Albaania

Albaania on tõesti müstiline riik.Sõitsin minagi seal ranniku teel ja mõnes kõrgemas parklas jalad värisesid.Sattusin Albaaniasse tagasiteel Kreekast ja kodutöö oli väheke kehva.Reisiseltskond koosnes peale minu veel neljast naisest ja kujutage ette kui lähed mõnda söögikohta nelja naisega. Albaania kül suht lähedal aga kombed ikka väga erinevad.Kaardiga maksta ei saanud kohalikku sularaha ka ei olnud, keeleparjäär kaveel nii me siis seal üritasime midagi osta.Ülejäänud rahvs(enamuses mehed) lihtsalt vabandage väga vahtisid.Nagu poleks enne valgeid naisi näinud.Peale kõige üritas meid peatada vana PATROL peal sinine vilkur.Tük aega vaatasin peeglist keda naad taga ajavad, siis lasin hoo maha ja nad nad sõitsid kõrvale.Slmitsesin seda vana risu mis jeeli liikus endal suur kiri KONTRABANDA.Peale mõningast kõrvuti sõitmist nad loobusid ja läksid oma teed.Randasid ja avalikke kohti oli võimatu külastada,sest nii kui autost välja läksid olid kerjused mustlased kohe platsis.Oli lausa situstsjoon kus nine sülelapsega hoiab sul jõuha pluusehõlmast kinni.Ükski jutt talle ei aita.Peale selliseid seikasid oli ainus tee ruttu minema.Või pad massi sulanduma! Sellest siis ka se kehv kodutöö.Igaljuhul elamusi küllaga,nõustun igati eelkõnelejaga.Kes aga sinna sattub siis hoidke fotokas kogu aeg valmis.Meiega nii juhtus, kõiksugu üllatusi mis kurvi taga võib olla ei suuda isegi imestada!

Kas sõitsid Sarandöst Vlöresse?Vaated on head,serpentiine palju.Järsakuid ka omajagu.Vahe nende linnade vahel on kuskil 100 km aga sõidad pool päeva.

Sõitsin Sarande, Vlore, Durres, Shkoder. Enne Sarandt käisime veel Putrintis. Seal ööbisime suvalises oliivi salus. Õhtupimeduses oli ka huvitavaid seikku, näiteks kui keegi võsas ikka kõvasti ragistab hakkad taskulambiga uurima mis elukas salt tulemas. Ei midagi hullu vaid lehmad hulguvad täiesti vabalt ringi.Järgneval päeval sõitsime Albaania läbi ja õhtuks Montenegros.

Tean mida tunned! Ma aeg ajalt satun tööasjus sinna. Kahjuks küll ainult kindalt rada. Laevaga itaaljast Turresesse, sealt Elbasani ja sama rada tagasi. Aga emotsioonid olid esimestel kordadel sama kõvad