Matkaautoga USA-s

Matkaautoga USA-s - 26.09.- 10.10 2016


Head foorumikülastajaid!

Reisimisest võiks ja peaks meie foorumis palju rohkem juttu olema, ning kuna USA-sse satutakse meie kandist matkaautoga reisima harva, siis on mul rõõm ja ka privileeg jagada põgusalt omi kogemusi hiljutisest reisist.
Kuna reisil oli tohutult palju muljeid, siis selles kirjatükis on eelkõige piirdutud sellega, mis võiks olla kasulik ja vajalik teadmine taolist reisi ettevalmistades. Ehk võiks see põgus ülevaade anda mõtteid ja miks mitte ka julgust oma reisi planeerimiseks ja läbiviimiseks väljaspool tuttavat kodumandrit.

Mõte teha matkaautoga reis USA-s oli meeles mõlkunud juba aastaid. Aasta tagasi muutus asi konkreetsemaks, paika sai ajavahemik, reisiks kasutatav aeg ja reisi piirkond. Kuna reisiks oli planeeritud vaid 2 nädalat, siis enda matkaautot USA-sse transportida oli mõttetu - nii tuli leida võimalus kas sõiduk kohapeal mõnelt tuttvalt laenata või rendifirmast rentida. Kuna tahtsime olla võimalikult mobiilsed, külastada ka linnu ja kitsaid teid-tänavaid, siis tuttvate võimalikud pakutavad 30-40 jalased matkabussid langesid ära. Nii asusime internetis rendifirmasid kammima - neid väga palju polnudki- 4-5, mis meid huvitavaid sõidukeid rentisid. Kõik need manitsesid selleks, et saada sobiv sõiduk sobival ajavahemikul tuleb teha broneering võimalikult aegsasti. Ka meil tekkis olukord, kus sobivat hinna/kvaliteedi suhet otsides juba jaanuari lõpul meile sobivat C19 (compact) mudelit enam saada polnudki - saime selle siiski veebruaris läbi ühe Euroopa turismifirma - "FTI Touristik GmbH, München" ( www.fti.de ) kes vahendab turismireise üle maailma, neil oli sellel hetkel pakkuda ameeriklastest ka veidi sobivam hind. Müncheni firma oli muidugi ainult vahendaja, kes vahendas Cruise America matkaautosid (cruiseamerica.com), mida ta ka kogu meie mailivahetuse aja pidevalt rõhutas.
Meie reisi suurem huvi oli USA lääneranniku ja sealkandis Arizona, Kalifornia, Utah ja Nevada osariikides asuvate rahvusparkide vastu. Nii saigi auto kättesaamise ja äraandmise kohaks valitud Arizona pealinnas Phoenix`is asuv CruiseAmerica kontor ning reisi ajavahemikuks 26.09-10.10. - periood, kus turismihooaeg alustab rahunemist.
Matkaauto:
Meie kasutada olevaks sai Ford`i baasil ehitatud kompaktne alkooviga matkaauto C19 mõõtudega 20x10x12 jalga (6 x 3 x 3,6 m), mida vedas V8 mootor, mis meid reisil kordagi hätta ei jätnud. Ametlikult kolm magamiskohta, turvarihmad olid kokku 7-el (ehk kõigil võimalikel) istekohtadel. Magamiseks oli kasutada alkoov, kuhu mahtus lahedalt 2 täiskasvanut. Magamiskohaks sai kerge vaevaga kohandada ka 4 kohalist istumis-ja söömiskomplekti, kuhu mahtus magama 1,5 täiskasvanut. Sisu oli üsna askeetlik, kuid kõik hädavajalik oli olemas - avar külmik koos sügavkülmaga, kahe põletiga gaasipliit, kööginurk koos kappide, sahtlite ja korraliku suure kraanikausiga, WC koos dushi, peeglikapi ja imepisikese kraanikausiga. Lisaks mikrolaineahi, konditsioneer, õhukütteseade ja veesoojendus. Kui 120 V elektrivoolu kasutada polnud, siis oli nupust vajutades võimalik sisselülitada autokütusel töötav generaator, mis andis vajaliku voolu mikrolaineahju ja õhukonditsioneeri käitamiseks. Generaatori kulu oli ca gallon tunnis, ning tema kasutamine oli eraldi maksustatud - kas 7.20 päev või 3,50 tund. Meil osutus vajalikuks teda kasutada kokku ca 2,5 t. - igati vajalik ja sobiv lahendus. Samuti olid autos neljas erinevas kohas pistiku- ja USB pesad - nii et kõik autos olijad said oma seadmed elektrivõrku ühendada. Eraldi lülitist sai sisselülitada nii pumba, veesoojenduse kui ka eluruumi õhkkütte. Autoraadio võimendid olid ka eluruumis ja üsna hea kvaliteediga.
Võrreldes Euroopas tuntud lahendustega oli erinev musta ja halli vee käsitlemine. Seinal olevast andurist sai kontrollida vee, heitvete, gaasi ja akude laetuse seisukorda. Kui "halli "vee andur millegi pärast ei töötanud ( meil seda juhtus) siis paagi täissaamisest andis märku kraanikaussi pidama jääv vesi. Reoveeks eraldi kasetti ei olnud, see koguti eraldi paaki. . Heitveed väljutatakse (dumping) ca 5 tollise läbimõõduga 3 m pikkuse elastse vooliku abil, mis on kõigi matkaautodel kaasas. Kui voolik on autol asuva väljutustoruga ühendatud ja teine ots luugiga suletavasse kanalisatsiooniavasse paigutatud, siis avatakse kõigepealt auto välisküljel asuv "musta vee " klapp. Kui see "vesi" on väljavoolanud, siis avatakse halli vee klapp. Kui kogu vesi on eraldunud, klapid suletakse, voolik pestakse veega läbi ja topitakse tagasi auto küljes olevasse torusse. Üsna rangelt oli keelatud WC potti paberi jmt. panemist, küll aga on vajalikud asjakohased kemikaalid. Nn. "dumping" `ut on võimalik teha kõigis kämpingutes ja üsna paljudes bensiinijaamades - viimastes on see enamasti tasuline - 5- 10 dollarit. Samas saab võtta ka puhast vett, ka selleks on rendimatkaautodel oma voolik kaasas.
Juhtimiskoht oli mugav, näidikud ja juhtimisseadmed käepärased, loomulikult automaatkast ja cruise control, mägipidur, (osutus vägagi vajalikuks), autoraadio. Istmete kõrgust reguleerida ei andnud, samuti polnud tegemist pilootistmetega, nii, et eluruumi tuli üsnagi "pugeda". Eluruum oli võrreldes Euroopas kasutatavatega avaram - nii kõrgus kui ka laius olid suuremad - kahele täiesti piisavalt. Koos katusel asuva konditsioneeri ja ventilatsiooni-avadega oli auto kõrgus ca 3,6 m.
Rentimisel tuleks arvestada erinevaid kindlustuspakette, etteostetavat läbisõidulimiiti (on soodsam, muidu on läbisõit tasuline - ca 35 senti miil), eraldi tasu eest on köögi- ja magamistarvikud. Auto kättesaamisel tuleks koos üleandjaga selgeks teha kõigi seadmete (generaator, veepump, külmik, veekraanide, soojenduse, konditsioneeri, gaasipliidi, heitvete väljutamine, puhta vee sisestamine ) toimimine ja korrasolek. Paha ei teeks ka kõigi kappide uste ja sahtlite kinni-lahti käimine ja lauast voodi konstrueerimise ülevaatamine. Korralik kasutamisjuhend paberkandjal on ka kaasas, millest saab ka abi. Krooniline häda tundub olevat uste-sahtlite lahti põrumine linna- sõidul ja mägistel teedel - selle vastu aitas kõige paremini tavaline kleeplint. Panipaiku toidu, riiete ja muu reisitarvete ärapanekuks oli piisavalt, kuid paraku piisavalt suur ruum väikese reisikohvri jaoks päevasel ajal oli vaid alkoovi voodil.
Reisi olulisemad "mailstone"d olid järjekorras : Grand Canyon`i rahvuspark, Zion´i rahvuspark, Hoover Dam, Las Vegas ja tema peatänav Stripe, Death Valley (kõrb), Sequoia rahvuspark, King Canyon rahvuspark, Yosemate rahvuspark,, ring ümber Tahoe järve, üle lumiste Sierra Nevada mägede ( kuni 3000 m) Sacramento`sse ( Arizona pealinn), Sacramento vanalinn, Golden Gate San Fransisco`s, sõit piki läänerannikut Vaikse ookeani kaldal California nr 1 pidi San Fransiscost lõuna poole, Monterey poolsaar ja sealne 17 miili ringsõit, ajakirjandusmagnaat W.R Hearst`i 20-30.-ndatel aastatel Kalifornia küngastele rajatud esinduslik elamis ja külastuskompleks ( nimeks küll Castle), Santa Monica, Malibu ja Santa Barbara rannad, Los Angeles, walk of flame Hollywoodis, Joshua Tree rahvuspark.
Reis kulges läbi nelja osariigi - Arizona, Utah, Nevada ja Kalifornia. Kogu selle reisi ajal valitses reisimiseks suurepärane ilm, sadas vähe, sedagi öösiti, ilmad olid selged, udu ja pilved ei seganud suurepäraseid vaateid. Tundsime nii nulli lähedasi ( Tahoe järv), kui ka üle 40 C ( Death Valley kõrb) ületavaid temperatuure. Ja muljed olid suurepärased - kogu oma paljude Euroopas tehtud reiside jooksul kokku pole me pooltki sellist looduse suursugusust ja mitmekesisust kohanud, kui sellel paarinädalasel reisil.
Ööbimine:
Ööbisime nii RV Resortis, tasulises või tasuta campgroundides, rest area`tes ja bensiinijaamades asuvates parklates. Rahvusparkides lubatakse ööbida vaid selleks ettenähtud kohtades - ehk siis ainult campgroundides. Reeglina ei ole võimalik ööbida ka teeäärsetest vaatekohtades (vista point) ja suurte kaubanduskeskuste parklates. Avalike randade parklates ( nii tasulised kui tasuta) lubatakse parkida 6 AM - 10PM ( nägime ka ühte, kus võis parkida 6 AM- 2AM). Tasulistes kämpingutes olid hinnad 20-60 US öö eest. Töövälisel ajal campgroundi saabudes sai maksta ka iseseisvalt - registreerides enda auto, valides vaba platsi ja pannes raha kinnises ümbrikus postkasti või makstes pangaautomaadis - ja seda ka kontrolliti. Reeglina oli olemas WC, pesemisvõimalus, reo- ja kanalisatsiooniveest vabanemise võimalus, puhas vesi. Kallimates kohtades ka elekter, bassein, väike kauplus (toit ja jook reeglina tavapärasest tunduvalt kallim!), mõnes ka söögikoht.
Rahvusparkide sees olevates kämpingutes oli vabade kohtade leidmine ööbimiseks vahel väga piiratud - see tuleks enne reserveerida, kas maili teel või telefonitsi. Kui päeva kulgemine oli selge, siis piisas ka mõned tunnid enne kohale saabumist helistamisest ja koha kinnipanemisest. Head toetust ja abi andsid ööbimispaiga leidmisel linnades ja rahvuspakides asuvad Visitor Center`id. Ka meid juhatati Yosemate rahvuspargis, kuna nädalavahetusel kämpingutes enam vabu kohti polnud, lahkelt väljaspool parki asuvale Forest Service tasuta parkimisalale, kus küll mingeid teenuseid polnud ja kus üsna palju teisigi matkaautosid öö mööda saatis. Soovitav oleks sobivate ööbimiskohtade leidmiseks kasutada Wikicamps äppi, mida meil küll seekord kasutada polnud.
Liikumisest ja liiklusest
Üritasime valgel ajal (reisi perioodil ca 6.30 - 18.30 ) olla võimalikult aktiivsed - seega ärkasime pimedas, tegime hommikusöögi ja päevatõusul alustasime liikumist - nii jõudsime valget aega kõige paremini ära kasutada ja mitmeid suurepäraseid päikesetõuse nautida. Reeglina olime pimeda saabumiseks ööbimiskoha leidnud, sõime õhtust, mõtlesime läbi järgmise päeva reisikava ja heitsime magama.
Turismipiirkondades liigub matkaautosid palju, mujal teedel neid väga silma ei paistagi, eriti suurlinnades. Enamasti on tegemist suurte matkabusside ja võimsate dziipide taga veetavate hiiglaslike karavanidega. Bussidel reeglina järel veeremas suurem või väiksem sõiduk, nägime ka mõnda, kus järelveetava sõiduki kasti oli omakorda paigutatud veel kolmaski - enamast ATV.
Üllataval kombel oli jalgrattaid näha väga vähe.
Ka matkabussid liiguvad teedel kehtestatud liikumiskiirusest enamasti 5-10 miili kiiremini, kuid ei juhtunud nägema, et Highway Patrol oleks mõne neist teel kinnipidanud.
Kuna meie kasutada olev matkabuss oli üsna miniatuurne - pikkus ca 6 m, siis meil mingeid erilisi probleeme ka sõiduatodega täidetud parklates polnud. Reeglina on USA parkimiskohad ka üksjagu laiemad kui Euroopas, nii et ka ustega naabri auto koksimist eriti pelgama ei pea. Kohtusime ka ühe Hollandi paariga, kes olid jäänud oma matkaauto rentimisega hilja peale, ning saada olid veel vaid +30 jalased, C30-d ning nad olid see tõttu vähe hädas käänulistel teedel ja väikestel parkimisplatsidel liikudes.
Teed:
Reeglina on teed asfalteeritud, asfalteerimata teedel on enamasti liikumine tavatranspordile keelatud. Teede kvaliteet võib olla üsnagi erinev - ideaalne, samas pragunenud, põrutav või betoonplaatide üleminekukohtades raputav, kuid löökauke ei sattunud ühtki ette. Enamasti olid kõik meie teeed väga huvitavad - vast vaid 150 -200 miili kokku oli sellist, mis mingit erilist sõidunaudingut ei pakkunud. Teed olid käänulised (kohati serpentiinid) ja mägised, üles-alla kulgemist merepinnalt kuni 7000 -10 000 jala (2000-3000 m) kõrgusele oli korduvalt - seega sai väga hea mägedes sõitmise kogemuse. Seoses mägiste teedega on põhjendatud ka võimaste (ja ebaökonoomsete) mootoritega autode kasutamine. Liiklus on tihe ja aeglane vaid suurlinnade lähedal ja eelkõige tipptundidel, kuid päris seisakuid ette ei tulnud. Väljaspool suurlinnade ümbrust sai aga üsna palju sõidurõõmu nautida. Euroopa linnadega võrreldes oli linnaliiklus hõredam.

Mõningaid tähelepanekuid:
Kütuse hinnad võivad erineda kordi (meie nägime vahemikku 1,99- 5,04 dollarit gallon). Reeglina on rahvusparkides kütuse hinnad väga kõrged. Mitmel pool, eriti aga Kalifornias on sularahas makstes gallon ca 10 senti odavam. Vahel võib olla tanklate vahemaa vägagi pikk ja kütusekulu mägisel maastikul ootamatult suur. Rahvusparki tuleks alati siseneda täispaagiga. Suurlinnade lähedal ( ca 50-70 miili ) on üsna raske leida maantee ääres kohti puhkamiseks ja parkimiseks - rest aread (puhkeplatsid) ja suuremate parkimisvõimalustega tanklad jäävad kaugemale. Küll aga leiab üsnagi soodsaid kämpimiskohti mitmetes linnades asuvates parkides ja spordiplatsidel - vastav info on internetis ja külastuskeskustes (Visitor Center) leitav.
Kauplustes toitu ostes tuleks vaadata, kas hind on antud kaalu või tüki alusel. Kui kavatsetakse külastada rohkem kui kahte rahvusparki, tasub osta aastapilet, mille hinnaks on auto kohta 80 dollarit ja kehtib aasta jooksul enamuses USA rahvusparkides. Tavaline ühekordne sisenemispilet maksab 30 dollarit ja on kehtiv üheks külaskäiguks.
Nägime oma reisi käigus ka kolme Euroopast Ameerika mandrile reisinud matkaautot - ühte Saksamaalt ja kahte Prantsusmaalt, viimastest üht kohtasime veel teisegi korra nädal hiljem ca 800 miili eemal Hollywoodi tänavatel. Paraku pärida matkaauto ookeani ületamise kohta võimalust ei tekkinud.
Väike aruanne
Kokku sai läbitud 2 nädala jooksul 3215 miili, kulutatud kütust 285 gallonit ( (1085 l), keskmiseks kütusehinnaks tuli 2,58 dollarit gallon ( 3,79 l), kütusekuluks ameerikapäraselt 11 miili /galloni - ehk 21,4 l/100 km. Keskmiseks kütuse hinnaks tuli ca 0,60 Eur. liiter, seega 100 km läbimisele (vaid kütus) kulus ca 12,8 Euri, mis on üsna sarnane Eesti ja Euroopas liikumise kuludele.

Reis tuleks varakult ja hästi planeerida - alustada piirkonnast ja kohtadest, mida külastada, sobiva rendiauto ja lennukipiletite broneerimisest















. Reisil peaks kasutada olema GPS ja pidev internetiühendus ning ööbimispaikade leidmist hõlbustavad äpid. Ning loomulikult piisavalt vahendeid krediitkaardil.
Soovitan, see on reis, mis jääb kauaks meelde.

Suur tänu asjaliku ja mind huvitava info eest! Olen "salaja" just seda teemat ja seda autotki uurinud ja nüüd hoobilt palju vastuseid! Mainimata jäi Sul auto rendikulud?

Mis on ligikaudne eelarve,kui sellist reisi planeerida?

Orienteeruva rendihinna saad, kui rentija kodulehelt seda uurid - märgid koha, kust auto võtad ja ära-annad, konkreetne ajavahemik ja rendi kestvus - need on üsna oluliselt rendisummat mõjutavad näitajad. - 2 nädalaks sa 700-800 US, lisandub kindlustus, läbisõidupakett ( minul piiramatu läbisõdu puhul ca 650 dollarit), voodi- ja köögivarustus, nii et kokku ca 1500-1600 US. Aga eks see rentimine ole ka õnne asi- vahel antakse teatud pakette soodustuse või päris ilma ( kindlustus). Nii et uurige erinevaid pakkujaid, erinevaid perioode ja rendikestvusi - nii leiate sobivaima variandi.

Eelarve 2 nädalaks - autorent ca 700-800 , kindlustus ca 200, läbisõit - 0,35 dollarit miil ( mul läbisõidupiiranguta ca 650 US), kütus ca 2,6 US gallon, lisaks vooditarvikute ( magamiskotid, linad, padjad, käterätikud) ja köögitarvikud ( potid, pannid, taldrikud, kausid, noad kahvlid) - 2 -le veel ca 200 US, - aga saate rendikulud rendifirma kodulehelt.
Lennukipiletid üle ookeani lennuks - tuleks vaadata trip.ee sooduspileteid - nägin seal suvel Tallinn Los-Angeles - Tallinn pileteid 320 Eur-i, lisaks igapäeva elamise kulud ( toit, ööbimine, vaatamisväärsuste piletid)
Lisaks on kindlustusel ka omavastutus, enamasti 1500 US(oleneb kindlustuspaketist), mis rendikestvuse ajal rentija krediitkaardilt broneeritakse ja hiljem, kui autoga kõik OK, tagasi kantakse. Väga üldiselt tuleks 2 nädalasel reisil kahele arvestada ca 3000-3600 EUR.

Mul ka mõned lingid salves.

Üks neist sellise teabega:


travels.kilroy.net/media/3389111/cruise-america-tourbook.pdf

rv.turtle-travel.com/resultsod.html?search_uuid=1964%7Clos-angeles%7Clos-angeles%7C20161030%7C20161106%7CEE%7C64%7CZ%7Cen

aprill 2017, neli nädalat.

rv.turtle-travel.com/resultsod.html?search_uuid=1964%7Clos-angeles%7Clos-angeles%7C20170401%7C20170429%7CEE%7C64%7CZ%7Cen

marx224 kirjutas: Mis on ligikaudne eelarve,kui sellist reisi planeerida?

Paneme juba aprilli paika! Mitme autoga? 4-5 oleks normaalne ju. :dry:

kaminahi kirjutas:

marx224 kirjutas: Mis on ligikaudne eelarve,kui sellist reisi planeerida?

Paneme juba aprilli paika! Mitme autoga? 4-5 oleks normaalne ju. :dry:

Pean siis töökohta vahetama... Pole ammu korraga 4 nädalat puhkust saanud.

marx224 kirjutas:
Pean siis töökohta vahetama... Pole ammu korraga 4 nädalat puhkust saanud.

Tule Ahjumaailma

Väga lahe lugemine.
Meil on just Eesti registri märgiga auto ootamas meid Los Angeles-i lennujaama lähedal parklas. Neid EU registris olevaid masinaid oleme näinud seal mandril päris palju. Enamus liigub, nagu meiegi, Alaska-Argentiina(või vastupidi) suunal. Kuna ametlikult ei tohi Ro-Ro tüüpi laevaga autot Euroopast sinna saatmisel midagi sees olla, siis kõik meie kohatud eurooplased on kasutanud Saksamaal asuvat firmat SeaBridge. Üks ots Belgiast Kanadasse on näiteks 71eurot m3 eest. Iga üks võib oma auto üle mõõta kulude kokku saamiseks. Meie konteinerisse kahjuks ei mahu

HannesM kirjutas: Väga lahe lugemine.
. Meie konteinerisse kahjuks ei mahu

Kuidas selle hinnaga auto viiakse? Ikka konteineris, konteineri kuupmeetrid? No mina sain 30 m3. 5,3 x 2,1 x 2,7

No kui konteinerisse mahub, siis saada või Tallinnast Ma pole nüüd küll kindel, aga minu mäletamist mööda oli kõrge 40jalase konteineri ukse kõrgus 2,60. Meil masin 3,45 kõrge ja ka suure hooga sinna sisse sõites ei mahuks ära.
Sellise raha eest saime oma masina Antwerpeni sadamas ära anda ja Kanadas Halifaxi sadamast kätte. Meil ei ole ka juhi kabiin taga majaga ühenduses ja päris turvaline variant. Masinaga sõidab laeva peale ja maha sadama töötaja. Maja võtmeid neile jätma ei pidanud. Nägime autot ära andes sadamas mitut tavalist matkakat, millel oli vineerist vahesein ehitatud juhi istme taha. Laeva peal on muidu madrustel pea kaks nädalat aega sinu asju "inspekteerida".
Paar nõuet pidi täitma ennem autot ära andes. Gaasi anumaid ei tohtinud kaasa anda. Meil kõik seadmed diisli pealt ja see polnud probleemiks. Siis peamine oli, et kõik su matka kraam peab olema selliselt autos hoiustatud, et kui tolli tädi/onu tahab sisse piiluda, siis auto peab näima tühjana. Suurim nõue oli see rahaline pool 51m3 kogu suurus meie ratastel majal

HannesM kirjutas: Suurim nõue oli see rahaline pool 51m3 kogu suurus meie ratastel majal

Tekkis mõte, et kui sisustatud Tourneo Connect on 14 m3, kas siis saan selle tonniga sinna ja elu näitab, kui kauaks...Hoidja talle ehk leiaksin. Kuidas vahepeal need ülevaatuse asjad käivad seal.

Hinda küsi täpsemalt otse Sakslaste käest.
Eesti ülevaatust seal keegibei kontrolli ja kedagi see ei huvita.
Kanadasse saad loa auto jaoks sama kauaks, kui sul omal viisa/luba kehtib. Kui on tegemist turistiviisaga/loaga (Kanada viisavaba nagu la USA ja registreerima peab oma külastuse soovi eelnevalt internetis), siis sellega pead ise maalt lahkudes, ka auto olema pannud uuesti laeva peale, või sóitma sellega üle Kanada-USA piiri.
Ameeriklased on selles mõttes sõbralikumad, et seal registreeritakse auto tollis ja sa saad auto jaoks loa kuni aastaks ajaks. Peale seda pead auto riigist välja viima. Ise võid riigist edasi tagasi nii palju ära käia, kui süda lustib. Meie näiteks oleme ka praegu töö asjus korra Eestis ja piirilt ei küsinud keegi midagi.
Kindlustus. Kanadas EU maadest tulnud autodele kindlustust ükski firma ei tee. Samas Kanadas ja ka USA's ikka kindlustus kohustuslik. Kõige odavama (poole odavam) pakkumuse kindlustuseks saime Blue Sky RV Insurance firmalt. Kuskil 1300 eurot 6 kuu kohta. Aasta vist oli 2000 eurot. Tegemist meie mõistes kasko kindlustusega. See on välismaa matkaautodele kohustuslik. Hind sõltub, nagu ikka, auto vanusest ja väärtusest. Tegemist vist oli Ohio osariigis asuva firmaga ja seal saab matkaauto kindlustust teha vaid juhul, kui autos on ahi. Meil ei ole, aga kui küsiti e-maili teel, siis loomulikult vastuseks oli, et on küll. Omavastutus 1000 dollarit. Kehtib USA's Kanadas ja ka väikese lisatasu eest Mehhikos. Viimases tasuks ikkagi kohapealse firma käest osta. Saab odavamalt ja asjaajamine kahjujuhtumi korral pidi olema kiire.

Arvan, et tuleb ikka rullililt maha lõigata selline hulk dollareid, mida küsitakse rendifirmas ja elu on lill. :silly:

Oma bussi viimise orgunn tasub ehk siis ära, kui mitmeteks kuudeks sinna jääd. Muidu on seda asjaajamist ikka üksjagu.