Tere ja tänud huvi tundmast!
Meil on siin soe (25-35 kraadi vahel) ja kämpingu elurütm rahulik - valdavalt on siinsed asukad pensionärid.
Enamus päevi algab hommikuse mõõna ajal rannas paaritunnise käimiseringiga, seejärel basseini ujuma ja siis juba sõltuvalt päevast - kas liinibussiga Agadiri (15km) või jalgsi naaberkülla (2km) või lihtsalt bussi juurde lugema.
Õhtul jälle ujuma ja kui jahedamaks läheb, siis saabub kokkamise aeg. Kella 20 paiku kämpa peale jalutama minnes on kõikjal rahu ja vaikus. Siinsed soomlased ütlevad, et kolaks nagu koduses surnuaias, kiriku asemel on vaid mošee. :lol:
Ühel hetkel muutus see suur rahu ja vaikus pisut rusuvaks ja kuna meie matkabuss on liikumisvõimetu - telgi küljes kinni - siis võtsime rendiauto. Sattus olema Hyundai i-10, ma ei teadnudki varem, et nii väikeseid autosid olemas on!
Aga ümberkaudsetes mägedes ringiturnimiseks väga äge, selline kerge ja särtsakas. Õnneks on siin mägesid palju ja kitsaid, kõveraid mägiteid veel rohkem. Tegevust jätkub nüüd pikemaks.
Kahju ainult, et siin ühtegi kaasmaalast pole... Soomlased on üsna suhtlemisaldid, hollandlased ka, sakslased, itaallased ja eriti prantslased seevastu nii umbkeelsed, et nendega pole midagi rääkida.
Oli siin üks saksa paar, kel suvila lõuna Eestis Piigastes - mees rääkis isegi vene keelt, aga nemad pidid nädal tagasi ootamatult Kölni sõitma - koju oli sisse murtud. Tunnistasid ise ka, et mis see muud ikka on, kui "multi-kulti" poliitika vili. Kahju.
Ja nii me siin vaikselt aega kojusõidu poole veeretame. Kaugel see märtsikuu enam on...
Päikest kõigile!