Eesti - Kilplala

Mõned nädalad tagasi mööda eestimaad tiirutades oli meil autos Lotte lasteatlas ja sealt leidsime sellise huvitava koha, nagu Kilplala. Pean ausalt tunnistama, et kuni selle ajani polnud mul sellest kohast aimugi ja üllatusega avastasime kesk-eestist sellise huvitava koha. Nimelt Järvamaal Koeru ja Mäeküla vahel (tee nr 25) kohas nimega Müüsleri on täiesti ehtne kilplaste maailm ehk Kilplala.
Müüsleri pargis on täiesti olemas kilplaste nõukoda ja ka müür, kus lehma söödeti, lisaks palju muud huvitavat, ka kohalik musumägi:kiss: .

Positiivse elamusena pean mainima naisterahvast, kes meid avali süli ja naerul näoga vastu võttis, nagu oleks ta meid seal juba viis aastat oodanud. Väga positiivne inimene. Temaga koos oli veel väike asjalik tüdruk (võimalik, et tütar). Mõlemad kappasid meile vastu pulgaga puuhobustel ja olid nagu energiapommid:D




Kilplalat otsides peab jälgime, et sellest mööda ei kihutaks, kuna tee ääres viidad puuduvad. Meie tulime Koeru poolt ja sõitsime esimese hooga mitu kilomeetrit mööda ja alles tagasi sõites märkasime teest hulga eemal kahvatut viita. Jätan siia koordinaadid, kust seda kohta leida: N 58.5589, E.25.5344

siin väike väljavõte kilplala kodulehelt: www.kilplased.ee/

Müüsleri endisesse mõisaparki rajatakse Kilplala, mis kujutab endast omanäolist laste ja noorte mängu- ja spordiväljakut, milles enamus objekte ja atraktsioone on seotud kilplaste muistenditega.
Kilplaste nime on Fr.R.Kreutzwald ise loonud saksa eeskujul ("shild" -kilp). Kreutzwaldi järgi olid kilplased pärit Uppakallo külast, mis asus varem Peetri kihelkonnas Järvamaal ja liideti 1840.a. Koigi mõisaga (Kreutzwald, Fr. R. Jutud.- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, lk.586). Kareda vallas Järvamaal asub endise Peetri kihelkonna keskus. Seetõttu on põhjendatud kilplaste nime seostamine ja kasutuselevõtt just siin.

Müüsleri asukoht on igati hea -Müüsleri asub Kesk-Eestis Järvamaal, ühendades suuri maanteid nagu Tallinn-Tartu (Mäekülast ära keerata) ja Piibe maantee (Kapu ristist Koeru poole keerata). Müüsleri kaugus kummastki maanteest on pisut üle 10 km. Park asub Mäeküla-Koeru maantee ääres, seega on kergesti ülesleitav ja selle valmimisel saavad seda külastada kõik soovijad üle Eestimaa. Kilplala rajamise algatajad on Kreutzwaldi pärandi säilitamise seltsing, mis tegutseb Kareda Valla Raamatukogu juures ja MTÜ Müüsleri Küla Selts.

Kilplala. Park jaguneb kolme ossa : Kilplala, spordiväljakud ja roheluses asuv terviserada.

Kilplaste Nõukoda on 2-korruseline ja ilma akendeta (katuseaken siiski on). Alumisele korrusel on kaminaruum. Ehitisel on 2 sissepääsu. Üks tavaline ja teine tervet seina hõlmavad suured uksed, mille avanedes muutub kogu alumine korrus lavaks, kus saab esitada näidendeid, kontserte jm. Ülemisele korrusele tulevad koolitus- ja nõupidamisruumid, käsitöötuba. Teatavasti olid kilplased kunagi väga targad, enne kui nad mõistuse varna riputasid. Ülemisele korrusele õppima minnes saabki seda jälle varnast võtta ja alla tulles mõistuse uuesti varna jätta. Nõukotta tuleb kunagi ka kilplaste leiutiste püsinäitus, turismiinfopunkt ja AIP. Nõukoda saavad kasutada külarahvas (külapeod), Kilpla teemaparki külastavad lastegrupid (ekskursioonid, käsitööringid, laste sünnipäevad, jõulud jm. temaatilised üritused) ja täiskasvanud (koolitused, seminarid, käsitööringid, töökollektiivide väljasõidud, kokkutulekud jne.) Turistide teenindamiseks tehakse koostööd ümberkaudsete ettevõtjatega. Nõukoja ehitajaks oli KEK-i Ehitus AS, palgid saadi Kareda valla kohalikult firmalt OÜ Meevald. Valminud on veel parkla, teed-rajad, mänguväljak (projekti rahastab EAS EL Struktuurifondidest) ja valmivad ka välikäimlad (rahastaja Kohaliku Omaalgatuse Programm).

Kilplaste arhitektuuri teine näide oleks paljude akendega plankudest kolmnurkne ehitis, mida mööda saavad lapsed ronida, paigutades käsi ja jalgu "akendesse" ja sees olles saab piiluda välja. Kilplaste pooljalgsi-poolratsa hobuseid peaks meenutama ka väiksematele lastele mõeldud vedrukiikhobused.

Kilplaste raielank. Teatavasti saagisid kilplased mäe veerelt allapoole puid nii, et need jäid pealt vaadates ühepikkused, kuid kännud olid erineva pikkusega. Mööda kallakut paigutatud "kändudel" saavad lapsed joosta ja kännult-kännule hüpates tasakaalu harjutada. Kui raielank on kahelt realt, saab teha ka võistlusi.

Vikerkaar-ronimisredel on kaarekujuline redel, millel lapsed saavad rippuda ja ronida. Redelipulgad on värvitud vikerkaarevärvides, samuti redeli serv. Teatavasti kõndis kilplaste lehm ka mööda vikerkaart.

Kuuldavasti kutsusid kilplased kassi "hiirekoeraks". Kilplaste hiirekoer on kiik, kus lapsed saavad kiikudes kassipeast kinni hoida. Kilplalas on praegu 2003. a. suvel vigursaagija Ivo Männi poolt valmistatud puuskulptuur, mille ühes otsas on kilplase hiirekoer e. rotipeni ja teises otsas armastajapaar (sest pargis asub Musumägi).






Muistendi järgi valmistasid kilplased pika vorsti ja ei osanud seda potis keeta. Kilplalasse tuleb kilpase pika vorsti küpsetamise plats.

Kindlasti saab pargis olema müürijupp, millel kasvab mahlakas rohi ja seal on kilplaste lehm (näit. tuulelipuna, saba tuule suunda näitamas või näit. saab ise "lehma" müürile vinnata vm.)


Ühe atraktsiooni nimi on "kilplase püksid", need on 4 säärega ja sobivad palliviseteks.

Stend, millel kujutatud kilplased mingis tegevuses, nägude asemel avad, kuhu külastajad saavad oma näod panna ja keegi saab siis fotografeerida.

Tellitakse ka tavasuurusest palju suuremad toolid ja laud, millel on mõnus turnida ja uhke istuda.

Talvel saab pargis olema uisuväljak ja korraldatakse kilplaste lumekujude võistlus. Traditsiooniks saavad ka kepphobuste maailmameistrivõistlused. Esimene kilplastega seotud üritus toimus 26.juulil - kepphobuste "maailmameistrivõistlused".
Kilplaste pooljalgsi-poolratsa hobuseid peaks meenutama ka väiksematele lastele mõeldud vedrukiikhobused.

Kui kellelgi on veel ideesid kilplastega seotud atraktsioonideks, palun ühendust võtta.

ja veel üks väike videolõik ka:
www.turismiweb.ee/newplayer.php?v=45c48cce2e2d7fbdea1afc51c7c6ad26

Kilplala kahekordne peldik, kusjuures täiesti toimivB)

Tahan ka kiita seda naesterahvast, kes seal külalisi vastu võtab. Väääga vahva oli - killuke päikestB)
Minge vaadake järele:)