Kas keegi on saanud Haapsalus trahvi "matkaauto" tasulises parklas?

Haapsalu linn on kehtestanud mingi arusaamatu liikluskorralduse Haapsalu linnas, üheks osaks on tasuline parkimine "karavanile". Kas keegi on reaalselt seal trahvi ka saanud?

 

Milles point? Trahvi saavad need, kes rikuvad kehtestatud reegleid. Kui vaadata sealset parkimiskorraldust, siis pilt on natukene mitmekesisem kui see teemaalgatus näidata püüab- on tasulisi kohti, on kohti, kus saab täitsa tasuta parkida, aga keelatud nö markiisi lahtikerimine ehk otsene kämpimine ja on kohti, kus saad parkida näiteks 5€ ööpäev. 
Pole just hull diskrimineerimine ja karavanide peletamine. Panin selle pildi, see paremini zoomitav.
 
 

Arvo.A kirjutas:

Milles point? Trahvi saavad need, kes rikuvad kehtestatud reegleid. 
 

Palun viidata reeglile, mida rikub B-kategooria sõiduk, mille kere tüübiks on matkaauto, mis pargib "tasuta"

Ega siin muud lahendust ole, kui et esitad neile teabenõude.
Ja kus siis pargivad c kati matkaautod? 

Arvo.A kirjutas:

Ega siin muud lahendust ole, kui et esitad neile teabenõude.
Ja kus siis pargivad c kati matkaautod? 

Teabenõue(küll teise märgi osas) on tehtud ja vastus saadud ning Transpordiametisse selgitustaotlus ka tehtud(Haapsalu LV vastusega). Praegu on natuke teine, teema, ehk siis leida reaalne "ohver", et saada teada, mille aluse karistus on määratud. PS! C-kati matkaautode osas on küsimus lahtine, kuna ei ole selge, kas parkla on mõeldud sõiduautodele(peaks olema eraldi lisateatetahvel) või on selle matkaauto taolise piktogrammiga mõeldud c-kategooria sõidukeid mille keretüüp on matkaauto. Lahtiseks jääb ka haagiste teema, kas need on lubatud või mitte. 

Ma olen välisriikides näinud hullematki  Kes ei ole välismaal trahvi saanud? 
PS.Haapsalu on nii väike linn, et las nad ikka ise ka otsustavad.

Olen seda seisukohta vist juba jaganud aga tsiteerin uuesti. Jurist ütles:

"Õiguses ei ole alati kõik must-valge. Seda nimetatakse normi tõlgendamiseks ning tõlgendusvõimalusi ja -viise on mitmeid. Sageli selgub konkreetse juhtumi jaoks sobilik tõlgendus alles pärast aastatepikkust ja mitmes astmes toimunud kohtumenetlust. Aga lühidalt - on formaalne lähenemine ehk kui auto ei ole autoelamuna registreeritud, siis märk ei kehti.
Ja sisuline ehk kui ikka sisuliselt on tegemist nö karavanautoga, siis ei ole registreerimistunnistusele kantud andmetel tähtsust."

Telgivai kirjutas:

Aga lühidalt - on formaalne lähenemine ehk kui auto ei ole autoelamuna registreeritud, siis märk ei kehti.
 

Eestis kehtib Liiklusseadus ja liiklusseadus sätestab sõidukite kategooriad, LS ei tunne autoelamut. Formaalselt arvan, et see märk mulle ei kehti, kuna minu majauks on teisel pool.

Edu. 

Ja nii nad taas  keelavad matkaautode pikemaajalise parkimise, nüüd teine linn...

tohoh kirjutas:

Ja nii nad taas  keelavad matkaautode pikemaajalise parkimise, nüüd teine linn...

 

See on nii Euroopas ja Euroopa taga. Ma ei saa aru, mida siin mõliseda sellel teemal? Euroopas sõidate?

See et hispaanlane kasvatab apelsini ei tähenda et haapsalus neid peaks proovima kasvama ajada ?
See, et keskel ja lõunas piiratakse matkaautosid on vajadus ja põhjendatud nende üli-mass-suure arvukuse tõttu.
Kus autod ummistavad asulates parklaid. Kaupluste muuseumite jms. ümbruses. Ning niisama kogu linna parkimisalasid.
Aga kas sama probleem on siis olnud meil kuskil ?
Jah vaadake matkaautode arvu nt. 10...20a tagasi kasvõi klubi liikmete arvu järgi ja igapäevaselt teedel nähtud turistide järgi mis näitab oluliselt suurenenud arvukust aga kas on see põhjus sellisteks piiranguteks? 
Prügi ? Jah prügi käitlemine maksab aga suur osa sellest prügist on pakend ja see on ressurss. Teisalt tähendab enamasti matkaauto mitut külastajat kes ostab kaupa ja kasutab teenust s.t. aitab hoida piirkonna majandust. Jah 5 eur ei ole suur summa maksta aga viisakas oleks kui asjal oleks taga põhjendatud nõue. Täna on selleks s....t majandua ja kov eelarve täitmine sest keskvalitsus kärbib.
Kui sellest tasust areneks teenusele ehk nn. stellplatsile uut kvaliteeti olen kahe käega poolt aga seni kuni "teenus" jääb klassikalises mõttes "europarki" aukliku mudase parkla tasemele ja ainuke mis muutub on tasu suurus siis jääb paha maitse keelele küll.
 

Need, kellele väike parkimistasu on valus probleem, need ei ole küll võimelised oma ostlemisega tõstma ühegi piirkonna majandust. 
 

Telgivaiaga nõus- meie poliitika on selline, et kui saame rahvalt ära võtta, siis seda ka teeme. Eriti rõve on see siis, kui toimub koostöös mõne inimarengu alumisel pulgal oleva organisatsiooniga.
Kui mõnele meeldib raha ära anda midagi vastu saamata (välja arvatud tema jaoks oluline parkimiskoht), siis keelata ei saa, aga ka mulle tundub, et eesti ei ole veel karavanidega üle ujutatud, et neid piirama peaks, pigem looge kohti juurde, kus nad kämpida saaksid.
Miskipärast meil kardetakse sõna turismimaks, aga eeldan, et turist on pigem nõus mõne euro seda maksma kui parkimismaffiat toetama.
Ja loomulikult ei ole tähtsusetu ka see raha, mis jäetakse kohalikesse kauplustesse, söögikohtadesse ja muudesse heas mõttes turistilõksudesse. See oli minu nägemus taolisest räkitist.
Aga kuna seal ka tasuta parkimiskohti, siis tuleb kritiseerimisel sellega arvestada.
 

Kes peaks kämpimiskohti (karavanide kämpinguid) juurde looma ja kuhu täpselt neid  soovite? Kesklinna ja tasuta?
 

kaminahi kirjutas:

See on nii Euroopas ja Euroopa taga. Ma ei saa aru, mida siin mõliseda sellel teemal? Euroopas sõidate?

Väljavõte wikist: Eesti, ametlikult Eesti Vabariik, on riik  Põhja-Euroopas [a]  . 

• ^a  Sõltumata selle geograafiliselt paiknemisest, on Eestit vahel liigitatud ka Ida- või Kesk-Euroopa riigiks. Vahel on liigituse aluseks statistilised või muud kaalutlused. Näiteks  ÜRO [108]  ja  EuroVoc [109]  määratlevad Eestit Põhja-Euroopa riigina,  OECD [110] aga  Kesk- ja Ida-Euroopa riikide  hulka kuuluvana ning  CIA World Factbook [111]  Erinevad rahvusvahelised meediaväljaanded kasutavad samuti erinevaid määratlusi.

Tulles tagasi teema juurde mille üle mõliseda, siis teema käsitleb õigusriigis liikluse reguleerimist. See kas see maksab palju või vähe ei ole teemaks, arutelu toimub märgi seaduslikuse üle.

PS! Näiteks Türgis võin kasvõi Raekoja platsis kämpida, kui märgiga keelatud ei ole. Kui Eesti soovib õigusruumina vähemalt Türgi tasemele jõuda, siis tuleb vähemalt märgid ära seadustada.

Tegelikult kisub päris keeruliseks- valgest kaubikust ümber ehitatud ja regatud elamuna- kas parkimiskontrolör läheb vaatab aknast, kas sees on voodi? Või tavaline mahtuniversaal a la sharan, voya vms, milles madrats magamiseks.
Kui seadustame uued märgid autoelamu ja haagissuvila väliskujuna, jäävadki sellised erandid seadusest väljapoole. Seega tasuline või tasuta parkimine kõikidele, vajadusel ka kellaajapiiranguga, aga keelatud oma laudade-toolide ja markiiside laialipaigutamine.
 

Lühike vastus: Jah — lisatahvlite paigaldamise põhimõtted on seaduses olemas, kuid Liiklusseadus ise ei kirjelda detailseid reegleid. Täpsemad nõuded tulevad määrusest, mis sätestab liiklusmärkide liigid ja kasutamise korra.📘 Kus seadus seda reguleerib?

• Liiklusseadus § 8 lg 3 ütleb, et liiklusmärk peab olema juhile selgelt nähtav ja arusaadav. See loob üldpõhimõtte, et ka lisatahvlid peavad olema loetavad ja arusaadavad.
• Liiklusseadus § 2 lg 2 p 8 defineerib lisateatetahvli kui ametliku märgikategooria (see on märgi osa, mis täpsustab tähendust).

Täpsed paigaldamise reeglid (milliseid tahvleid tohib kasutada, kuidas neid kombineerida, mis on lubatud tekstid) tulevad Majandus- ja taristuministri määrusest „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ja kasutamise kord“ — see on dokument, mis kirjeldab iga märgi ja lisatahvli kasutamise loogika. (Otsingutulemustes määruse detailne tekst ei avanenud, kuid see on Riigi Teatajas olemas.)🧭
Praktiline tõlgendus Seadus ja määrus lubavad lisatahvlit kasutada märgi täpsustamiseks, sh:

• „välja arvatud omavalitsuse loal“
• „välja arvatud ühistransport“
• „välja arvatud kohalik elanik“

Tingimus: see peab olema teeomaniku poolt kehtestatud liikluskorralduse osa, mitte suvaline tahvel.🧩

Kokkuvõte  Lisatahvlite paigaldamise õigused tulevad Liiklusseaduse üldpõhimõtetest ja liiklusmärkide kasutamise korrast. Seadus lubab lisatahvlit kasutada märgi täpsustamiseks, kui see on ametlikult kehtestatud liikluskorraldusega.

NB Mina ei tea midagi. 

Äkki saab siia panna selle kirja mida siis kov'ile esitati ja kov vastas  ja või tram'ile esitati.
mis siis on valesti ? Millest need osalised lähtuvad ja millest nad aru ei saa. 

seni lahmitakse siin emotsioonidega aga prooviks äkki faktidega.
 

seni lahmitakse siin emotsioonidega aga prooviks äkki faktidega.

Õppinud demagoogi professionaalsus ei vaja fakte. 

Telgivai kirjutas:

seni lahmitakse siin emotsioonidega aga prooviks äkki faktidega.


 

Lühidalt: teabenõudega küsisin peatumise keeluala märgi(millel on matkauto kujutis) sisu kohta, vastati muusosas: "Oleme teadlikud, et kõnealuse kujutisega eraldi tahvel määruses „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ sätestatud ei ole.". Transpordiametile sai saadetud selgitustaotlus märgi kasutamise seaduslikuse üle, vastuse saab järgmine nädal. 

"Märkide määrus" sätestab:

9. jaguLisateatetahvlid§ 20. Üldsätted(1) Tahvel täpsustab või piirab märgi mõju või annab teavet foori töö kohta, mille alla see on pandud. Tahvlid 822 kuni 825 „Mõjupiirkond” ja 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” võivad paikneda märgi kõrval.[RT I, 06.02.2018, 1 - jõust. 01.03.2018](2) Vajaliku sümboliga tahvli puudumisel võib sümbolit asendada tekst.

Ja sama asja kohta vastus juristilt.

"Liiklusmärkide määruse § 20 lg 2 lubab vajaliku sümboli puudumisel kasutada ka teksti. Kuna antud juhul eestikeelse tekstiga märgi paigaldamine ei oleks arusaadav eesti keelt mittevaldava inimese jaoks ning märgil olev teave on tegelikult arusaadav, siis arvan, et kohtus sellisel vaidlusel erilist perspektiivi ei ole.  Täiesti iseküsimus on muidugi see, kas selline piiramine on vajalik ja täidab oma eesmärke. Aga see ei ole enam liikluskorralduse küsimus."


Ja vot siin ongi see mida ma püüan vihjata.
​​​selle märgi pildi kuju teksti jms. asemel peaks hoopis keskenduma sellele miks ja kuhu see märk on pandud. Kas sellel on vajadus ja põhjus ning kas see täidab eesmärki

Pole mõtet minna lolliks võrdlusega et mul on auto uks teisel pool või mul pole alkoovi nagu seda on selle märgi pildil. Sama hästi võiks öelda, et kõnniteel võib kõndida vaid naine lapsega ja jalakäija valgusfoor kehtib vaid kahe jalaga inimesele ja mitte ratastoolile või karkudega inimesele.

Telgivai kirjutas:

Ja sama asja kohta vastus juristilt.

"Liiklusmärkide määruse § 20 lg 2 lubab vajaliku sümboli puudumisel kasutada ka teksti. Kuna antud juhul eestikeelse tekstiga märgi paigaldamine ei oleks arusaadav eesti keelt mittevaldava inimese jaoks ning märgil olev teave on tegelikult arusaadav, siis arvan, et kohtus sellisel vaidlusel erilist perspektiivi ei ole. 

Imelik jurist. EV on õigusriik ja siin kehtivad seadused just sellisena nagu nad kirja on pandud, kui igaüks hakkab märke väljamõtlema ja neid kasutama ning selle põhiselt ka trahvima, siis selle nimi on anarhia. Liiklusmärk peab olema üheselt selge, siin ei saa olla varianti - kellele see kehtib, seetõttu ongi olemas määrus mis need märgid ritta paneb, kuna sellist kujutist seal ei ole, siis on tegemist isetegevusega ja selline asi ei ole LS-i põhiselt lubatud. Parkimise korraldamine on avalik teenus ja seal ei saa erisusi teha, õigemini saab aga seda siis seaduse piires - pikkus, laius, kõrgus, kaal, eriveos jms, mis on LS põhiselt määratud.

veronashelters.ee/toode/matkailuauto-h12-6

Ma küsin, kes saavad üheselt aru, mis on pildil?

PS. 
Liiklusmärgi lisatahvel „Matkaauto“ on lisateatetahvel, mida kasutatakse peamiselt koos parkimis- või osutusmärkidega, et piirata või täpsustada liikluskorraldust spetsiaalselt matkaautodele . Seda võidakse rakendada kindlates parklates või puhkealadel. url=https://veronashelters.ee/kategooria/liiklusmargid/liiklusmarkide-lisaplaadid?page=3]1[/url], [url=https://www.f28.ee/lisa.htm]2[/url

Nagu juba mainisin, siis tänapäeval on ka valge kaubik matkaauto. Panna sildile miskine klassikalist alkooviga matkakat meenutav pilt, ei ole enam "poliitkorrektne" - tuleb katusetelgiga sõiduauto või maastur ja saadab parkimiskontrolöri pikalt. Ja lõppude lõpuks tõstavadki tüüpilise karavani omanikud häält, et miks neid diskrimineeritakse, mis mõttes nad teistest inimestest halvemad on, et sellise matkaauto ostsid ja valge kaubik tohib, aga tema ei tohi. Just siit hallist alast hakkabki advokaatide tööpõld ja kui kuskil seaduses pole väga täpselt midagi määratletud, siis saabki kõik omavalitsused ja muud parkimispiirajad pikalt saata.