Päris algusest peale:
www.matkaauto.com/index.php?option=com_kunena&Itemid=27&func=view&id=213&catid=8
eelnev:
www.matkaauto.com/index.php?option=com_kunena&Itemid=27&func=view&id=389&catid=8
Kuigi olime Alpe juba oma reisi jooksul ületanud ja mõned korrad riivanud, siis nüüd saabusime lõpuks Prantsuse alpidesse, kust avanesid imelised vaated. Peagi hakkasid paistma lumised mäetipud ja meie sihtkoht - Mont Blanci jalam ehk linn nimega Chamonix lähenes.
Kirjutama hakates jäin korraks mõttesse, et kumb on siis ikkagi õige, kas Mont Blanc või Mount Blanc. Netis otsingusse pannes tuleb mõlema variandi alt lahti kümneid lehekülgi. Vikipeedia annab aga vastuseks ikkagi Mont Blanc, itaalia keeles Monte Bianco ehk Valge Mägi. Seega peaks viimati nimetatu siiski õige olema.
Chamonix on linn samanimelise oru südames, mis oma stiililt ei meenuta alpiküla, vaid pigem vanaaegset Prantsuse romantilist väikelinna. Linn on kuulus oma mägikuurorti poolest ja 1924. aastal toimusid seal esimesed taliolümpiamängud.
Oma vigadest polnud me järjekordselt õppust võtnud ja ei arvestanud, et turismilõksudes peab kohal olema võimalikult vara. Meie jõudsime Chamonixisse umbes poole 12 paiku ja nähes juba linnapiiris kahel pool teed tihedalt pargitud autosid oli selge, et oleme lootusetult hilja kohale jõudnud. Ei hakanud üldse hea õnne peale edasi trügima ja jätsime oma autod kohe tee äärde, et siis jala edasi astuda. Hiljem saime oma otsusele kinnitust, et ega me edasi poleks parkimiskohti leidnud. Linn asun natukene üle 1000m kõrgusel üle merepinna ja sealt saab alguse köisraudtee, mis viib Mont Blanci kõrval asuva Aiguille du Midi (Keskmine Nõel) tippu. Linna asukoha koordinaadid on N45.558, E6.5155
Otsisime siis ülesse kassa, kust müüdi pileteid köisraudteele. Seal on köisraudteega mitu liikumisvõimalust: esimene tõus on kõrgusele umbes 2800m ja sealt edasi teine tõus Aiguille du Midi tippu ehk siis 3842m kõrgusele. Sealt on veel omakorda võimalik teha umbes 24km pikkune kõisraudtee reis üle Alpide Itaaliasse ja tagasi. Meile aga infopunktis tehti kohe selgeks, et sellele ringsõidule me enam ei jõua. Vaatsime imestades kella ja siis viibati meile järjekorra poole ja öeldi muuseas, et seal läheb meil vähemalt tund-poolteist pluss siis ootamise aeg, tõus tippu, seal jälle ootamine jne. Ühesõnaga pikemast reisist pidime juba all loobuma ja tagant järgi mõeldes oli see ka hea, kuna osadele meist ei mõjunud see üleval olek kõige paremini. Võtsime siis sappa ja hakkasime üle 30 kraadises kuumuses ootama, millal saame kauaoodatud pileti. Siin läks aga meil natukene paremini, kui lootsime. Nimelt õnnestus ühel meie seltskonnast ennast sokutada gruppide kassasse, kus järjekorda praktiliselt ei olnud ja kuna meil oli ka piisavalt suur seltskond, õnnestus saada sealt kiiremimi piletid. Pileti hind täiskasvanule oli 35 eurot, lapsepileti hinda ma ausalt öeldes enam ei mäleta, aga see võis olla 16 eurot. Piletid käes jäime ootama oma järjekorra numbriga vagunit, mis tuli pooleteise tunni pärast.