Külmiku kütmine korraga 220v + gaas?

Ütleme, et kui vaja enne sõitu lasta külmik korralikult külmaks ja kiiresti, kas on see hea mõte kütta korraga 220, küttekehaga ja lisaks veel gaasiga?
Või siis miski muu kombinatsioon, nt 12v + 220v küttekehadega?

Kas nii üldse laseb lülitada, võibolla vanematel tüüpidel laseb, mul küll mitte.
Mis ta muud teha saab, kui et kuumus läheb liiga suureks ja miskit läheb kärssama?

Kui ma ei eksi, siis kuumus seal ainult vedelikku tsirkuleerimise jaoks. Aga külma annab radika jahutamine. Et parem mõtte võibolla panna mingid ventikad radika peale.

Ma ei tea, mida spetsialistid väidavad, aga mina olen kasutanud nii 12, kui 220V toidet koos gaasiga nii suvel, kui talvel ja midagi pole juhtunud, peale selle, et kapp jahutab päris korralikult.:blink: Enamasti pole see olnud taotluslik, vaid tulenenud omaenese hajameelsusest.:whistle:
Täisautomaatsetel kappidel selline võimalus puudub, aga peale seda, kui mu külmiku elektroonikablokk ära minestas, sai gaasi lülitus manuaalseks tehtud ja nüüd on jälle nagu vanal heal ajal.

Juhendid seda küll ei soovita, aga kes neid ikka loeb. On ka endal ununenud gaas tööle ning sõitma hakates 12V otsa tulnud ja probleeme ei tekkinud.
Kuid miks seda topeltkütmist vaja on? Ükski sõit ei tule vist nii ootamatult, et ei saaks vähemalt 12 tundi enne sõitu 230 taha lükata ning lasta tal normaalselt töötada. Ja nagu Koljamba mainis, siis oluline siiski ka jahuti ehk kondensaatori korralik jahutamine, mis just suvel kuumaga külmiku töövõimet pärsib.

Mina panustaks pigem korralikule jahutamisele. Neid lisaventilaatori teemasid siis ennemgi olnud.
Küta palju tahad aga jahutus peab olema.
Mul on külmik kogu aeg gaasi peal. Eelis ongi see, et ei pea kogu aeg meenutama, mis asendis külmik olema peaks.
See pisike kokkuhoid ei kaalu minu arvates üles seda mugavust. Lähed 4 tunniks jalutama ja tagasitulles on UUUPs, unustasin gaasile lülitada!
Lisavent peaks andma kusagil 10 kraadi lisa. Vanal bussil venti polnud ja külmik toimis +30 juures pigem jahutajana.
Kohe toit hukka ei läinud aga....nalja sai. Pärast ventilaatori paigaldamist hakkas kapp oma nime õigustama.

Tänan vastuste eest.
Testisin nii- ja naapidi: Ilma ventikateta oli sügavkülm ca 6 miinust, tavakülm nii +15 või isegi kõrgem. Lisasin kolm suurt ventikat terve jahutusribide ulatuses ja sügavkülm -16, tavakülm +3.5. Niiet juu siis ikkagi toimib

Spetsialistid A tähega firmas väitsid, et gaasi pealt ei ole hea (ega ka ette nähtud), et sõidu ajal töötaks. Võib leegi ära kustutada jne. On kellegil juhtumisi, kus leegi ära puhub?
Sõidu ajal käies seal taga otsas köögi juures toimub muidugi päris korralik tuuletõmme ja puhub igaltpoolt kappide vahelt ja külmiku ülevalt/alt.

Siis veel, kas keegi on mõõtnud ära pingelangu mis tekib kui sisse lülida 12V küttekeha? Kui mul akupinge on 12.6V siis peale sisselülimist tirib külmiku klemmide juures selle kenasti 8.3 peale. Seda on ilmselgelt vähe. Huvitav mis teistel see võiks olla

Minu arust on seal termoandurid igal asjal küljes. Kui kõik korraga taha panna, siis tõstab kiiresti vedeliku tembi üles ja lülitab madalama anduriga küttekehad välja. Jääb siis võitja anduri küttekeha.
Eks leegi ärapuhumine sõidu ajal oleneb auto ehitusest. Igal masinal võib see erinev olla, mis nurga alt sisse puhub ja kas üldse puhub.
Sama on lisaventika vajalikkus. Ka loomuliku õhuliikumisega saab väga hea jahutuse saavutada kapi taha. Mul ühel autol jäi see ebapiisavaks (esimene versioon, mis küttis sellega ka tuba). Teised kapid on loomuliku vendiga rahul.

Olen aastaid reisile minna külmiku gaasile lükanud ja kolm nädalat hiljem uuesti välja. Ükskord mingi eriti suure purgaaga puhus jah ära. Samamoodi puhus sõidu ajal köögimööbli vahelt sisse. Praegusel bussil ei puhu midagi sisse.
Pingelang kuni 8 voldini tähendab kas liiga peenikest juhet, mida siiski ei usu võis pigem kehva kontakti. Tavaline vaskjuhe ka oksüdeerub aja jooksul. Ise olen kõik sellised ühendused haljaks puhastanud ja vastavalt võimalusele ära tinutanud. 0,1 volti pingelangu klemmühendusel on OK. Sa pead mööda juhet liikuma ja kõik ühendused järgemööda üle käima. Eelmine omanik võis vabalt mingi juhtme ajutiselt kokku keerata ja nii jäigi. Või pani ajutiselt mingi peenikese juhtme. Mida suurem kaabli ristlõige, seda väiksem pingelang.

Kõik õige, kuid... Selgeus, et külmiku 12V toide oli võetud salongiakult ilma tühjenemiskaitseta. Kas oli nii juba tehases või oli see kellegi isearetus.. ei tea.
Vedasin täna uued juhtmed, ca 9 meetrit 6mm2 kiudvask. Otse käivitusakult koos relee/kaitsmega nii nagu peab. Ikka on pingelang ca 0.9V. Kuidagi liiga palju, kuid siiski aktsepteeritav. Ampreid sai mõõdetud 11 kandis, pinge kõikus vastavalt gaasipedaalile kuid keskmine ehk 13.6V kanti. Küttekeha ise on 120W. Summa küll ei mätsi, aga juu siis kõik hästi...

Külmiku toide ikka võetakse salongiakult, ainult teine, peenem juhe peaks juurde tulema, mis siis annab selle signaali, kas mootor käib või mitte.
Tühjenemiskaitset ka minuteada salongiakudel pole, sest külmik peaks tõõtama 12V pealt ainult siis, kui mootor töötab.

Täpsuse huvides võetakse külmiku toide elamuosa elektrisüsteemist, mitte otse akult ja kui mootor ei tööta, on külmik 12V toitest lahti ühendatud. Kui keegi on vedanud juhtmed otse aku peale, st 12V on külmikul pidevalt saadaval, siis loomulikult on see valesti ühendatud. Aga ka ei pruugi, sest kasvõi päikesepaneeli abil on võimalus tagada külmiku töö aku pealt ööpäeva valgema aja kestel. Lihtsalt endal tuleb meeles pidada, et ööseks välja lülitad. Kui sul nüüd kuskil on 13,6V, siis tahaks teada, kui suur on pinge akul kui mootor töötab- genekas peaks siiski vähemalt 14-14,5V välja andma, et tagada aku normaalne täislaadimine. Küttekeha võimsust arvestades on ca 10A voolu täiesti normaalne, valemite järgi arvutades peaks ta küll kuskil 9A juures olema. Kui ma külmiku sisse lülitan, kukub pinge 14,5 pealt 14,0 peale. Mõõda huvi pärast ära küttekeha takistus.
Lisaks veel seda, et starteriaku pealt ei ole mõtet ühtegi elamisega seotud tarbijat toita- see on mõeldud ainult mootori käivitamiseks ja igasugu jamade vältimiseks on ta puutumatu- oluline, et auto alati käivituks. Nagunii jõuab pardapinge mootori töö ajal elamusse, seega kõik asjad töötavad elamu elektrisüsteemis. Kui genekal tekib ergutuspinge peale, lülitab see sisse ka kõik vajalikud releed elamu "kilbis" ja see ongi see nn peenikese juhtme teema, mida Toto mainis.

Pinge languse kohta. Tegin ümber päevavalguse lampi LEDiks, ja nüüd lamp langetab pinget ka umbes 1V. Sees on 6 ribat mingi 30cm (105 dioodi), et siis 180cm. Kogu 5m riba peaks tarbima 2-3A. Et siis lampi tarbimine on vähem kui 1A. Enne seda threadi mõtlesin et see on OK, aga nüüd tundub et ikka liiga palju, kui teil 120w külmik langetab sama 1V... peaks üle vaatama.

See on õige, et starteriaku peab puutumatu olema. Mul on seisuajal raadio ainuke tarbija.

Kui võtame nüüd külmiku tarbimise 120W ja paneme bussil tavalised tuled põlema, saame korraliku koormuse. Pikemal otsal ehk pole hullu aga väiksemad sutsud koos vahepeatusega, siis genekas saab korralikku vatti. Ma pigem hoian külmiku gaasi peal. Tuleb rahaliselt veidi kallim aga se pole siiski nii tuntav. Mina näiteks ei tea täpselt, mis on mu bussi geneka võimsus.

Genekas peaks olema kuskil 80A, aga eks ta sõltub mudelist ja aastaarvust, uuematel kindlasti võimsamad. Lähituled 10A, külmik 10A- veerand geneka võimsusest juba mängus. Üldiselt aitavad ka LED päevasõidutuled geneka elu kergemaks muuta.

Korraliku mootori puhul starter väga palju ei rüüpa. Mingi aja peab genekas laadima ka salongiakut. Kui seisad terve öö ja tarbid korralikult, siis see koormus tuleb ka sinna juurde. Mida tulisemaks geneka ajad, seda rutem miskit järgi annab. Olen korra reisi alguses pidanud genekat remontima. Katsu sa reede õhtul 22.00 abi saada.
See 80A on ilmselt maksimaalne võimalik ja lühikese aja jooksul. Nõuka ajal tähendas 80 A seda, et sai ka 100 läbi ajada . Praegune 80 on pigem 80 ja korraks.

Töötava mootoriga (äsja igaks juhuks remonditud) genekas laeb täpselt 14.4V. Salongiaku peale jõuab sellest heal juhul 13.6V. Need numbrid on ilma tarbijateta ja kusjuures imelik on see, et 0.1V haaval pinge tõuseb kui mootor käima panna. Läheb aega ca 2-3min kuniks oma laadimispinge saavutab.

Stardiaku pealt sai võetud külmikule toide meelega, sest asi käib läbi relee ja kui süüdet sees pole siis ei jõua külmikuni midagi. Noh, kui see asja veidi mõnusamaks teeb siis võib ju mõelda, et mitte stardiaku pealt ei saa voolu, aga otse genekast Niiviisi ei koorma salongiakule minevat juhet genekast ja ei teki seal omakorda pingelangu mis võiks tähendada salongiaku laadimise puudust mingi hetk.

Midagi seal kuskil on mäda. Kuudi akule peab kohe jõudma geneka pinge, mitte niimoodi laisalt venides. Vaata üle kõik ühenduskohad ja massid kere küljes- roostesed ühendused pole mingi ime. Siin pole teemaks isegi juhtme ristlõige- kõik nad seal on piisava ristlõikega ja ei voola seal sadu ampreid, et juhe neile kitsaks jääks ja pole nad nii pikad, et selline pingelang tekiks. Mis pinge jõuab kuudi akule peale käivitamist siis, kui külmikut taga ei ole? Kui ikka 13,6, siis peaks äkki aku seisukorda uurima. Ma panin kuudi akule massilüliti vahele, sest miskipärast on väike tarbimine taga ka siis, kui paneelist pealüliti väljas ja talvel seistes aku tühjenes. Nüüd lükkan massi tagant kui buss niisama seisab.
Vaatasin oma paberil olevaid elektriskeeme ja külmikule läheb 2,5mm2 kaabel (10A pole sellele mingiks probleemiks) ning kuudi akut toitev kaabel, mis kapoti alt tuleb, on 4mm2 (peab vabalt 25A kannatama) ja toide, mis akult elamu kilpi läheb, on 6mm2, seega jämeduse poolest tunduvad mõistlikud. Mida võib oletada, on see, et vananedes hakkab küttekeha vaikselt korpusesse lekkima ja sealt tekib pingelang. Megeriga üle mõõta, siis saab täpsema pildi.