Ümber järve on mõnus raba, kus on siiski ka kõvemt pinnast jalutamiseks.
Lõpetuseks veel ülevaade internetist Meelva maastikukaitse alast ja rabast:
Meelva maastikukaitseala
Meelva maastikukaitseala on moodustatud Meelva sookaitseala ja Padojärve ning Meelva järve baasil.
Maastikukaitseala asub Põlva maakonna kirdeosas, Meelva külast kirdes, Peipsi äärse madaliku Põlvamaa osas. Asudes jääjärve tasandiku nõos, on Meelva Peipsi edelaranniku soodest suurim. Kaitseala ulatus põhjast- lõunasse on 11 km, läänest itta 8 km.
Meelva rabamassiiv on tekkinud madalaveeliste jäänukjärvede soostumisel. Raba toitub sademetest, kusjuures eesvooluks on rida peakraave (Määrasu, Kureküla), mis suubuvad kas Lutsu jõkke, Naha ojja või Võhandu jõkke; lõunaosa veed Meelva ja Saareküla järve.
Kaitseala on mitmekesine ja huvitav tänu mitmetele soosaartele, sopilisele kontuurile ja järvedele ja siia juurde kuuluvad kaguosas olev Meelva ning idaosas asuv Padojärv.
Meelva maastikukaitseala äärealadel kasvab männi- kase segamets, Meelva järvest lõunas on siirdesoomännik. Arvukatel rabasaartel kasvavad kase- haava ja laanemetsad.
Meelva raba
Raba hõlmab 90% soo pindalast. Levinumateks rabatüüpideks on puis ja älveraba, leidub ka lagedat älveraba. Eriti vesine ja laugasterohke on Meelva lõunaosa, olles kohati läbimatu.
Laukad on koondunud kolme suuremasse rühma ja on enamasti pikliku kujuga. Kaldad on siin järsud ja põhi mudane. Laugaste keskmine sügavus on 2 m, enamus on siiski madalamad.
Meelva maastikukaitseala 3887 hektarist on madalsood 1205 ha, siirdesood 25 ja rabalasundit 2657 ha. Madalsoolasund levib õhukese turbakihiga äärealadel (puu- tarnaturvas), siirdesoolasundi moodustab puu- sfagnumiturvas. Rabalasund on kogu soo ulatuses puiduvaene, domineerib fuskumiturvas, leidub ka meediumi- ja kompleksturvast. Lasundis on villpea ja puuturba vahekihte. Kaitseala lääneosas on turba all 0,5 m paksune järvemudakiht.
Turbakihi paksus on keskmiselt 4m ja maksimaalselt 7 m.