MB Sprinter veljed ja rehvid

Küsin nõu uuema kerega alates 2007a. ühekordse tagasillaga auto omanikelt : kas on MB 6 poldiga tugevdatud velgi laiusega 7,5" kuni 8,5"? Hetkel all 235/65/R16C koormusindeksiga 111/113 originaal rehvid. Tunduvad kuidagi nõrgad olema sellele koormusele. On veel samasuguseid 121 koormusindeksiga aga kas needki? Alternatiiv oleks panna 225/75/R16C 121 indeksiga või taha 285/65/R16C rehvid, viimased on 128 koormusindeksiga ja see on piisav,kõrgus sama mis 225/75/R16C rehvidel.Üldine diameetri suurenemine oleks 44mm mis on täiesti normi piires.
Autol all 2 vedrulehega tagavedrud + õhkvedrud 4atmosfääri survet ja ikka tagumine ots madalal. Ostsin 5tonnise vahelehe panen sinna 2-seks leheks ja praeguse 3-ndaks. Siis on 5tonnise tagavedrustus ja see peaks piisav olema eriti kui õhkvedrusid ka arvestada.

Ma panin lehtvedrudele paar vene veoka lehte lisaks. Aitas märgatavalt.

Minu omal tuleb paks originaal 5t. leht. Eeldan,et see peaks olema piisav,eriti õhkvedrustuse olemaolu korral. Muuseas täpselt sama mudel mis Teil. Kunagi käisin Teie pool seda vaatamas,isegi seest on sama. Lisavarustusest on:3,5KW generaator el.stardiga dometic,katusekonditsioneer ja taga õhkvedrud eraldi kompressoriga + kummitäitmis vooliku komplektiga.

Siis on Eestis 3 (vähemalt) sarnast bussi, mul on 2007a mudel Ivaril 2008. Väikesed erinevused on.
Rehvide kohta on teema.
Samuti on paigaldatud õhkvedrud eraldi reguleeritavad. Ma saan küll nendega praegu bussi kenasti õigeks, kui liiga palju rõhku panna, siis muutub kole põrutavaks. Piduritega pole olnud mingeid probleeme, aga ega pole treileriga sõitnud ka.

Kolmas siis minul. MB 4,6t autol on teiste aukudega veljed. Need kohe kuidagi ei sobi,saaks poolassid vahetada aga ~500 (esindusest küsitud hind) on liig. Jääb ikkagi 225/75/R16C ühtegi kaubiku rehvi ka tugevdatud ja spetsiaalselt matkaautole pole üle 121 koormusindeksiga v.a need 4,6t kaubikule mõeldud.
www.reifendirekt.co.ee/cgi-bin/rshop.pl?dsco=161&cart_id=43805808.161.9335&ranzahl=4&rsmFahrzeugart=PKW&s_p=Kergveoki&m_s=3&tyre_for=LLKW&sort_by=&Ang_pro_Seite=&shop=RDEE&sowigan=&Breite=225&Quer=75&Felge=16&Breite_old=225&Quer_old=75&Felge_old=16&Speed=&Load=121%2F120&Marke=&kategorie=6&filter_preis_von=98&filter_preis_bis=255&price_range=98-255&price_range0=98-255&my_car=&EA=&suchen=Angebote+anzeigen
On 235/657R16C samuti 120/121 koormusindeksiga kumba valida. Kõrgem rehv on löögikindlam ja vetrub paremini aukudes.

Miks on rehvil 2 numbrit? Minul näiteks 115/113.

Ivar Kalev kirjutas: Miks on rehvil 2 numbrit? Minul näiteks 115/113.

Üksik ratas ja topeltratas.
Üksik ratas saab rohkem jahutust ja selle tõttu lubatakse ka seal rohkem koormust ... arvan ma.

Veel variante?

Kui ma elu õppisin, siis õpetati mind "ära arva, tea".

Kaks numbrit peaks tähistama tingimusi,millised konkreetseid tingimusi on mõeldud ei tea. Suure külmaga ja suure palavaga peaks olema kandevõime natuke väiksem. 115/113 rehvid on praegu all ja taga kohe nähtavalt nõrgad. 121/120 on max. mis saada ja tuleb need panna. Auto on taga ühekordsete ratastega ja topeltratastega variandil peaks samuti koormusindeksid kehtima. Jahutuses suurt vahet pole kui just rehvid päris tühjad pole,et käivad kokku. Õhk liigub vahelt läbi kui sõita, vahe 2-3cm peaks ikkagi olema.
Samas topeltratastega variantidel ei teki üldjuhul ülekoormusi sest ühe rehvi koormusindeks on üle 100 ja kokku siis üle 200. Probleemid on nagu olen kuulnud madelautodel 5t ja üle selle kui tahetakse tõeliselt raskeid vedusid teha. MB annab panna taha kuni 6 paksu lehte ja see kannab juba üle 7t. siis hakkavad rehvide jamad peale.Just uurisin,et pikimad vedrukammitsad on mõeldud 6-le lehele,omale ostsin 3-e lehe kammitsad,peaks piisama. Kõrgema profiiliga näiteks 75 võrrelda 65-ga rehvid on löögikindlamad ka sama koormusindeksi ja koormuse korral. Vedrustusmaa mis tekib rehvi kokkusurumisel augu äärel on pikem ja ei löö velge ära. Vähem tõenäosust kordkihtide purunemiseks. Paratamatult tuleb teel auke ette ja täielikult löökauke vältida ei õnnestu. Vanal matkakal on 205/80R14C rehvid ja need on siiani ideaalselt vastu pidanud. Tagasillas on kulumine küll olnud ~50% suurem kui ees aga peale 50tuhandet on jääki 60-70%,esirehvidel kulumist polegi märgata.

Kuidas siis velgedega teha, kui saame suurema koormusindeksiga rehvid alla? Mul originaalis MB Sprinter 315 (üksikute ratastega) plekkvelgede maksimaalne koormus veidi üle 1100 kg ja hakkasid umbes 5 aasta järel keevisest lekkima (2 tk juba välja vahetatud). Samas leidsin mõningad valuvelgede mudelid, millel kandevõime 1400 kg juures.

Mis veljed ja mis hinnaga? Kas on 7,5" - 8,5" laiusi? Taha tuleks ikkagi 285/65/R16C panna,ette 225/75/R16C.
Mõlematel üks diameeter vahe oli vist 1mm.
Tundub,et sama lugu:üks tagarehv tühjeneb aeglaselt.............

Siit saab hea ülevaate, olen seda varem kasutanud info saamiseks ja velgede ostul:

www.drewsauto.ee/page.php?pgID=ac627ab1ccbdb62ec96e702f07f6425b&lang=est

Sealt uurisin enda Ducatole velgi ja rehve, valik oli mõne mudeli vahel, mis olid spets kaubikutele mõeldud ja suurema kandevõimega veljed. Hinnad kohu komplektil 15" velje puhul 700-800eur, 16" oli suht sama hinnaga.

Maksimaalse kandega valuvelg on 1400kg. Kahjuks pakutakse ainult üht laiust ja mõõtu 6,5"/16. Sõiduautodele on valuvelgi seinast-seina,kaubikutel väga piiratud. Veljed + rehvid kokku ei ole väike summa. Tallinna autoturul üks rehvimüüja pakub praktiliselt uusi rehve (235/65/R16C,kulumine min.) 90EUR tk. Kahjuks ainult suverehvid,matkakal peaks ikka universaal all olema sest kunagi ei tea millal vaja libedal sõita.

Ivar Kalev kirjutas: Veel variante?

Kui ma elu õppisin, siis õpetati mind "ära arva, tea".

Üks number on nominaalne ja teine maksimaalne koormusindeks. Arvestada tuleks siis selle väiksema arvuga. Maxi kannatab vähekest aega. Küsimuse peale "Kaua on väheke aeg?" vastati "Umbes pool tundi".
...ei arva, nüüd tean.

Suur tänu!
Teadmistes on jõud.

Olen otsinud rehve ja jäid silma kahed :
Fulda 225/75 R16C 121/120M 12PR , kahekordne tähistus 118/116N Conveo Trans
Continental 235/65 R16 121N Nordic compound VANCO VIKING CONTACT 2

Mida arvata? Kõrguste vahe 30mm ei mängi erilist rolli, mõlemad on talvekad. Kui vahel vaja talvel sõita on vaja.
Saaks enne ostu vaadata, ainult tellimise peale. Mida tähistab koormusindeksi järel täht M või N?
www.reifendirekt.co.ee/cgi-bin/rshop.pl?dsco=161&cart_id=2262916.161.6600&sowigan=Wi&Breite=225&Quer=75&Felge=16&Speed=&Load=121/120&kategorie=6&Marke=&ranzahl=4&tyre_for=&x_tyre_for=&m_s=3&sort_by=&rsmFahrzeugart=PKW&Label=D-C-76-3&details=Ordern&typ=R-102641
www.reifendirekt.co.ee/cgi-bin/rshop.pl?dsco=161&cart_id=2262916.161.6600&Breite=235&Quer=65&Felge=16&Speed=&kategorie=6&Marke=Continental&ranzahl=4&tyre_for=&x_tyre_for=&Herst=Continental&sort_by=&rsmFahrzeugart=PKW&details=Ordern&typ=R-177565

Sai otsitud ja lõpuks jäi ainsana valikusse Bridgestone M723. Ainuke millel on 14mm mustri sügavus ja normaalne lamell,mitte kõige pehmem,lisaks 85PSI max. survet see teeb 5,8 atm. Ühelgi teisel nende kooslust pole sest enamasti on mustri sügavus 10mm. Kõike ei jõudnud muidugi vaadata.

Kuna viimaselt matkaauto.com kokkutulekult Varemurrus 15.-17.mail tagasi kodu poole sõites üks tagarehv läks vaikselt tühjaks nii, et märkasin liiga hilja (rehv sai kahjustatud), siis panin tagasillale uued rehvid (vanad olid aastast 2008).

Peale tarkuse kogumist siin foorumis jõudsin lõpuks otsusele osta "õiged" ja tugevad rehvid. Valikusse jäi Michelin Agilis+ 225/75 R16C, koormusindeks 121. Võrreldes vanadega (235/65 R16C) on need 4 cm kõrgemad ja rõhku sai ka rohkem sisse - 6 atmosfääri.

Bussil on tagaots kohe kõrgemal ning sõit tunduvalt stabiilsem.

Aitäh Liivo abi eest!

Arvesta siis, et odomeeter loeb edaspidi 4.5% vähem ja ka kiirust näitab samavõrra vähem, kui 235/65xR16 rehviga. Võimalik, et neid saab korrigeerida, pole teemaga tegelenud. Loodan, et matemaatikaga puusse ei pannud, mingi kalkulaator väitis et diameeter on 4.5 % suurem. Minu meelest 235/65xR16 on juba nati suurem kui Sprinteri originaal, minu bussi odomeeter loeb ka praegu veidi vähem, kui läbitud tee ( viga ~0.5% ).

Ka mul hakkas parem tagarehv vaikselt tühjenema Norrast tagasisõidul, arvasin, et kindlasti velg, aga seekord siiski oli rehvis 30 mm pikkune plekikruvi, täiesti keset veerepinda. Õnneks rehvile liiga ei teinud, ühest korrast pumpamisest piisas, et koju ära tulla.

Odomeetriga siis selge ehk reiside kilometraazid, kui vaatan sealt, siis pole õige. Aga kiirust ma vaatan alati GPS-lt.

Unustasin eelmises postituses lisada, et rehv tühjenes ventiili ja velje vahelt. Rehvivahetuses ei osatud ka öelda, kuidas saab hakata ventiil sealt äkki läbi laskma. Äkki 7 aastat ja suur rõhk?

Lisaks - kitsam rehv = väiksem kütusekulu.

Kütusekulu saad kindlasti väiksemaks, aga pakun, et põhiliselt hoopis kõrgema rehvirõhu, mitte kitsama rehvi arvelt.

Rehvide valiku juures peab edaspidi vist veel ühte tõika silmas pidama hakkama.

Aprilli lõpus käisin oma bussiga ülevaatusel ja esmakordselt juhiti tähelepanu all olevatele vales mõõdus rehvidele...
215/70 R15C asemel on mul 225/70 R15C. Selliste rehvidega on buss Saksast tulnud ja uusi ostes ei tulnud pähegi, et Maanteameti lehelt ettenähtud mõõt üle kontrollida...
Ok, veokitel on rehvimõõt passi märgitud ja all peavad olema vastava mõõduga rullid, aga M1 kategoorial taolist märget passis pole ja üv-l käies pole sellele varem kunagi tähelepanu pööratud...
Olukord kiskus kaunis kriitiliseks ja lõppes sellega, et sain ülevaatuse läbitud põhjusel, et kõik ülejäänu bussi juures oli ideaalses korras ja tingimusel, et rehvid õigete vastu vahetan...

Tegemist võis olla erakordselt kohusetundliku ülevaatajaga, aga fakt iseenesest väärib mõningast tähelepanu.
Kunagi ei tea, millal meie ülipüüdlikud riigiametnikud sellist "andestamatut eksimust" riigieelarve täiendamiseks ära kasutama võivad hakata.

Peab tunnistama, et tegu ei olnudki erakordselt kohusetundliku ülevaatajaga. See rehvide nõue on nüüd kõigile autodele ühtviisi range ja loeb eelkõige see, mis tehnilises passis. Ranguse ajendiks rullnoksid.
Minul kirjutas ARK-i härra lahkelt kaks mõõtu lubatuks. Need mis all olid ja need mis Saksa paberites.

Ventiilide puhul ei maksa unustada seda et suuremat rehvirõhku kasutades kui tavalisel kaubikul peaks olema ventiilid metallist. Et sealt ei tekiks järele andmist.

Ivar Kalev kirjutas: Odomeetriga siis selge ehk reiside kilometraazid, kui vaatan sealt, siis pole õige. Aga kiirust ma vaatan alati GPS-lt.

Unustasin eelmises postituses lisada, et rehv tühjenes ventiili ja velje vahelt. Rehvivahetuses ei osatud ka öelda, kuidas saab hakata ventiil sealt äkki läbi laskma. Äkki 7 aastat ja suur rõhk?

Lisaks - kitsam rehv = väiksem kütusekulu.

Polegi tänapäeval juhtunud kuulma/nägema selliseid.
Kas on olemas ka valuvelgedele?