Klubi ajalugu. Osa 2 KLUBI AASTAD 1980-1983
- Ivar Kalev
-
Teema autor
- Pole saidil
- Moderaator
-
- Postitusi: 2678
Klubi ajalugu. Osa 2 KLUBI AASTAD 1980-1983
17.06.2017 00:40 - 20.06.2017 00:57
Klubi Eesti Karavan ajalugu.
Osa 2. KLUBI KARAVAN HAKKAB TEGUTSEMA, aastad 1980-1983
1980
Juba 3.-12.1980 oli Automi KN ruumides Pikk tn. 41 klubi esimene töökoosolek, kus arutati, millest alustada haagissuvila ehitamist, kust saada infot tehniliste nõuete kohta, millist materjali kasutada ja millised võimalused on seda hankida. Otsustati korraldada kohtumine ATM eksperdi Juhan Seinaga.
1981
Kohtumine toimus 4.02.1981 ja selle vastu tunti suurt huvi. Potentsiaalseid haagiseehitajaid oli 44 ja igaüks sai vastuseid üleskerkinud küsimustele spetsialistilt, kes oli vahetult seotud ehitamise ja registreerimiseks vajalike nõuetega. Saime teada, millised võivad olla haagise mõõtmed ja kaal vastavalt vedukautole või milline peab olema haakeseade ja valgustusseadmed. Käisime ka Kuusalu Autoremondi Tehases uurimas ja vaatamas, millised on nende poolt toodetavad sõiduauto haagismajad. Kuusalu haagismaja kaal oli aga liiga suur, et seda sõiduauto järele võtta ja pikale matkale asuda.
Automi XI kokkutulekul Värskas 1981. aastal olime kolme haagisega, millest üks oli kokkupandav.
J.Lauri kokkupandav matkahaagis 1981.
J.Lauri kokkupandav matkahaagis 1981.
Värskasse saabusid ka Moskvast Tupolevi Lennukitehase konstrueerimisbüroo Opõt insenerid. Nende hulgast olin Valentin Tatarinov’iga kohtunud Kabli rannas, kui ta seal perega omavalmistatud haagissuvilas suvitas. Opõt oli huvitatud haagissuvilate tootmisest laiatarbekaubana Tupolevi lennukitehases. Opõti direktor ja konstruktorid külastasid korduvalt meie klubi liikmeid H. Elvingut, vendasid Mäekallesid, T.Salo ja E.Härmatit. Nad tutvusid meie haagissuvilate ehitamisega ning sõlmisid lepingu Kunstifondi Kombinaadiga „ARS“, kus projekteeriti ja ehitati disaineri Mati Õunapuu juhtimisel esimene kodumaine haagissuvila katsemudel „Solaris“. Nimetatud haagissuvila mudelit eksponeeriti Moskvas Rahvamajandusnäitusel. Kohe tuli üle Liidu 22000 tellimust. Hinnaks oli arvestatud umbes 4000 rubla. Nii et oli tekkinud omapärane olukord: inimeste huvi toote vastu on suur, tellimusi tohutult, toodang on GOST-i nõuetele igati vastav, on ka materjali ja tootmisest huvitatud ettevõtteid. Puudus ainult tootmise alustamise luba, mille saamine lükkus edasi aastast-aastasse.
Informatsioon Eestis asuva „Karavan“ klubi olemasolust oli levinud ajakirja „Za Ruljom“ ja ajalehtede kaudu üle Nõukogude Liidu ja meile hakkas saabuma kümneid kirju sooviga saada materjale-jooniseid haagissuvilate ehitamiseks; sooviti võtta osa meie kokkutulekutest ning astuda klubi liikmeks. Vastasime kõigile ja saatsime ka fotosid ja jooniseid. Selle tulemuseks oli esimeste iseehitatud haagissuvilate ilmumised teistest liiduvabariikidest meie kokkutulekutele. Aktiivsemad olid Leningradi, Moskva, Leedu ja Läti karavanihuvilised.
1982
6.02.1982 oli klubi liikmete kohtumine Kunstikombinaadi „ARS“ disainerite J. Uppini ja M.Õunapuuga, kes olid „Solarise“ katsemudeli loojad.
8. mail korraldas klubi ekskursiooni Hillar Elvingu garaazi tutvuma tema ehitusjärgus oleva haagissuvilaga. Sellest võttis osa ka V.Tatarinov. Väikese, kuid hästi läbimõeldud haagisest oli neil, kel ehitus pooleli, nii mõndagi õppida.
Hillar Elving (Klubi Eesti Karavan liige nr.3, asutajaliige) 1982.
11.-13.06. võeti osa Automi XII kokkutulekust Alajõel. Seal oli juba seitse omavalmistatud haagissuvilat ja korraldasime lahtiste uste päeva, kus sai haagistega tutvuda nii seest kui väljastpoolt ning iga vaguni juures oli tahvel omaniku nime, ehitusaasta, vaguni mõõtmete ja kasutatud materjalide andmed. Kokkutulekul osales ka kaks ekipaaži Moskvast. Toimus ühine lõkketuli ja igaüks pakkus oma suupisteid. Sõnavõtuga esines meie laagris Automi KN esimees Valdur Tamming, kes soovis edu ja jõudu meie ridade täienemiseks.
AUTOM-i XII kokkutulek 11.-13.juuni 1982.
23.-25. juulil toimus klubi Tartu osakonna esimehe Udo Reimo korraldusel Tamme poldril esimene Karavani klubi iseseisev kokkutulek (eelmine kokkutulek 1981 oli koos Automi XI kokkutulekuga). Tammel osales 12 haagissuvilat ja koos perekonnaliikmetega oli kohal 55 inimest. Lõkkeõhtu põhiliseks kõneaineks oli edaspidiste ettevõtmiste arutelu. Juba valminud haagistega tutvuti aga üksikasjalikult.
Tamme poldril 1982.
4.11.1982 korraldati klubi liikmetele ekskursiooni Kunstitoodete Kombinaati „ARS“, et tutvuda ja näha oma silmaga „Solaris-Lux“ haagissuvila esimest valminud eksemplari.
Aasta lõpuks valmis kunstnik Igor Balazov’i poolt kujundatud klubi embleem, mis kiideti juhatuse poolt heaks ja anti paljundamiseks Automi KN töökotta.
1983
1983. aasta 15. jaanuari töökoosolekul Tallinna Automi ruumides Jakobi tänaval valiti juhatuse liikme A. Nurga asemele Aavo Raig ja täiendavalt veel Olev Kuusik. Seega kuulusid nüüd Karavani klubi juhatusse: E. Härmat – esimees; E. Viilop – esimehe asetäitja; H. Elving – kassapidaja ja liikmed: J. Elb, A. Normak, U. Reimo, O. Kuusik ja A. Raig. Aprillis 1983 kinnitati Automi KN poolt klubi Karavan põhikiri.
1983. aasta kevadel saabus meile Tallinna sõpruslinna Kotka Caravan klubi kiri, kus sooviti külastada 20 ekipaažiga Tallinna, et tutvuda Automi ja klubiga Karavan. Asuti kiiresti tegema ettevalmistusi nende vastuvõtuks Kalevi Kloostrimetsa kämpingus. 4. juunil oligi 8 haagise ja 54 klubi ja Automi liikme perekondadega Kloostrimetsas. Pikas lauas toimus esimene rahvusvaheline kokkutulek. Järgnevatel päevadel külastasid SF-Caravani pered meie karavaniperesid. Külalistele korraldati linnaekskursiooni ja käidi ARS-ises „Solarisega“ tutvumas. Soomlased kutsusid meie pered pannkoogiõhtule Kloostrimetsa. Lahkumisõhtul kingiti Miikulainen'i ja Torkkel'i peredele fotoalbumid piltidega kohtumisest. Need esimesed SF-Caravani pered jäid meie sõpradeks tänaseni ja olid ka Eesti Karavanile sauna ehitamise ja kinkimise eestvedajad.
Esimene rahvusvaheline kohtumine SF-Caravaniga Kloostrimetsas 04.06.1983. Osalesid Kotka ja Kümenlaakso karavaanerid.
10.-12. juunil 1983 oli Automi XIII kokkutulek Paide rajoonis Saunametsal, millest Karavan võttis osa 11 ekipaažiga kokku 56 inimest. Saunametsa jõudsid ka kaks esimest Nõukogude Liidus valmistatud haagissuvilat „Solaris“, mis said suure huvi objektideks.
Tupolevi tehase poolt "ARS-i" näidise järgi ehitatud haagissuvila "Solaris", 10.-12. juunil 1983 Automi XIII kokkutulekul Paide rajoonis Saunametsal
22.-24. juulil 1983 toimus klubi II kokkutulek Pärnu Karavani korraldusel Einar Viilopi juhtimisel Reius. Kokkutulekul oli juba 20 haagissuvilat 91 osavõtjaga. Oli üks ekipaaž Moskvast V. Tatarinov’i perega. Kokkutulekul toimusid ka mitmesugused võistlused lastele ja täiskasvanuile O. Kuusiku ja P. Podelski läbiviimisel. Võitjaile anti diplomid ja suveniirid. Valminud oli esimene partii Karavani suveniirklaase. Kokkutulek lõpetati 20nest haagissuvilast koosneva demonstratsioonsõiduga läbi Pärnu linna Valgeranda. Karavanide ees sõitis miilitsaauto vilkuritega.
Matkal pärast Reiu kokkutulekut, 1983.
Sügisel ja talveperioodil jätkusid klubi töökoosolekud üks kord kvartalis. Töökoosolekutel toimusid nõuannete ja jooniste jagamised ehitajatele.
___________________________________________________________________________________
Refereeritud raamatust "Mõnus on matkata oma majaga EESTI KARAVAN 30".
Väljaande autor Endel Härmat (Klubi Eesti Karavan liige nr.2, asutajaliige).
Raamatu eksemplar kingitud Endel Härmati poolt Klubile 10.augustil 2015. a.
Osa 2. KLUBI KARAVAN HAKKAB TEGUTSEMA, aastad 1980-1983
1980
Juba 3.-12.1980 oli Automi KN ruumides Pikk tn. 41 klubi esimene töökoosolek, kus arutati, millest alustada haagissuvila ehitamist, kust saada infot tehniliste nõuete kohta, millist materjali kasutada ja millised võimalused on seda hankida. Otsustati korraldada kohtumine ATM eksperdi Juhan Seinaga.
1981
Kohtumine toimus 4.02.1981 ja selle vastu tunti suurt huvi. Potentsiaalseid haagiseehitajaid oli 44 ja igaüks sai vastuseid üleskerkinud küsimustele spetsialistilt, kes oli vahetult seotud ehitamise ja registreerimiseks vajalike nõuetega. Saime teada, millised võivad olla haagise mõõtmed ja kaal vastavalt vedukautole või milline peab olema haakeseade ja valgustusseadmed. Käisime ka Kuusalu Autoremondi Tehases uurimas ja vaatamas, millised on nende poolt toodetavad sõiduauto haagismajad. Kuusalu haagismaja kaal oli aga liiga suur, et seda sõiduauto järele võtta ja pikale matkale asuda.
Automi XI kokkutulekul Värskas 1981. aastal olime kolme haagisega, millest üks oli kokkupandav.
J.Lauri kokkupandav matkahaagis 1981.
J.Lauri kokkupandav matkahaagis 1981.
Värskasse saabusid ka Moskvast Tupolevi Lennukitehase konstrueerimisbüroo Opõt insenerid. Nende hulgast olin Valentin Tatarinov’iga kohtunud Kabli rannas, kui ta seal perega omavalmistatud haagissuvilas suvitas. Opõt oli huvitatud haagissuvilate tootmisest laiatarbekaubana Tupolevi lennukitehases. Opõti direktor ja konstruktorid külastasid korduvalt meie klubi liikmeid H. Elvingut, vendasid Mäekallesid, T.Salo ja E.Härmatit. Nad tutvusid meie haagissuvilate ehitamisega ning sõlmisid lepingu Kunstifondi Kombinaadiga „ARS“, kus projekteeriti ja ehitati disaineri Mati Õunapuu juhtimisel esimene kodumaine haagissuvila katsemudel „Solaris“. Nimetatud haagissuvila mudelit eksponeeriti Moskvas Rahvamajandusnäitusel. Kohe tuli üle Liidu 22000 tellimust. Hinnaks oli arvestatud umbes 4000 rubla. Nii et oli tekkinud omapärane olukord: inimeste huvi toote vastu on suur, tellimusi tohutult, toodang on GOST-i nõuetele igati vastav, on ka materjali ja tootmisest huvitatud ettevõtteid. Puudus ainult tootmise alustamise luba, mille saamine lükkus edasi aastast-aastasse.
Informatsioon Eestis asuva „Karavan“ klubi olemasolust oli levinud ajakirja „Za Ruljom“ ja ajalehtede kaudu üle Nõukogude Liidu ja meile hakkas saabuma kümneid kirju sooviga saada materjale-jooniseid haagissuvilate ehitamiseks; sooviti võtta osa meie kokkutulekutest ning astuda klubi liikmeks. Vastasime kõigile ja saatsime ka fotosid ja jooniseid. Selle tulemuseks oli esimeste iseehitatud haagissuvilate ilmumised teistest liiduvabariikidest meie kokkutulekutele. Aktiivsemad olid Leningradi, Moskva, Leedu ja Läti karavanihuvilised.
1982
6.02.1982 oli klubi liikmete kohtumine Kunstikombinaadi „ARS“ disainerite J. Uppini ja M.Õunapuuga, kes olid „Solarise“ katsemudeli loojad.
8. mail korraldas klubi ekskursiooni Hillar Elvingu garaazi tutvuma tema ehitusjärgus oleva haagissuvilaga. Sellest võttis osa ka V.Tatarinov. Väikese, kuid hästi läbimõeldud haagisest oli neil, kel ehitus pooleli, nii mõndagi õppida.
Hillar Elving (Klubi Eesti Karavan liige nr.3, asutajaliige) 1982.
11.-13.06. võeti osa Automi XII kokkutulekust Alajõel. Seal oli juba seitse omavalmistatud haagissuvilat ja korraldasime lahtiste uste päeva, kus sai haagistega tutvuda nii seest kui väljastpoolt ning iga vaguni juures oli tahvel omaniku nime, ehitusaasta, vaguni mõõtmete ja kasutatud materjalide andmed. Kokkutulekul osales ka kaks ekipaaži Moskvast. Toimus ühine lõkketuli ja igaüks pakkus oma suupisteid. Sõnavõtuga esines meie laagris Automi KN esimees Valdur Tamming, kes soovis edu ja jõudu meie ridade täienemiseks.
AUTOM-i XII kokkutulek 11.-13.juuni 1982.
23.-25. juulil toimus klubi Tartu osakonna esimehe Udo Reimo korraldusel Tamme poldril esimene Karavani klubi iseseisev kokkutulek (eelmine kokkutulek 1981 oli koos Automi XI kokkutulekuga). Tammel osales 12 haagissuvilat ja koos perekonnaliikmetega oli kohal 55 inimest. Lõkkeõhtu põhiliseks kõneaineks oli edaspidiste ettevõtmiste arutelu. Juba valminud haagistega tutvuti aga üksikasjalikult.
Tamme poldril 1982.
4.11.1982 korraldati klubi liikmetele ekskursiooni Kunstitoodete Kombinaati „ARS“, et tutvuda ja näha oma silmaga „Solaris-Lux“ haagissuvila esimest valminud eksemplari.
Aasta lõpuks valmis kunstnik Igor Balazov’i poolt kujundatud klubi embleem, mis kiideti juhatuse poolt heaks ja anti paljundamiseks Automi KN töökotta.
1983
1983. aasta 15. jaanuari töökoosolekul Tallinna Automi ruumides Jakobi tänaval valiti juhatuse liikme A. Nurga asemele Aavo Raig ja täiendavalt veel Olev Kuusik. Seega kuulusid nüüd Karavani klubi juhatusse: E. Härmat – esimees; E. Viilop – esimehe asetäitja; H. Elving – kassapidaja ja liikmed: J. Elb, A. Normak, U. Reimo, O. Kuusik ja A. Raig. Aprillis 1983 kinnitati Automi KN poolt klubi Karavan põhikiri.
1983. aasta kevadel saabus meile Tallinna sõpruslinna Kotka Caravan klubi kiri, kus sooviti külastada 20 ekipaažiga Tallinna, et tutvuda Automi ja klubiga Karavan. Asuti kiiresti tegema ettevalmistusi nende vastuvõtuks Kalevi Kloostrimetsa kämpingus. 4. juunil oligi 8 haagise ja 54 klubi ja Automi liikme perekondadega Kloostrimetsas. Pikas lauas toimus esimene rahvusvaheline kokkutulek. Järgnevatel päevadel külastasid SF-Caravani pered meie karavaniperesid. Külalistele korraldati linnaekskursiooni ja käidi ARS-ises „Solarisega“ tutvumas. Soomlased kutsusid meie pered pannkoogiõhtule Kloostrimetsa. Lahkumisõhtul kingiti Miikulainen'i ja Torkkel'i peredele fotoalbumid piltidega kohtumisest. Need esimesed SF-Caravani pered jäid meie sõpradeks tänaseni ja olid ka Eesti Karavanile sauna ehitamise ja kinkimise eestvedajad.
Esimene rahvusvaheline kohtumine SF-Caravaniga Kloostrimetsas 04.06.1983. Osalesid Kotka ja Kümenlaakso karavaanerid.
10.-12. juunil 1983 oli Automi XIII kokkutulek Paide rajoonis Saunametsal, millest Karavan võttis osa 11 ekipaažiga kokku 56 inimest. Saunametsa jõudsid ka kaks esimest Nõukogude Liidus valmistatud haagissuvilat „Solaris“, mis said suure huvi objektideks.
Tupolevi tehase poolt "ARS-i" näidise järgi ehitatud haagissuvila "Solaris", 10.-12. juunil 1983 Automi XIII kokkutulekul Paide rajoonis Saunametsal
22.-24. juulil 1983 toimus klubi II kokkutulek Pärnu Karavani korraldusel Einar Viilopi juhtimisel Reius. Kokkutulekul oli juba 20 haagissuvilat 91 osavõtjaga. Oli üks ekipaaž Moskvast V. Tatarinov’i perega. Kokkutulekul toimusid ka mitmesugused võistlused lastele ja täiskasvanuile O. Kuusiku ja P. Podelski läbiviimisel. Võitjaile anti diplomid ja suveniirid. Valminud oli esimene partii Karavani suveniirklaase. Kokkutulek lõpetati 20nest haagissuvilast koosneva demonstratsioonsõiduga läbi Pärnu linna Valgeranda. Karavanide ees sõitis miilitsaauto vilkuritega.
Matkal pärast Reiu kokkutulekut, 1983.
Sügisel ja talveperioodil jätkusid klubi töökoosolekud üks kord kvartalis. Töökoosolekutel toimusid nõuannete ja jooniste jagamised ehitajatele.
___________________________________________________________________________________
Refereeritud raamatust "Mõnus on matkata oma majaga EESTI KARAVAN 30".
Väljaande autor Endel Härmat (Klubi Eesti Karavan liige nr.2, asutajaliige).
Raamatu eksemplar kingitud Endel Härmati poolt Klubile 10.augustil 2015. a.
Klubi Eesti Karavan liige nr 652
Viimati muutis: 20.06.2017 00:57 Ivar Kalev.
- sonnich
-
- Pole saidil
- Vana tegija
-
- Postitusi: 283
- Priit Peljo
-
- Pole saidil
- Foorumi guru
-
- Postitusi: 1952
Re: Klubi ajalugu. Osa 2 KLUBI AASTAD 1980-1983
19.06.2017 13:27 - 19.06.2017 14:53sonnich kirjutas: See on päris vana raamat, mõtlen kas seda kuskilt saab osta?
Netist ei leia eriti midagi.
Osta ei saa aga mõnes raamatukogus saab vaadata...
Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Tartu Ülikooli Raamatukogu (hetkel ei saa)
Allikas www.ester.ee/record=b2604900*est
Tervitades,
Priit Peljo
Klubi Eesti Karavan liige 748
Tel 53315713
Priit Peljo
Klubi Eesti Karavan liige 748
Tel 53315713
Viimati muutis: 19.06.2017 14:53 Priit Peljo.
Moderaatorid: Ivar Kalev