220 V põrandakütte kasutamine sõidu ajal

Oskab keegi nõu anda, kui palju keskmiselt tarbib matkaauto sõidu ajal voolu sõiduki tehaseseades ja liikluses nõutavate tulede ja muude standartsete tarbijatega?
Lisaks võib samal ajal olla 12V süsteemis kasutuses tarbijaid:
raadio
õhkküte max 90 W
lisakaugtuled
TV 4,5A
digiboks
raadiosaatja - nendel on voolutarve vist marginaalne

Küsimus on, kas võin nendele lisaks läbi inverteri kasutada umbes 400W 220V põrandakütet nii, et auto enda generaator kahjustada ei saaks.
Autol on tehasepaigalduses Valeo generaator 14 V / 180 A.

Kui genekas on 180A, siis peaks see lisa 400W ju suht OK olema.
Kui nüüd puht teoreetiliselt vaadata, siis:
12V x 180A= 2160W

Tarbijad:
lähituled 2x60W = 120W
lisakaugtuled ka ~120W
õhkküte 90W
telekas+digibox max 100W
gabariidituled ~60W
raadio max 100W
+veel mingeid tarbijaid paarsada watti ning kokku jääb ikka alla 1000W

See on muidugi puht teoreetiline mõttekäik ning spekulatsioon
Voltmeeter Sul on arvatavasti armatuuris olemas juba? Sellest on ka vahel päris palju abi.

Voltmeetrit mul küll armatuurlaual ei ole. Ehk valgustad mind lühidalt, mis kasulik asi see oleks ja kuidas seda saada.

Mina sellist laksu genekale taha küll ei paneks.
Palju odavam ja ohutum on panna üks lisaradikas taha puhuma. Sooja vedelikku on ju sõidu ajal küllaga ja ruumi on "garaasi" lae all küllaga. Võtad radikale väljast värsket õhku, siis salongis ka parem elada.

Mis siis karta tuleks? Et ikkagi liiga suur koormus generaatorile? Teoreetiline arvestus suuremat probleemi ju ei näita.

Seda automootori soojuse ärakasutamist olen isegi mõelnud, see on hea "tasuta" lisasoojus. Kahjuks enda oskused sellise asja ehitamist ei toeta.

Motamees kirjutas: Mina sellist laksu genekale taha küll ei paneks.
Palju odavam ja ohutum on panna üks lisaradikas taha puhuma. Sooja vedelikku on ju sõidu ajal küllaga ja ruumi on "garaasi" lae all küllaga. Võtad radikale väljast värsket õhku, siis salongis ka parem elada.

Kui on diiselmootor, siis pole seda sooja vedelikku seal sugugi ülearu. Vähemalt siis mitte, kui seda kütteks vaja oleks. Minu esmane soovitus oleks Webasto ahi, kas siis bensu- või diisliküttega.
Teiseks võiks olla juba gaasiahi.
Kui väga elektrikütet ikkagi tahta, siis peaks vast eraldi generaatori(jõujaama) panema.
Kütte arvestamisel, kui sooja tuba tahad, peaks vähemalt paar kilovatti olema. Eriti sõiduajal ja juhul kui väljas külm on. Kui väga ei ole, siis elab ju soojema riietusega või enda sisemise kütmisega ka külma üle.

Voltmeeter on selles mõttes hea, et aitab aku ja genekaga toimuval pidevalt silma peal hoida. Ka on voltmeetri süsteemi ühendamine võrreldes ampermeetriga lihtsam. Litsalt ühendad miinuse massi ning + klemmi kuhugi sellise koha peale, mis on pinge all siis, kui süüde sees.
Soojendusel oleks lisaradikas muidugi palju efektiivsem lahendus,kui elekter. Pealegi on sel puhul tegemist ju "tasuta soojusega" nagu ka eelpool mainitud ning ega see ühendamine tegelikult mingi täheteadus ei ole, veidi nikerdamist muidugi on.

Mulle nüüd meenubki ühe asjatundja jutt, kes teatas selgelt, et tänapäeva diiselmootorid ei pidanud nii soojaks minema (kui vanasti vist) ja sellise sooja vedeliku väljavõtt eriti hästi ei õnnestu.
Tegelikult sooja õhu saamine pole probleem, kuna auto enda armatuurlauast tuleva sooja õhu süsteem on Sprinteril päris tõhus, samuti on suvilaosas diiselküttelt toimiv Webasto soojendusahi, kust tuleb kasvõi nii palavat õhku, et paha hakkab.
Esimese postituse küsimuse täpsem mõte oli hoida kogu põrand sõidu ajal soe, et oleks mugavam soki väel ringi paterdada bussis. Samas muidugi peatuspunkti jõudes, kus pole välisvoolu, jahtub see niikuinii kohe maha. Kokkuvõttes loen vastuse saaduks. Teoreetiliselt on see lahendus sõidu ajal mõeldav aga efekt ei ole kuigi suur ja ma ei hakka sellega jändama.

Kõige toimivam põrandakütte lahendus on põrandas olevate veetorudega, milles olevat vedelikku kütab eraldi küttekeha.

Ivar_Kalev kirjutas: ...samuti on suvilaosas diiselküttelt toimiv Webasto soojendusahi, kust tuleb kasvõi nii palavat õhku, et paha hakkab.
Esimese postituse küsimuse täpsem mõte oli saada kogu põrand soojaks, et oleks mugavam soki väel ringi paterdada bussis.

Kui seee webasto soe õhk panna põranda tasapinnale puhuma, siis peaks ju põrand ka soojaks minema?

Et külm väljastpoolt põrandat maha ei jahutaks, soojusta põrand ära ja pane paks pikakarvaline vaip maha ja külma põranda mure kadunud!

Jah, nii ta peaaegu ongi! Kõik sooja õhu väljapuhke avad asuvadki põranda tasapinnas. Siiski on vahe selles, kas soojus tuleb põranda "seest" või põranda tasapinnas külje pealt. Ega see põrandat ennast otseselt üles ei küta, samuti ei jagune sealtkaudu tulev õhk ühtlaselt. Kogu bussi põranda tasapinna peale on kokku ainult 4 ava.

Egau: kirjutas: Et külm väljastpoolt põrandat maha ei jahutaks, soojusta põrand ära ja pane paks pikakarvaline vaip maha ja külma põranda mure kadunud!

See on muidu ka hea nõuanne!
Soojustuse peno on tehasest juba põranda sees olemas. Ma panin põrandale 220 V küttekile paigalduse käigus "tehase" põrandale kogu ulatuses 9 mm vineeri peale ja kõige otsa kleepisin 4 mm korkplaadi eest armatuurlaua alt kuni garaazini välja. Vaiba lasin ka üks aasta välja lõigata põranda kuju järgi, talvisel ajal on see ka kõige peal. Need täiustused annavad jah oma efekti soojapidavuseks, samuti aga ka müra summutamiseks. Põhiline müra tuleb siiski armatuurlaua alt, seda nad miskipärast tootjatehases ei tee kuigi mürapidavaks ja koduste vahenditega ei saa ka asja palju paremaks teha.

See diiselmootori soojapuudus käib ikke rohkem väikeste autode kohta. Suuremad autod selle käes ei vaevle. Lisaradikaid on poes täitsa saadaval ja voolikute taha vedamine pole teap mis teadus. Ainult esimese soendusega nii pikka kuuti ei soenda. Mugavaks eluks on vaja soojajaotust.
Küsimus oli, miks seda geneka koormamist kartma peab. Aga selleks ... Kui tühikäigul mootorile ühendada taha täistuled, siis mootori pöörded langevad. Miks? Sest geneka vedamine on väga raske. Kui aga sinna taha panna 400w ja see veel läbi muunduri, siis see on ÜLIRASKE. Küsige bKorvimehe käest, küll tema juba teab.
Kui teie auto mootor pöördeid selle katse tagajärjel maha ei võta, siis on sellele ka lihtne seletus. Teil on piisavalt uus auto, millel sellisel puhul lisatakse automaatselt pöördeid juurde.
Nii lihtne see ongi.

Motamees kirjutas: See diiselmootori soojapuudus käib ikke rohkem väikeste autode kohta. Suuremad autod selle käes ei vaevle.

No siis kuulub minu 2,8L diisel väikeautode klassi (passis ongi sõiduautona kirjas).
Eelmine nädalavahetus, kui külma oli üle 10kraadi, ei saanud mootori töötemperatuuri küll kuidagi kätte. Ja mul ei ole midagi ümber- ega juurde ehitatud. Oleks aidanud eest radika kinnikatmine, kuid selleks oleks teepeal natuke ümberehitusi pidanud tegema. Jäi tegemata, sest nii külm oli, et välja minna. Kuid sees tuksus 6 kW-ne gaasiahi ja oli soe nagu omas kodus, ka põrand, sest mul talveks ehitatud auto. Põrand on topelt.

Külm oli vanasti sama külm, kui praegu. Miks vanasti pandi autodele soendusmatte ette ja ümber kapoti ja tänapäeval ei või seda mette teha????
Mina igastahes valmistun talveks samuti nagu vanasti. Autodel on matid radikate ees ja veel mitmeid nippe kasutusele võetud. See ei ole mulle raske, lausa meeldib selline hoolitsemine.
Otse loomulikult ei jõua mootor soojaks minna, kui ta on avatud -15kraadisele pakasele.

Vanasti olid autojuhil käed kogu aeg õlised ja ta haises kütuse järele. Nüüdisajal on autod tehtud kasutamiseks härrasmeestele, kes ei pea kogu aeg midagi kapoti all sättima. Ja ka naised saavad auto ohjamisega suurepäraselt hakkama.
Kui see nii ei ole siis on lihtsalt ... auto.

Egau kirjutas: Vanasti olid autojuhil käed kogu aeg õlised ja ta haises kütuse järele. Nüüdisajal on autod tehtud kasutamiseks härrasmeestele, kes ei pea kogu aeg midagi kapoti all sättima. Ja ka naised saavad auto ohjamisega suurepäraselt hakkama.
Kui see nii ei ole siis on lihtsalt ... auto.

Kui härrasmehed ei taha ise sättida, lasku siis teenindusel seda teha. -20 kraadi juures võid ju lumehanges härrasmeest mängida, rahapakist pole seal enam kasu.
Vanasti sellised autojuhid läbi ei löönud. Ja ka tänapäeval mitte. Muidu poleks üldse seda teemat siin. On ikka iseehitajaid ka härrasmeeste seas. Nendel vaid kogemused veidi väiksed. Seda aga annab muuta, hoiakut mette.

Motamees kirjutas: Kui tühikäigul mootorile ühendada taha täistuled, siis mootori pöörded langevad. Miks? Sest geneka vedamine on väga raske. Kui aga sinna taha panna 400w ja see veel läbi muunduri, siis see on ÜLIRASKE. Küsige Korvimehe käest, küll tema juba teab.

Nojah, see on veits pikem lugu ning läheb juba teemast välja, kuid vihjeks võin öelda, et inimese võimsuseks pakutakse nii 180-200W, mis mulle tundus hirmväike number (eesti mees on ju tantsulõvi , kuid sain seda omal nahal teada, et see ~200W on täiesti tõsijutt.

Korvimees

Soojendusel oleks lisaradikas muidugi palju efektiivsem lahendus,kui elekter. Pealegi on sel puhul tegemist ju "tasuta soojusega" nagu ka eelpool mainitud ning ega see ühendamine tegelikult mingi täheteadus ei ole, veidi nikerdamist muidugi on.

Jäi silma Osta.ee oksjonil olev radikas selleks lahenduseks. Müüja pakub ka voolikuid kaasa - peaks vaid ühendamise vaev olema

www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=15918533

Tööriistamarketis on müügil täiskomplektne lisasoojendus, ainult voolikute ühendamise vaev, mõeldud vist kasutamiseks põllumajandusmasinatel, hind oli vist ca mõni tuhat krooni. Flint kaubandus ka müüb ka sama aga hind oli tiba kallim.

~220v põrandakütet võib kasutada ainult siis kui lisa generaator töötab.10W/m ja nõrgemad ei anna praktiliselt sooja,kui kasutada siis 18w/m kaablit,aga see nõuab põrandakütte termostaati,et kaabel üle ei kuumeneks.Minul on genekas garaazi all kinnises lisakastis,kasti eesmine äär on osaliselt lahti ja sealt tuleb sõites tuult rohkem kui oleks vaja,geneka jahutus sõites on alati tagatud.Seistes tuleb aga luuk avada ja soojal ajal garaaz kuumeneb üle,parem ka garaazi uks avada.Peamine probleem on selles,et põrandakütte kaabel peab olema millegi sees mis soojust juhib:mingi tasandussegu näiteks,pealt muidugi parim mingi põrandaplaat.Aga need on rasked ja purunemisohtlikud,lisaks kogu põranda ümberehitus on suur töö.Olen mõelnud 10w/m või küttemati tüüpi kütet kasutada voodi läheduses seintel/laes aga siiani tegemata.Kui tahab ka sellist lahendust öösiti kasutada tekib jällegi probleem akudega.Üks asi on teisega seoses,alla 240ah akuga pole sellisel lahendusel mõtet.Juhikabiini kohal voodil on varjekardin,ruumala on väike ja sinna võiks katsetada el.kütet 200-300w peaks olema piisav.

Tagasi tulles teema alguse juurde võin öelda, et sõidu ajal põrandakütte kasutamise vajadust enam väga ei tunne. 220 V põrandakütte paigaldamisega sai kogu bussi põranda ulatuses (v.a. garaazi põrand) maha 9 mm vineer ja u.5 mm paksune tehasevahatatud kork. Kihid annavad kokku lisaks täiendava soojaisolatsiooni ning ka müraisolatsiooni. Lisaks on kork ise "soe" materjal, hea palja jala või sokiga peal olla.

Kokku sai põrandale 2,3 m2 põrandaküttekilet koguvõimsusega 460 w. Kaetud põranda kogupind umbes 3,7 m2. Kui õnnestub külmemal ajal kämpingus välisvoolu saada või kasutan oma välisgeneraatorit, siis see teeb kogu põranda meeldivalt soojaks. Põranda temperatuuri reguleerimisel aitab komplektis olnud seinale paigaldatav digitaalne regulaator.

See "kogu põranda ulatuses" tähendab siis et kogu mööbel välja-põrand maha-mööbel tagasi? Paras ettevõtmine.

Rääkige parem korgi hinnast ja palju subjektiivset efekti andis ma mõtlen soojemaks ja vaiksemaks.Osad kasutajad on kogu põhja katnud mingite mürasummutus mattidega,see on suur töö nagu Teil põhja seestpoolt soojustamine.

Kuna mul on tehases ehitatud buss, siis olen mööbli eluea pikendamiseks hoidunud mööbli lammutamisest (väljavõtmisest ja tagasipanemisest). Panin ikka vaba põranda ulatuses, esiotsas isegi armatuuri all oleva mootoriruumi seinani.
Ise bussi ehitades on võimalik muidugi lihtsa vaevaga seinast seinani bussi põrandat "täiendadada". Samas ei näe otsest vajadust kapi põhjadesse ja mujale mööbli alla elektrilist põrandasoojendust panna. Mul on kapi põhjadesse pandud kivivilla.