Jurmala-Palanga-Nida

Möödunud nädalal võtsime ette reisi Nida poolsaarele. Peres alles 4 aastased kaksikud, ning otsustasime lühema reisi kasuks.

Esimesel päeval möödasõidul külastasime Riia Lido vabaajakeskust. Lidos on just väiksemate mudilastele sobivad atraktsioonid: õhukahurid, autokool, mänguväljak. Pileti hinnad on 0,50 kuni 1,5 lati. Peale 2-3 tunnist mängimist ja jalutamist suundusime restorani. Neljaliikmelisele perele läks korralik lõuna maksma ca 15 lati. Edasi suundusime Jurmalasse. Enne linna jõudmist maksime sisenemise maksu 1 lati. Matkabussi parkisime Nemo kemperis www.nemo.lv/ . Ööpäev läks maksma 17 lati.
Kohe läksime ca 100 m kaugusel asuvale Jurmala randa.Kuna päikest ei olnud ja oli külaltki tuuline, siis rahvast rannas peaaegu ei olnud. Jalutasime mööda ranna joont, lapsed mängisid tagasihoidlikul mänguväljakul. Esimesel päeval ei viitsinud enam kesklinna minna.

Teisel päeval tutvusime Jurmala kesklinnaga. Häiris, et ilusate villade vahel seisid üksikud poollagunenud onnid. Jalutasime linnapromenaadil. Üldiselt linnast jäi mulje, et sobiv koht rahakatele pensionääridele. Ilus kuid igava võitu. Peale lõunat võtsime suuna Palanga poole. Õhtuks jõudsime Palangasse. Peale pooletunnist keerutamist kesklinnas leidsime parkimise koha. Läksime kohe randa. Peale ujumist ja päevitamist läksime suurele ca 200 m pikkusele merevaatlussillale. Sillal jalutas palju rahvast, igal pool lõbus meeleolu. Peale silda sai kohe kesklinna promenaadile, kus möll ja lõbu suurenesid. Igal pool ilusad kohvikud ja restoranid, muusikat igale maitsele. Lastele Tivoli erinevaid atraktsioone. Palangast jäi väga hea mulje. Üldse võrreldes Lätiga pakkus Leedu palju rohkem meelelahutust. Peale ööbimist Palangas suvalisel metsatukkal suundusime Klaipeda poole.

Klaipedas suundusime lõunapoolsele praamiliinile ning makstes 112,90 Liti saime praamiga Nida poolsaarele. Nida poolsaarel külastasime Delfinaariumi ja meremuuseumi(piletid maksid perele kokku 90 liti). Delfiinide ðou oli vapustav! Sellist ettendust tasub kas või kord elus näha! Peale jalutamist meremuuseumis ja tutvumist mereelukatega sattusime ühe hobusevankri peale. Umbes 20 min sõit maksis 30 liti. Ilm oli ilus ning otsustasime minna merele ujuma. Sõites mööda maanted Nida poole sattusime tollipunkti. Sõit edasi maksis matkabussile, täpselt ei mäleta, 70 või 90 liti, sõiduautole 20 liti. Tundus, et pole mõtet sellist raha niisama raisata, ning pöörasime ringi. Otsisime randa ning selgus, et väga korralik rand ja autoparkla asuvad praamisadama vastas teisel pool poolsaart. Sellist mõnusat randa ma pole veel oma elus näinud. Kristallpuhas vesi ja ``laulev`` liiv. Sinna randa me jäimegi 3 päevaks. Lõpuks said vee- ja toiduvarud otsa. Kauplusi lähedal ei olnud, ning kuna olime päikese käes korralikult küpsenud siis otsustasime sõita koju...

Väga hea info, ongi tuleviku plaanis selline sõit ootmas. Trakai lossi tahaks ka veel näha, ei tea ainult, kas see jätta rannatuuri algusesse või lõppu.

Lugesin su reisu Nida osas ja ei saanud vait olla,ning lisasin mida seal ise nägin ja kogesin.
Käisin Nida poolsaarel umbes 4 aastat tagasi,oma bussiga ja väga lahe kohake,soovitan kõigile kellel huvi. Vaadata seal küllaga, meremuuseum, delfinaarium, baltikumi Nice, hiigel liivadüünid ja surnud liivadüünid. Delfinarium(hinnad internetis olemas) on seal vist ainuke Baltikumis ja siinpoolses Euroopas. Delfiinid, merelõvid ja hülged on päris lahedad vaadata, ainuke aga, on see et kogu etendus oli kohalikus keeles ja mitte mõhkugi ei saanud aru. Sealt edasi lähed suunaga tagasi teeristile kust algul praamilt tulid ja liigud kolmandasse suunda, mis viib edasi saare keskosa poole,seal siis see tollipunkt.
Kahju muidugi et teie sõit jäi teetolli(külalistel on see loodushoiumaks) pärast pooleli aga alles peale seda punkti läheb see poolsaar ilusaks ja omalaatseks. Seda saart nimetatakse Baltikumi Nice-ks,tollipunktist natuke maad edasi tuleb seal vastu ilus saksapärane kuurort asundus, need on kunagised saksa rikkurite suvekodud ja ajaviitekeskused. Paljudel autodel on seal saksa reg.nr. ja tänavatel on kuulda saksa keelt. Peale seda jätkub tee keskusesse, kust saab minna vaatama hiigel liivadüüne. Sealt veel natuke maad ja pääsed kohaliku kämpinkusse ja see on ka ainuke sedalaadi ööbimiskoht, sealt edasi jookseb tee venemaa piirile. Olen juba mõnda aega plaaninud sinna motikaga puhkama minna aga pole veel aega saanud,koht meeldis väga. Minul jäi siis laulev liiv ja kaunis rand nägemata aga seda viga annab kindlasti parandada.

Ma viiks oma tsikli ka jalutama hea meelega. Aind see aasta ei saa kaasaga resida tsikliga, ta pisipõnniga kodune, kui tsiklindus mängu tuleb.

Taikos g. 45A, LT-93121 Nida
www.kempingas.lt/en/index.php?pageid=13
Kas see koht on kellegile tutav?
PKas see hind on normaalne, kui kogu rahvas ja haagis kokku lüüa? Kas haagis sisaldab seal ka autot, või tuleb selle eest ka eraldi maksta?

Samas kämpas Nidal ööbisin,teises teemas panin ka sama lingi sulle vastusse! Telkimisel arvestati auto eraldi aga parkisid pea telgi kõrvale, auto ja caravani suhtes ei tea küll öelda, pead üle küsima.

Mis see praamipilet maksta võiks või teab keegi linki.

Rein kuna plaanid minna?

Juuliks lubati delfinaarium lahti teha. Ilma selleta pole mõtet minna. Samas on mõte ka sisemaale, Trakaisse päevaks paariks maanduda enne koju tagasi pöördumist, kuid see on ainult plaan veel. Vaatame, kuidas pisikesel pereliikmel läheb. Korraks on ka Põhja-Rootsi Kiruna-Abisko arutelust läbi jooksnud.

NIDA saarel tollipiirkonnas asub hea koht bussiga ööbimiseks. Koht tasuta , rand 100 m , ööpäev avatud kohvikud , jäätis jne : N 55,42052 ja E 21,06047.

Mis see praamipilet maksta võiks või teab keegi linki.






Hea küsimus, üritasin infot või linki leida aga ei saanud midagi targemaks!

Nüüd leitsin vastuse!
www.keltas.lt/eng/Price-list
Ilusat praamisõitu huvilistele!

Gulfstream.

Nagu siin teemas põgusalt kirjutasin, käisin ka mina leedus lapsepõlveradadel. Lapsepõlve ses mõttes, et kui ma sügavatel punastel aegadel veel püsti laua alt läbi mahtusin, siis käisime ikka suviti vanematega gediminaste maad vallutamas. Ühtlasi oli see mu esimene reaalne katselend (tollal veel laenatud) matkaautoga. Muul pikalt ei peatuks, aga seda tooksin küll välja, et kui juba Klaipeda kanti asja, siis Neringa poolsaar on kindlasti külastamist väärt ja vaatamata kõrgele matkaauto sissesõiduhinnale tasub päevake ka rahvuspargile ja Nida linnakesele pühendada.
Teele jäävad põnevamad kohad on liivadüünid,



mere poole jääv rand oma luidete ja järsu astanguga, kormoranide koloonia poolt tapetud mets (nende väljaheide on nii happeline et hävitab kõik elava) ja ka Nida linnake ise. Sattus olema sume suveöö ja Nida jättis pea vahemeremaise mulje oma vilka ööelu ja kenas korras restorane täis sadamakvartaliga.
Kormoranipildid lisan järgmistes meilides

Viimasepeale loodus, kadestan sind, kuna ka sellel aastal ei jõudnud ma sinna!

EI hakka uut teemat tegema, lisan ainult põgusalt enda selle suve Jurmala külastuse.
Ma polnud seal varem käinud ja tulenevalt naiste soovide survele Lätti minna mõtlesin ka miks mitte siis juba Jurmalasse välja, kiire matkatest oma bussiga. 15.08.11 sai stardi kuupäev lukku pandus ja end juba nädal varem sõidule häälestatud. Algul oli plaan ikka Läti risti rästi läbi kruisida ja enamus võõraid linnu uudistada aga nagu tavaliselt pole reaalsusel midagi ühist unistusega. Plaanisime esialgu Lätis viibida maksimum 4 päeva aga puhkusest jäi aega vähe järele ja ei saanud üle kahe päeva enam venitada. Lõplikult plaanisime et teeme ühe kiire läbisõidu mõnedest Läti linnadest, Valmiera, Jurmala, Sigulda, Cesis ja tagasi Valmiera kaudu Eestisse. Plaanisime ööbida kusagil Jurmala lähistel, ei mingit broneerimist, mõtlesime et sõidame väravast sisse ,"Et siin me nüüd oleme".
Ilm muidugi keeras Eestis ära ja teeleasumine hommikul oli üsna märg ning sumune/udune. Hommikune ärkamine oli just sellises meeleolus, et ah puu taha ja kuhugile me ei lähe ning sellest tekkis meil omavahel päris korralik äike, meel oli ikka korralikult must. Teel olles mida edasi sõitsime seda heledamaks taevas läks ja hetkepärast nägime juba päikest, meeleolu bussis muidaeks nii kiiresti ei muutunud, aga lõpuks sealgi säras päike. Mis reis see on kui vaidlust pole, siis nagu polegi midagi teind või kusagil käind. Maantee Valmiera suunas oli ikka hirmus kehva ja üle 80km/h ei tahtnud ma kohe kuidagi sõita, vaat et kapil uksed eest ei tule. Kohe kui Valmierasse jõudsime läksid naised poodidesse ja mina linna uurima, tegelt läksin ikka kohvi (kafe latte) jooma. Hetk hiljem otsustasime teha hilise hommikusöögi kohalikus saia ja kontiitriäris, söök oli päris soodne ja maitsev. Sealt suundusime otse Jurmala poole, tänu Tomtom-le suundusime otse Riia kesklinna. Nüüd oli kell juba 15-st läbi ja ees oli ummik missugune, niikaugele kui vaade ulatas olid ainult autod meie ees. Loomulikult oli nüüd mul isu Lätist täis ja mõtlesin et siia ma enam ei tule. Munakivitee oli see mis mind jälle naerma ajas, kõik tegime lapsepõlve vigureid, e-e-e, a-a, o-o-o, je-je-je ja äkkist pööre paremale ning munakivitee läks otse edasi. Riiast väljumisel avastasime et teed seal päris siledad ja sõit lausa lust. Peagi olime ühel kiirel 100km/h lõigul ja suund ikka Jurmal poole. Jurmalas sillamaks 1latt (soovitavalt varuge metallraha), mina muidugi läksin seda automaati oma 10-ne lattiga tülitama. Ei saanud ma sealt tuhkagi ja ajasin end tagurpidi sellest puldist eemale. Selline tegevus (mingi juhm sõidab platsil tagurpidi) meelitas mulle ligi ühe politseiniku, kes oli väga abivalmis ja vahetas mu paberi müntideks ja sõit võis rõõmsalt jätkuda. Jõudes Jurmalasse jäi esialgu ebaselgeks kas parkimine rahaline või tasuta. Infopunktist sain kindla vastuse, et parkimine Jurmala tänavatel on tasuta, kui mingit tasulise parkimise silti näete siis see võib kuuluda kellegi eravaldusele. Mina ühtegi tasulist parkimissilti ei näinud, nii et kõik oli tasuta. Suundusime jalutuskäigule Jurmala kuulsale suveniri ja meenete tänavale, kohvikuli oli ka seal palju. Minu suureks ja negatiivseks üllatuseks olid kõigi
kaupluste ja kioskite müüjad venelased. Lähemalt asja uurides tuli kogu sellele kuurordile külge maine "Venelaste paradiis", ma ei tea kas mina olen selline kummaline inimene aga mulle kohe ei istu selline keskkond...
Tänavapilt oli ka kuidagi vasturääkiv, esmapilgul majad ikka lahmakad ja massivsed, majade vahel kallid mersud ja jaguarid (vene reg.nr-ga), samas mõned majad kuidagi räämas ning väsinud. Kui selle tänava teise otsa jalutasin siis mõtlesin et on räämas tondilossid ikka küll ja olin natuke pettunud.
Ööbisime siis ühe öö siin kõigile teada "Nemo" kämpingus ja hommikul asusime teele Sigulda suunas.
Edasine ei lähe enam pealkirjaga kokku ja arvan et aitab küll selleks korraks muljetamisest...
Kogu Läti trip kokku Tallinnast ja tagasi läks 840km.

Meie sõit Palangale algab 8 juulil,see kord siis kohe terve perega isegi suured lapsed 22 ja 20 koos oma elukaaslastega tulevad kaasa. Enne Palangat veel on igasugu peatuseid välja mõeldud ja jällegi Ristimäele,kus on juba käidud,kuid laste pärast sinna ka ja kindlasti Nidale ja delfinaariumisse,sest seal jäi 5a tagasi käimatt.Ja liivaluiteid vaatama.Eks näis,kuidas toimib,kui suurem tütar on reisi plaanid kokku pannud

Hea suur buss peab olema. Miks ma küll arvan, et nii suure seltskonnaga te ühte bussi naljalt ära ei mahu. Ja kui mahub, siis on naabri küünarnukk kogu aeg ribides.

Ikka mahub Hea on koos sõita, mis see 7 inimest ikka on.Eks siis jagan oma muljeid,kui tagasi oleme.

Heia, reisul käidud.Kannatasid ka suured lapsed selle tripi ära.Kuigi vanem piiga ütles,et see maa 800km ka maksimum mis ta nõus seiklema
Ristimägi, Palanga, Nida. Delfinaarium oli üllatvalt vahva ja üldse see kõik on oma moodi armas. Külastasime ka neid paiku kus sai 5a tagasi käidud,hea tunne kohe.