Klubi ajalugu. Osa 3 KLUBI AASTAD 1984-1985

Klubi Eesti Karavan ajalugu.
Osa 3. KLUBI AASTAD 1984-1985


1984

17. märtsil 1984 toimus järjekordne kohtumine ekspert J. Seinaga. Osavõtjaid oli 39. Klubi töökoosolekul 19. mail oli päevakorras lähenevad suvised üritused ja nende programmide koostamine.

Automi XIV kokkutulek oli 15.-17. juunini Narva-Jõesuus. Sellest võeti osa 11 ekipaažiga ja osaleti haagissuvilatega seal toimunud vigursõiduvõistlustel. Narva-Jõesuust kojusõidul tehti ekskursiooni Padaorgu ja Lammasmäele, enne tutvuti Narva vaatamisväärsustega.

16.-23. juulil oli 10 ekipaaži kohtumine Olgino kämpingus sõpradega Kotkast ja Kymenlaaksost. Korraldati ekskursioonid Leningradi, Repinosse ja Viiburisse. Leningradis külastati Iisaku katedraali ja teisi vaatamisväärsusi, Repinos kunstnik Repini maja-muuseumi ning käidi liivarannas ujumas. Teel Viiburisse sattusime liiklusinspektorite küüsi, kuna üks meie autodest kaldus üle pideva telgjoone. Asi lahenes mõlemaid pooli rahuldava karavani kleebiste kinkimisega miilitsameestele. Üldiselt olid piirivalve miilitsad väga agarad haagissuvilate kontrollijad. Oli juhus, kui torgiti seestpoolt vaguni katuse kattematerjal läbi, kontrolliti aknapesupaagis ja radiaatoris olevat vedelikku ning lasti kummidest õhk välja. Soomlased naersid, kui nende autode kumme miilitsamehed uuesti käsitsi täis pumpasid.



Olgino kohtumine SF-Caravaniga 1984.



Karu karavane uudistamas, Olgino 1984.


Klubi III kokkutulek toimus 3.-5. augustil Soodlas, kus osales 27 ekipaaži 112 osavõtjaga. Olid lahtiste uste päevad, kus kõik kohalolijad said tutvuda kokkutulekul olevate haagistega. Laagrit külastas üle 200 asjahuvilise ja õpilasmalevlaste ekskursioon. Kokkutulekul toimus haagistega vigursõiduvõistlus, mitmesugused meelelahutuslikud ja sportlikud võistlused ning karavani naispere käsitööde näitus.



Karavani Klubi III kokkutulek Soodlas 03.-05.08.1984. Karavani naispere käsitöönäitus.



Üks esimesi Eesti naiskaravaanereid Suusi Mändma (Klubi Eesti Karavan liige nr.28).



Soodla 84, karavanid rivistunud vigursõiduks.


Karavani suvehooaja lõpetamine oli Alajõel, osa võttis 11 ekipaaži meilt ja kaks Moskvast. 23.-28. oktoobril korraldati klubi liikmetele ekskursiooni Moskvasse rahvusvahelisele näitusele „Eritransport“, kus olid eksponeeritud ka välismaised haagissuvilad. Külastati meie klubi Moskva sõpru.


1985

2. veebruaril 1985 toimus klubi õhtu Rocca al Mare Automi hooldejaama saalis. Õhtust võttis osa 49 karavaanlast ja külalisena Automi KN esimees Valdur Tamming. Peolaua kattis hooldejaama kohvik.

14. aprillil esines klubi esimees E. Härmat Reklaamiklubis, tutvustas klubi, rääkis, et klubi Karavan ühendab haagissuvilate iseehitajaid ja omanikke ning on muutumas perekonnaklubiks, sest kokkutulekutel, matkadel ja klubiõhtutel viibitakse koos perekondadega. Vaba aega veedetakse sportlike ja seltskondlike mängude, võistluste, viktoriinide ja näitustega, kus ka kõige nooremad pereliikmed leiavad omale ajaviidet. Karavani kuulujad on väga erineva vanuse ja elukutsega inimesed. Näidati slaidiprogrammi karavanidest ja klubi tegevusest. Reklaamiklubi saade tõi klubile juurde palju uusi liikmeid.

31.05-2.06. võeti osa Automi XV kokkutulekust Paekülas. Võistlustel osales klubi oma võistkonnaga. Paekülas oli esmakordselt vardas ka klubi äsjavalminud lipp.



AUTOM-i XV kokkutulek Paekülas 31.05.-02.06.1985.



AUTOM XV, Paeküla.


8. juunil võtsid Karavani klubi liikmed oma haagissuvilatega osa Järva-Jaani autorevüüst ja juulis Pärnu karavani kokkutulekust Valgerannas.

19.-21. juuli toimus klubi IV kokkutulek Palumäel Pangodi järve ääres. Kokkutuleku läbiviijaks oli Tartu Karavan Udo Reimo juhtimisel. Sportlikud mängud ja võistlused korraldas Valdo Halling. Ajakirjanik Vello Kala kirjutab 29. augusti „Noorte Hääles“ nr. 200 järgmist: „See oli kui muinasjutt. Kilomeetrid piki lepavõsast palistatud looklevat, vaevu sissesõidetud rattajälgedega teed, loigud, kivid, künkad, siis on auto korraga võsa vahelt väljas ja tuuleklaasi ees avaneb uskumatu vaatepilt: järsu teelangu alt paistab ereroheline metsalagendik, mida piirab elavhõbedana sädelev järv. Ja lagendikul – mitukümmend kõige kirevamat majakest, tõeline pisilinn. Eile seda linnakest siin veel ei olnud. Linnad sünnivad üleöö tõesti vaid muinasjuttudes. Ent käia oskavad majad ka asises maailmas – tõsi küll, kanajalgade asemel on neil majadel jooksuks harilikud autorattad. On aeg tutvuda linna ja selle kodanikega. Palun: aeg – juulikuu keskpaik. Koht Pangodi järve kallas. Linnaelanikud – Automi liinis töötava klubi Karavan liikmed. Hooned – sõiduauto järel veetavad haagissuvilad. Selle linna omapära ongi selles, et kõik tema elanikud on arhitektid. Automaju meil veel poest osta ei saa ja siinsed on viimseni oma peremeeste kätetöö.“
Kokkutuleku lõppedes oli vaja kõigi nende majadega pääseda mägedevahelisest orust üles tagasi maanteele. Ilmad olid olnud vihmased ja savise pinnasega mäenõlv libe. Ei aidanud muu, kui osa majakesi koos autoga veoauto slepis mäenõlvast üles vedada. Kogu karavan, mis koosnes 27 ekipaažist, sõitis Tartusse Tamme staadionile, kus korraldati tartlastele haagissuvilate näitus ja lahtiste uste päev. Selle reklaamnäitusega täienes klubi Karavan liikmeskond jälle tublisti. Valdo Hallingu initsiatiivil ehitati Tartus lühikese ajaga mitukümmend Soome firma „Solifer“ malli haagismaja.



Karavani Klubi IV kokkutulek, juuli 1985 Palumäel Pangodi lähedal.



Eesti Karavan matkal omavalmistatud matkahaagistega 1985 aastal Pangodi lähistel.



Eesti Karavan Tamme staadionil, juuli 1985.


23.-25. augustini korraldas klubi suvehooaja lõpetamise järjekordselt Alajõel.

2.11.1985 toimus kohtumine RAI töötaja Müntiga ja sellele järgnes klubi aruandlus-valimiskoosolek. Juhatus jäi edasi töötama sama koosseisuga. Tehti kokkuvõtted 1985. aasta üritustest ja matkamistest. Oli käidud haagissuvilatega Balti riikides, Karpaatides, Krimmis, Kaukaasias ja Kiievis. Oli võetud osa ka automatkajate turiaadist Novgorodi oblastis.

Automi KN andis Karavanile klubiruumiks Saue tänaval asuva maja keldriruumi. Ruum oli 26 ruutmeetrit suur, kuid üsna viletsas olukorras ja vajas kapitaalset remonti. Kogu töö otsustati teha talgute korras. Materjalid ja rahalised kulutused kandis Automi KN eesotsas Valdur Tammingu, Mati Mikkeri ja Peeter Podelskiga.