge on siis, et vändaga asi pole hää. Või ons vändamehi rohkem ja keegi oskab ka midagi positiivset väita. Kas vändaga asjandusel läheb paks ja vedel kõik kokku?
Portapotti olen palju kasutanud ja mingit keemiat sinna ajanud pole. Ainult puhast vett lasen peale. Ei saagi aru, kuidas sellise asi saab haiseda, seal ju kõik hermeetiliselt kinni. Enne paksu laskmist panen tualeti paberist kaitse põhja. Pärast pumpan vee peale ja siis avan siibri, kogu pakk kukub august alla. Ei ole vaja puhastada peale kasutamist. Välja viimine sõltub kasutamise kordadest. Kergema häda katsun sokutada kusagile põõsa alla, nagu maakad ikke teevad. Nii on kohvriga vähem jalutamist. Tavaliselt jalutan sellega kusagile kõrvalisse kohta ja valan maha. Puhas loodus kõik. Iga kord ise kohta valdes ei saa loodus küll aru, kas valasin mina oma nädala portsu sinna maha või lasi põder ühe päeva portsu.
Nüüd siis tagasi kompost kasti juurde. Millegi pärast meeldib see mõte, kuigi pole ma miskit põhimõtteline roheline. Täis süsteemi küll poest osta ei kavatse, on liiga kallis. Ehk ostan nr1 ja nr2 eraldi ja ehitan istumise osa sinna juurde.
www.bauhaus.ee/termoiste-separett-500-hall.html#  
Siiani aga polegi aru saanud, kas neid peab üldse eraldama.

Kui neid eraldada siis ei hakka seal sees mingi keemiline reakt sioon pihta ja haise.
Põõsa alla valamise suurim häda et inimesed tarvitavad ravimeid. Üksi metsas ei ole ju vahet aga iga vaatamisväärsuse juures olev parkla ümbrus on Saksamaal küll kui avalik käimla. Ka platsidel käivad mõned lollakad auto/põõsa taga. 

Mul on metsamajas vändaga separett. Naised teevad ka nr.1 sinna sisse ja see voolab vooliku kaudu kenasti väljas olevasse 5l kanistrisse, meesisikud võivad võsa vahel vändaga vehkida, sest naistel maastikul kükitamine ebamugavam ja meeste vahel ka õllene kraam lihtsalt haiseb seal potis rohkem. Muud keemiat asja juures ei olegi, et peale paksemat portsu paar ringi vändaga ning turvas katab kraami ja kuna õhutustoru on ka laest läbi viidud, siis on kogu see värk sisuliselt lõhnatu.  Kui vaja tühjendada, siis sisu kallan ümber suurde plasttünni ja seal võib ta laagerduda aastaid ning muutub tavaliseks orgaaniliseks väetiseks. Seisab kauem lihtsalt sellepärast, et paber laguneb aeglasemalt. Nr. 1 läheb kanistrist teise plasttünni ja kui on aastajagu laagerdunud, siis võib veega segada ja loodusesse lasta kui tavalise lämmastikväetise. Mul selline ja antud poes praegu 118 raha. Pole eriti kallis funktsioneeriva asja kohta.
 
Aga kõige lihtsama separeti teed niimoodi või paned sinna alla kasvõi sobiva kõrgusega  puust kasti.
 

Aga kõigepealt tegin valmis sellise. Poest ostsin tavalise prill-laua, suure plastlehtri ja muu oli käsitöö.
 

Arvo.A kirjutas: ... peale paksemat portsu paar ringi vändaga ning turvas katab kraami ...

A kui peale punnimist anumaga truvas lihtsalt peale valada, kas see teeks sama välja?

Separetti puhul panin lihtsalt paberit peale. Turvast vaja vändaga masinale kuna sinna ei tohi paberit panna. 

Ei ole ju vahet kuidas turvas pätsi katab. Viska käsitsi kasvõi kolm peotäit lahkunule peale. Ashes to ashes...

Kuna alajaotus on vesi-kanal siis võib samasse teemasse panna ka veevärgi arutelu.
Mida arvatakse vee korduvkasutamisest. Nimelt üks mõtetest on dussi vett (võibolla ka kraani) lasta ringiratast, nagu basseinidel. Terve Tallinna linn joob tavalist pinnavett (no võib-olla kuskil on mingi kohalik kaev), mis see filtreeritud veega ennast pesta siis pole? Dussiruumi alla panna reservuaar, kuhu nõrgub dussist tulev vesi. Sealt pump võtab ja pressib läbi filtrite jälle sulle pähe. See oleks tohutu ruumi, kaalu ja muude probleemide kokkuhoid.

Ameerika maa YT-berid on rääkinud et neil sihuke seade on kus vett nagu mina aru saan liivaga puhastatakse. Pesemise jaoks siis. Täpsemalt ei ole keegi näidanud et paras punsu kus peaks see liiv sees olema. Sakslastel on  Carawater  mis 1800€ eest pidi vett filtreerima.
 

Mulle meeldib ameerika variant, aga lihtsam versioon.

Kes kõike ei viitsi vaadata, siis pange 12:40 peale.

Ei pea kindlasti turvast peale viskama.
Mul maal on kempsus prilllaua all tavaline must bauhofist ostetud neljakandiline segukast.
Pärast asjatamist viskad kõrvalt kastist kühvliga saepuru peale.
Minul jättis hunniku saepuru tarvitamiseks mobiilne saekaater.
Terve suve pole mingit lõhna täheldanud.
Võib ka olla selle tulemus, et ruum suur ja tuulutus olemas.

No tegelikult ei pea midagi viskama, sest nr2 iseenesest eriti ei tekitagi haisu. Haisu tekitab nr1 ja seda just tänu ammoniaagile. Hoiad need kaks väljundprodukti eraldi ja ongi kogu lugu. Pealevise aitab lihtsalt nr2 seest niiskust välja imada ja nii ei teki potti püdelat massi kui kraam pikemal seismisel lagunema hakkab. Eks hilisemal komposti moodustumisel on ka turvas veidi parem, sest kui on jämesaetud okaspuusaepuru, siis see laguneb vähe kauem.

Vee filtreerimisele mina vahendeid ei kulutaks. Pigem olen pesemata. Midagi ei juhtu.

Mulle tundub ka, et selle kasutatud vee nui neljaks kasutusele võtmine tuleb ilmselt kallim, kui vesi maksab.
Kusagil lõputus kõrbes ehk kuidagi mõeldav.
Palju asju tehakse lihtsalt huvist või pildile pääsemiseks ja siis pole maksumus enam tähtis.

Terve hulk inimesi sõidab kuhugi maailma ääre peale ja pargib seal nädalaid. Siis ei sobi see "odav" Morello lahendus kus 500liitrist veest jätkub kahele inimesele ainult nädalaks. Siis on wc "sorteeriv" ja pesuvett kasutad mitu korda. Inimesed on erinevad ja paljudele ei sobi lahendus kus iga päev peab kasettiga jooksma ja kastekannuga vett tassima. 
aga wc juttu kah, midagi mis on minule sobiva  lahenduse  poole.

Ei soovi ma maailma äärele, äkki kukub veel alla säält. Aga huvitav on kõik eripärane küll. Ju siis sellepärast mõtlengi niiviisi. Ega ringlus kallimaks eriti lähegi, kui siis filtrite jagu.Ülekaalu aga põhjustab vee kaasa tassimine paljudele. Pildil olemine on ka tähtis, näedsa ameerika mees on kinufilmigid pandud.
Ma olen harjutanud ja saan hakkama väga vähese veega ja pesemata olemine es tapa ka kedagi. Väheke ebamugav on. 
Eks peab "kainelt" mõtlema selle asja üle. Plussid ja miinused kokku liitma ja näis mis summa tuleb.
Plussid: Vett pole tarvis teel otsida. Kaalu vähem. Pole vaja halli vee paaki (külma pärast peaks see veel toas olema). Energiat hoiab kokku.
Miinused: Filtreid vaja ritta sättida. 
Korduvkasutusega pesemisvett ei julge ma veel miinuste lahtrisse pistagi, pole ju ise proovinud. SPA basseinis aga on kõik käinud. Kunagi vene ajal ehk sügelisedki saanud. Tegelikult tarbib kogu maailm korduvkasutusega vett.
Võite lisada...

Ronin veel korra pildile. Paistab, et solgiga pesemine ei ole populaarne, kuigi miinuseid nagu pole leida.
Aga võtame siis puhta vee teema üles. Palju puhast vett on piisav kaasa vedada? Kuidas praktika näitab?

Praktika on näidanud, et neljaliikmeline pere saab kuni kolm päeva saja liitriga hakkama- söögitegemine, nõudepesu ja kerge ihupesu. Võrdluseks kodune kulu, mis on umbes 150l ööpäevas.

Järeldan sellest, et sul on 100 liitrine paak. Veel erinevaid mulle teadaolevaid paakide mahtusid 40; 2x20; 3x70; 400; 600.
Teemavälisena tuli meelde üks seltskonna vaidlus dussi boileri suuruse üle. Üks inimene rääkis, et 50L boiler on sootuks väike ja natukese aja pärast kirus suuri elektriarveid ja valitsust, kes midagi ette ei võta.

Minul on 110L Puhtavee paak, Reisime alati naisega kahekesi.
Ja vee kulu meie kogemusel sõltub plaanidest ja vee saadavusest. Kui ma tean kust ma järgmine kord paagi täis saan ja kuna, siis jagub seda vett 2-3 päeva.
Kui on plaanitud pikem sõitmine, ja ei viitsi tegeleda vee võtmisega, siis saab kuni nädala vastu pidada selle kogusega.

4 10l ja kaks 5l kanistrit. Jagub kahele inimesele 5-7 päevaks dushi ja nõudepesuks.Paaki pole tahtnud panna, kuna kanistreid saab täita sisuliselt kõikjal(viimastel aastatel oleme veerand kordi kindlasti vett varunud surnuaedadest). Reisil oleme 3-8 nädalat korraga, Soomes oleme vahel ka vaibapesulatest võtnud, aga seal tihti järve-jõe vesi, seda üritame vältida, et "kasvama" ei läheks.