Dubrovnik nägi välja täpselt selline, nagu ma teda piltide pealt olin näinud ja nagu ma ette kujutasin:) Muidugi veel imelikum oleks olnud, kui ta oleks olnud teistsugune, kui piltidel.

Igal juhul oli mul üsna täpne ettekujutus, kuhu ma satun.
Kuigi ma naudin rohkem loodust ja väikeseid külakesi-linnu, kui suurlinnasid, peab mainima, et Dubrovnikus peab ikkagi Horvaatia reisi ajal ära käima. See on kokkuvõte kõigist teistest linnadest ja veel miskit ka lisaks. Muidugi Dubrovnikust rääkides peetakse silmas ikkagi ainult vanalinna ja kõik muu ei ole küll miskit erilist.
Dubrovnik on rajatud VII sajandil ja seega on linnal juba 1300 aastane ajalugu. XII - XIV sajandil rajati linna ümber linnamüür, mida on hiljem pidevalt laiendatud. Loomulikult kuulub linn maailma ajaloo- ja kullafondi ja UNESCO maailmapärandi nimekirja. Linna peetakse Aadria mere kõige ilusamaks linnaks.
Dubrovnik oli ainukene linn Horvaatias, kus meil tekkis probleem autole parkimiskoha leidmisega. Tegime kolm tiiru ümber vanalinna ja loobusime parkimise mõttest, kuna kohti lihtsalt ei olnud. Lõpuks võtsime suuna Solitudo kämpingule (sellest kohast on pikem jutt Ööbimiskohtade all) ja jäime sinna ankrusse. Kuna see oli kesklinnast vaid ca 3km, siis järgmisel hommikul sõitsime bussiga kesklinna ja kõik oli väga mugav. Pilet maksis kioskis 8 kuna ja bussist ostes 10 kuna.