Meelva, Räpina vald, Põlvamaa

Ööbisime Põlvamaal Räpina lähedal Meelva metsamajas, mis on taas üks RMK metsamajakesi. Kuna osa meie seltskonnast oli sõiduautoga, siis oli ka nendele vaja ööseks küljealune leida. Telkimise jaoks on veel nats jahe vist.
Sai siis internetist leitud Meelva metsamaja.

Infot selle leidmiseks RMK kodulehelt:
Asub Põlvamaal Räpina vallas Meelvas, Meelva järve lähistel.
Tartust Räpina mnt mööda (umbes 54 km) kuni Toolamaa bussipeatuseni, keerata vasakule Toolamaa poole ja kohe (umbes 100 m) uuesti vasakule viit Meelva metsamaja, 1,6 km pärast keerata paremale ning sõita veel 0,9 km.

Regio atlas lk 85 G3.

Omalt poolt lisaksin veel koordinaadid: N58.07`02", E27.22´06"




maja ise nägi siis välja selline

Väljas on mõnus lõkkekoht koos grilliga ja korralik laud koos pinkide ja katusealusega. puukuur on täis suuri pakke, mida siis tuleb ise lõhkuda nii lõkke jaoks kui ka seest kamina ja pliidi kütmiseks

Maja ise seest nägi välja selline.

Info RMK kodulehelt:
Maja mahutab 6 inimest. Metsamajas on puuküttega pliit, kamin, magamislavatsid ja laud. Väljas on puukuur, lõkkekoht ja kuivkäimla. Magamisvarustus peab külastajal endal kaasas olema. Puudub joogivesi ja elekter.

Küttekolletega on natuke kehvasti, ei teagi, millal neid viimati puhastatud on. Igaljuhul lõõrid olid paksult tahma täis ja tõmme oli üsna vilets. Pliiti ei saadudki tööle, kamin natuke ikka tõmbas.
Eks sääl käib ju igasugu rahvast ja kindlasti on seal kilet ja muudki paremat põletatud.

See aga ei häirinud ööbimist. Muideks, majakese ja kogu platsi rendihind oli 500 eeki ööpäev.

Samas plats oli piisavalt suur, sinna matkaautosid mahuks ikka päris hulga:) Eelneva kokkuleppeta territooriumile siiski ei pääse, kuna jupp maad varem on lukustatav tõkkepuu ja võtme saab vaid valdaja käest.

Vaikus ja rahu on garanteeritud. Naabrid on kaugel:)

Koha magnetiks on Meelva järv, mille kohta leiab internetist sellise info:

Meelva järv (78,7 ha) paikneb Kagu- Eesti lavamaal, siirdealal vastu Peipsi äärset madalikku, ulatusliku Meelva maastikukaitseala kaguserval. Lääne ja lõuna pool ümbritseb järve raba, põhjas ja idas on maapind kõrgem.
Järv on pika, kitsa kujuga; põhja- kirde, lõuna- edela suunaline. Meelva järve pikkus on 2650m, laius 550 m. Kaldajoon on enamasti sirge, ainult keskkohal paiguti sopiline. Järve keskkohas on väike saar (0,4 ha). Kirdekaldal esineb endise kaldaastangu all rohkesti rändkive, lõunas ja läänes on kaldad soised.
Meelva on jäänukjärv, kusjuures järve kohal oletatakse orgu, milles voolasid jääsulamisveed. Seepärast ongi Meelva järve juurde maha jäänud rändrahnud.
Järv on keskmise sügavusega (3,2 m) ja kuulub düstroofsete järvede hulka. Vesi on siin happeline ja seda iseloomustab äärmiselt väike mineraalainete ja kõrge orgaaniliste ainete sisaldus. Orgaanilisteks aineteks järve vees on peamiselt rabast pärinevad huumusained.
Meelva järv on kalavaene- leidub vaid ahvenat ja haugi, kuid selle eest on siin põnev arktilis- ja arktoaalpiinne planktonfauna.
Väljavool järvest on kagusopist lähtuv kraav Toolamaa ojja ja sealt edasi Võhandu jõkke.

Kuigi ka stendil oli selgelt kirjas, et järv on kalavaene, ei saa ju inimene ikka aru ja peab ise järgi katsetama.
Tulemus oli fakti kinnitamine: järv on kalavaene:)

Selle eest õhtune vaatepilt järve kaldalt oli tõeliselt lummav. Ma muidugi ei kujuta ette, kuidas seal on olukord südasuvel sääskedega:P
Praegu polenud igal-juhul ühtegi:)

Ümber järve on mõnus raba, kus on siiski ka kõvemt pinnast jalutamiseks.

Lõpetuseks veel ülevaade internetist Meelva maastikukaitse alast ja rabast:

Meelva maastikukaitseala

Meelva maastikukaitseala on moodustatud Meelva sookaitseala ja Padojärve ning Meelva järve baasil.
Maastikukaitseala asub Põlva maakonna kirdeosas, Meelva külast kirdes, Peipsi äärse madaliku Põlvamaa osas. Asudes jääjärve tasandiku nõos, on Meelva Peipsi edelaranniku soodest suurim. Kaitseala ulatus põhjast- lõunasse on 11 km, läänest itta 8 km.
Meelva rabamassiiv on tekkinud madalaveeliste jäänukjärvede soostumisel. Raba toitub sademetest, kusjuures eesvooluks on rida peakraave (Määrasu, Kureküla), mis suubuvad kas Lutsu jõkke, Naha ojja või Võhandu jõkke; lõunaosa veed Meelva ja Saareküla järve.
Kaitseala on mitmekesine ja huvitav tänu mitmetele soosaartele, sopilisele kontuurile ja järvedele ja siia juurde kuuluvad kaguosas olev Meelva ning idaosas asuv Padojärv.
Meelva maastikukaitseala äärealadel kasvab männi- kase segamets, Meelva järvest lõunas on siirdesoomännik. Arvukatel rabasaartel kasvavad kase- haava ja laanemetsad.

Meelva raba

Raba hõlmab 90% soo pindalast. Levinumateks rabatüüpideks on puis ja älveraba, leidub ka lagedat älveraba. Eriti vesine ja laugasterohke on Meelva lõunaosa, olles kohati läbimatu.
Laukad on koondunud kolme suuremasse rühma ja on enamasti pikliku kujuga. Kaldad on siin järsud ja põhi mudane. Laugaste keskmine sügavus on 2 m, enamus on siiski madalamad.
Meelva maastikukaitseala 3887 hektarist on madalsood 1205 ha, siirdesood 25 ja rabalasundit 2657 ha. Madalsoolasund levib õhukese turbakihiga äärealadel (puu- tarnaturvas), siirdesoolasundi moodustab puu- sfagnumiturvas. Rabalasund on kogu soo ulatuses puiduvaene, domineerib fuskumiturvas, leidub ka meediumi- ja kompleksturvast. Lasundis on villpea ja puuturba vahekihte. Kaitseala lääneosas on turba all 0,5 m paksune järvemudakiht.
Turbakihi paksus on keskmiselt 4m ja maksimaalselt 7 m.