Akulaadija ehitusest

Akulaadija ehitusest

06.10.2011 12:14 - 06.10.2011 12:17
#1
Poes on akulaadijaid väga erinevate parameetritega aga kirjad mis seal peal enamasti ei vasta tõele.Sai proovitud ka ~6000EEK 1500A max.vooluga akulaadijat aga ka see on tühja aku korral käivituseks nõrk.Soojal ajal piisab aga kui -20C siis vaevalt.
Sai võetud ette ehitada ise.Korpus on 50x30x29cm kummijalgadel väljatõmmatava sasiiga,trafo on 2000w nominaalvõimsusega s.o.105-140A nimivooluga,olenevalt pingest millega laadida,vene 200A dioodisild suurte radikatega.Pinge reguleeringuid on 5 astet + 0,5FARAD konde millega annab ~10-15A tõsta laadimisvoolu.Tuleb ka taimer mille ajad on 0,1sek kuni 10 päeva,siis saab automaatreziimis panna kindlaks ajaks tööle.Trafo sai tellitud Soloin OÜ Telliskivi 60,hind 175EUR,toridtrafo sekundaarmähis on 5x16mm,kokku 80mm,kasutada tuli 95mm kaablikingasid,väljundotsad on peenemad 50mm akujuhtmed.Ka sellisesse suurde korpusesse mahutamisel tekkisid ruumiga probleemid kuna on nii voltmeeter,ampermeeter,voolutrafo,2x jahutusvent ja igasugu muud pudinad vaja mahutada.Kui autol on suured akud,näiteks isegi 240Ah aku laadimisvool tühiolekus võib ületada generaatorile lubatud voolu,praegu kasutatav vene Start laadija jääb ka nõrgaks.Lisaks väliolukorras pikk laadimistsükkel on tüütu.Antud laadijat on plaanis kasutada 2,0-3,0 KVA statsionaarse bensiini&gaasigeneraatoriga.500-600ah akud saavad siis laetud 4-5 tunniga,230V vooluvõrgust samuti.Akulaadija tuleb selline,et saab mööblisse integreerida ja vajaduse korral eraldiseisvana kasutada.Min.pinge on ~13V saab ka väikese vooluga laadida,pikendusjuhtme ~60m kasutamisel saab pudelikaelaks juhe mis ei lase piisavalt voolu läbi ja tekitab pingelangu aga see pole primaarne,jääbki esialgu "kaitseks&piirajaks".Varsti lisan ka pildi.
Viimati muutis: 06.10.2011 12:17 tiit.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

06.10.2011 13:54
#2
Miks peaks tühja akuga olema võimalik autot koheselt käivitada? Normaalsel kasutusel ei teki kunagi olukorda, kus käivitusaku on tühi.
Sa oled üsna käimata tee valinud oma gaasihirmus. Kui sa oma iseliikuva alajaama ükskord valmis saad, siis tuleb arvatavasti ka trollisarved põhivarustusse lisada :)

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

06.10.2011 18:43 - 06.10.2011 18:47
#3
Päris põnev akulaadija tõotab tulla. Püüa ka siin ehitust kajastada ning pane ka mõni pilt, kui miskit juba looma hakkab.


Nüüd aga targutan natuke niisama mulle arusaamatuks jäänud teemadel. :)
tiit kirjutas: Sai proovitud ka ~6000EEK 1500A max.vooluga akulaadijat aga ka see on tühja aku korral käivituseks nõrk.Soojal ajal piisab aga kui -20C siis vaevalt.

Kas aku on omadega juba nii otsas, et ainult "täku" abil on võimalik käivitada? Või on hoopis mootor nii "kohvi", et käivitub ainult täku varal?
Mõlemal juhul on vast mõistlikum tegeleda probleemi algpõhjusega, kui võimsama täkuga.
On veel üks hea vanade traktoristide nipp. Nimelt tuleb parkida õhtul kuhugi künka otsa, siis on hommikul hea sealt alla lasta mootor käima.
Teine asi, selle elektrifitseerimise juures on see, et metallkuudis (mida buss ju on) sind kõikjal ümbritseva 220V keskel viibida on mo meelest suht sama, kui vannis olles omale vanni serva peale soojapuhur huugama panna. Kõik on tore seniks, kuni see puhur peaks serva pealt vanni plärtsatama ...
Viimati muutis: 06.10.2011 18:47 Korvimees.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

06.10.2011 19:15 - 06.10.2011 19:22
#4
Igal ühel omad arvamused asjast.Loomulikult pole vaja -20C kärts käima panna vaid problem on ikkagi selles,et akusid laadida normaalse ajaga.Transitit ei pane küngas ega see laadija ka -20C käima,ainult plokisoojendusega läheb,nii on auto tehases ehitatud,ega muidu ole originaalis 2x80ah akut paralleelis.4xpäikeseelementi on käes,tuleb raamid ümber teha ja blokk osta,see on kevadeks plaanitud.Vann ja veekeetja ei ole päris see asi mis matkabuss välise elektriga.Rikkevoolu lüliti tuleb panna kui hirm on,olles sees ei juhtu midagi olgu või faas korpuses,problem tekib kui maha astud ja üks jalg trepil,teine maas.Vaevalt et laadija mis lisaks kummijalgadel ja maandatud,tekitab lisaohtu,oht tuleb ikka vanast juhtmestikust ja rikkis pistikupesadest ja muust ~220V jurast.:woohoo:
Eks enamus probleemide allikaks ole rahapuudus.Ostes korraliku tehase töö on alati parem kui omatehtud asi,lisaks ka odavam.Vaatasin trafo üle 2100VA nom pinge 19V,2 astet nii üles kui alla,dioodisild annab 2V pingelangu,pinged nagu vene start laadijas ainult 5x võimsam.

Lisatud fail:

Faili nimi: 2.jpg
Faili suurus:103 COM_KUNENA_USER_ATTACHMENT_FILE_WEIGHT

Lisatud failid:

Viimati muutis: 06.10.2011 19:22 tiit.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

06.10.2011 19:55
#5
Mul arusaam , et kui aku täis siis tema eluiga pikeneb vist isegi kordades , selleks on tänapäevased impulssakulaadijad millised laadimises kogu talve või suve . Minu soov ikkagi valguspaneelid katusele panna , ja probleem lahendatud , akut laaditakse valgel ajal ja sinu probleemid unustatud ei pea juhtmetega jändama ( kuigi see varjant on veitse kallim aga seeest mugav )

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

06.10.2011 20:34
#6
Korvimees kirjutas: ...
On veel üks hea vanade traktoristide nipp. Nimelt tuleb parkida õhtul kuhugi künka otsa, siis on hommikul hea sealt alla lasta mootor käima. ...
Ei ole võõras mulle akude siseelu ja elektrikuleiba olen ka söönud.
Sellise akude laadimise süsteemi peale ei oska ma midagi rohkemat kosta, kui ühe oma elukogemuse käivitamise vallas.
Kunagi MAZiga tallinnas olles tuli käivitamiseks kasutada just sellist Korvimehe viidatud nippi. Algul ajasin MAZ isekallutaja estakaadi otsa, mis asus Kunderi ja Gonsiori vahelisel haljasalal. Seal pargis oli ennem asunud miskit tuletõrjedepoo. Onu laitis aga selle plaani maha. Aknast välja vaadates tundus ikke kole postament olema küll. MAZ kahe meetri kõrgusel keset parki.
Siis viisin masina sinna kuskile Liivalaia tänava kõrval oleva kiriku piirkonda. Sealt hommikul käima lastes suutis õhupaak napilt niipalju õhku sisse koguda, et ennem ristmikku seisma sain. MAZil ju käsipidurit tol ajal praktiliselt polnud.
Vat sellised lood kiire akulaadimise ja mäest käimalakmise vallas.
Mina olen ammu aru saanud oma väga vales käitumises tollel ajal.
:)
5o9279o

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

06.10.2011 21:35
#7
Kas ei oleks odavam kohe uued akud osta kui imelisi akulaadijaid ehitada, mis teeb rahaliselt kindlasti kallim! Kuna ega ju need akud selle laadijaga ka lõpmatuseni ei kesta! Ja siis oled jälle sama probleemi juures tagasi.Lähed poodi ja ostad ikka uued akud!:cheer: Või hakkad varsti akusi ka ise ehitama?:silly:
Nii on sul varsti vaja autole haagis ka taha ehitada, et kogu iseehitatud kaasavara endaga kaasas tassida!
No aga vanemad mehed ikka ise teavad kuidas odavam läbi ajada aga ikka tuleb kurivaim millegipärast kallim??? Huvitav küll kus see viga on??????:side: :S :silly: :lol: :lol: :lol:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

07.10.2011 06:36 - 07.10.2011 07:06
#8
Uus aku tuleb kevadel osta (kuudiaku 0),see laadija ei olegi mõeldud tavaakudele vaid suuremahulistele veoakudele.Veoakud kannatavad 800 täielikku laadimis/tühjendustsüklit ja on purkide kaupa.Lisaks on mõeldud süvatühjenduseks ja kannatavad startervoolu.Valik on lai nii mõõtude/hinna kui mahutavuse poolest.Praeguste ja selle bussi tulevastele akudele piisab vene start laadija + päikeseelemendid.Viimastele panen eriti lootust kuna sõidul olles on suvi ja ilm loodetavasti päikeseline.Kui vaadata veoakude laadijate hindu ja andmeid siis kisub tuju nutuseks.
Motamehele:kunagi 80-ndatel oli 3 faasiline alalisvoolu keevitus trollibussi reostaatidega max keevitusvool oli SUUUR vähemalt 500-600A,dioodid olid pudelikaelteks.Seda laenas vahetevahel naabrimees,et oma KRAZ-i külmal ajal käivitada.Reguleeringud olid tehtud nii,et min.vool käis läbi lambipirni,et sai ka patareisid laadida.-30C külmaga oli vaja Lada hommikul käimasaada ja eks eksisin seadetega ja kasutamisega (tuleb ikka enne klemmid akule panna ja aku suurust arvestada kui sisselülitad) ja oligi hetkega aku kaan läinud,lendas kaugele,kaugele,naabri aeda.Tänu lollusele käisin hiljem 2x silmakae opil,hea,et niigi läks.....Kõik on omavahel seotud,nii aku mahutavus,laadimisvool ja pinge.Kui on suuremad akud muutub tavalaadijaga laadimine tüütuks,sest tuleb liigpikk laadimistsükkel,lisaks bussi enda generaator võib nõrgaks jääda.Probleem tekib enamasti siis kui ilm liiga palav ja ei viitsi pikalt tühikäigul laadida.Selle laadijaga aga panen bensugeneraatori käima ja saab generaatorilt ~80% võimsuse ulatuses akusid laadida (kui vaja) ja timmer lülitab näiteks 1-2h pärast välja nii laadija kui generaatori.
Viimati muutis: 07.10.2011 07:06 tiit.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

07.10.2011 08:38
#9
tiit kirjutas: ...kunagi 80-ndatel oli 3 faasiline alalisvoolu keevitus trollibussi reostaatidega max keevitusvool oli SUUUR vähemalt 500-600A,dioodid olid pudelikaelteks... ja oligi hetkega aku kaan läinud,lendas kaugele,kaugele,naabri aeda...
Selline isetehtud keevitus mul siiani olemas. Reostaadi asemel on takistustraat (peale trafot). Kunagi pole sellega autot käivitanud. Keevitustel on tühijooks tavaliselt 30-40v.
Tööjuures pandi küll suuri traktoreid keevitusega vahel käima. Läksin siis eemale.
13a elektrikuameti ajal oli ka kogu metsamajandi akude park minu hooldada. Selle aja jooksul sai lõhki lastud vähemasti 10 akut. Akud hakkasid plahvatama sellest ajast, kui hakati kokku hoidma tina. Purkidevahelised klemmid kadusid kaanelt ja need ühendused läksid akusisesteks. SEal aga on väga peenike see ühendus ja vibreerib prao vahele. Kui seal nüüd säde tekib, siis ongi pauk käes. Laadimise ajal eriti, kuna siis tekib see paukgaas. Sellepärast peabki aku panema kappi ja siis akulaadija lülitatakse tööle teisest toast.
Mina läksin matkabussi ehitusel hoopis voolu kokkuhoiu teed. Genekaski alles tavaline kaubiku oma. Siiani olen uhkesti hakkama saanud.
Näiteks genekalt koormuse mahasaamiseks ostsin LED päevatuled. Sealt kohe võit 110w. Külmiku sõiduvool nagu maast leitud.
5o9279o

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

07.10.2011 09:04
#10
Jaan03 kirjutas: Mul arusaam , et kui aku täis siis tema eluiga pikeneb vist isegi kordades
Sellel käibetõel on taga tegelikult mitmeid erinevaid akuga toimuvaid protsesse, aga kõige olulisem on see, et kui sa tühja aku jätad kasvõi üheks ööks miinuskraadide kätte seisma, siis pärast saad seda ainult lisaraskusena kasutada, mingit märkimisväärset kasulikku mahtu ta enam ei oma ja see ei ole ka kuidagi taastatav.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

07.10.2011 09:30 - 07.10.2011 12:46
#11
Peale seda huvitavat jututeemat tekisid mõned küsimused:
Kas ainult mõni miinuskraad (näit.-3) teeb tühja aku(tuled põlevad enam vähem aga käima ei tõmba enam) ööga kutuks või surm saabub ainult läbikülmumise põhjusena? Tänapäeva akud külmaga enam lõhki ei lähe, seega pole silmaga külma mõju näha. Kuidas siis lihtsalt selgusele saada kas aku on külmunud ja enam asja ei saa või üritad veel teda elustada? Hommiku (2009 ja 2010 talvel oli paaril korral selline juhus, ei viitsinud akut päästma minna autosse mis oli meetrise lume all) külmaga vetsa ümargune on, peale korraliku laadimist käivitab jälle. Hetkel tundub et pole hullu midagi aga aastapärast on ta siiski täiesti kutu ja isegi kohe peale laadimist ei suuda ta mootorit käivitada. Sellel suvel saigi uus aku ja laadija soetatud, eelmine aku pidas 4aastat vastu.
Mõtle roheliselt, sõida gaasiga!

www.usaraud.ee/?id=5_5_20_1276
Viimati muutis: 07.10.2011 12:46 Gulfstream.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

07.10.2011 09:56
#12
redart kirjutas: ... aga kõige olulisem on see, et kui sa tühja aku jätad kasvõi üheks ööks miinuskraadide kätte seisma, siis pärast saad seda ainult lisaraskusena kasutada, mingit märkimisväärset kasulikku mahtu ta enam ei oma ja see ei ole ka kuidagi taastatav.
Päris nii see ka just ei ole, aga laias laastus küll. Tühja aku elektrolüüdi tihedus on väga madal ja ta külmub mingil miinuskraadil (tihedus ja külmumine on otseses seoses). Samas aga kontsentreeritud hape on plaatide sees ja kahjustab seal plaadimaterjali.
Ka kiire laadimine ei too akule kasu. Aeglane/pikk laadimine aga seevastu taastab ka pika tühjalt seismise negatiivsed tagajärjed.
Akule on kahjulik ka kuumus (tekib kiirel laadimise). Samal põhjusel on kahjulik just ülelaadimine.
5o9279o

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

07.10.2011 11:40 - 07.10.2011 11:42
#13
See,et külm teeb tühjale akule halba on 100% tõde.Vahel saab peale ülessulatamist ja formeerimist (mitu laadimis&tüjendustsüklit ka asja,aga mitte alati.Sõiduautol on jama,et vahetevahel jääb midagi nagu koormuseks,olen otsinud,servizes ka otsitud aga viga leidmata.2-3a tagasi käisin egiptimaal ja unustasin klemmi maha võtta,tulles tagasi tuli meelde kui kesklukk ei töödanud,pinge akul alla 1V!!Ega midagi,garaaþi,radikas kõrvale ja järgmine päev laadima&tühjendama.Külma oli max.-5-6C ja tänu selle jäi tööle aga siiani on veel pundunud otstest.Kui aga kallimate akudega näiteks süvatühjendusakud siis tuleks talveks maha võtta ja kusagile +5-10c hoiule viia,lisaks korra kuus automaatlaadijaga laadida.Kokkuhoid elektritarbimisel on loomulikult tähtis aga ka kokkuhoiu tingimustes peab mingi aku olema.Akul ja akul on vahe,üks kestab,teine jälle muutub samades oludes ballastiks ja see ballastiks muutumine toimub alati reisil olles mitte koduhoovis (mul juba 2xjuhtunud ja sellest see arvamus).Akulaadija ehitamiseks andis peamise tõuke,et sai asjad firma kulul osta (tegelen elektriasjandusega),lisaks polnud ja pole siiani märkimisväärselt tööd ja nii igavusest....nüüd juba kergelt kahetsen:liig kalliks muutus projekt.Alalisvoolu keevitus kui on 3-e faasiline 6-e dioodiga ja korralik võimas trafo+takistid siis põhimõtteliselt pinge ei mängigi üldse rolli,+ -70V on normaalne,teoreetiliselt võiks olla palju tahes:vastavalt takistile tekib vastav laadimisvool mis vaja.Isegi 1,5V taskulambi patareisid ja 9V kronasid sai laadida läbi läbi 10-15w lambipirni,ladale oli vastav takisti KRAZ aga kogu vungiga...eks õnnetused tekivad lollusest+pohmaspea+suur külm+kiire vajadus kusagile minna.Kui need ohtlikud kokkusattumused satuvad korraga ongi õnnetus käes.
Viimati muutis: 07.10.2011 11:42 tiit.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

19.10.2011 00:37 - 19.10.2011 00:39
#14
Laadija on valmis ja töötab.Ehituse käigus aga tekkisid arusaamatud probleemid:trafo lülimisel,ka tühijooksul tuleb suur voolutõuge,20A ümberlüliti põletas läbi.Samas aga tühijooksuvool on tühine,ampertangidega mõõtes ei näita,jääb alla 1A.Nüüd lülitab ümberlüliti kontaktoreid millel on 2x20A klemmid ja paralleelis.0,5Faradine konde annab ~15A lisavoolu,muidugi kui vaja.Väikseim aste on 14,3V ja nagu auto generaator laadimisvool katsetades 70ah akuga oli 50A ja alanes kiirelt kuna aku oli suht täis.Suurimal astmel saab laadida ka 24V akusid aga väikese vooluga ~15-20A.Probleem on,et C16 kaitse ei pea vastu mitte töövoolule vaid voolutõukele.Sellist anomaaliat esineb ainult vanadel suure tühijooksuvooluga keevitustrafodel millistel olen kohanud tühijooksuvoolu ~40A 230V poolelt,aga selline jundam oli ~200kg ja aasta 1980.Tuleb panna ette D või K seerija automaat 16A,see aga on jama.Kokkuvõte asjast--ebaõnnestunud projekt olgugi mõõdud ja tehn.näitajad on korras.Vigadest õpitakse ja oli õppetunniks,et ei tasu ise ehitada,läheb kallimaks.Ka plaan kaubikusse matkabussi ehitada tuleb päevakorrast maha võtta sest siis tulevad veel suuremad probleemid.Valmis asja aga muidugi võib vajadustest lähtuvalt modifitsserida,see pole nii suur töö.Generaatorist toita laadijat pole proovinud kuna 0,6-0,8KW genekas on sobimatu.Kui oleks 4,0KVA siis oleks jumet.Akudele alla 200ah pole mõtet kasutada,siis ajab ära ka olemasolev vene "Start" laadija mis statsionaarselt integreeritud.Ka pika toitejuhtmega on proovimata,juhe peaks toitepoolel piirajaks jääma ja voolutõukeid natuke siluma.Elame -- näeme!B)
Viimati muutis: 19.10.2011 00:39 tiit.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

19.10.2011 07:42
#15
Tiit, sellisel trafol on nii suur induktiivsus, et seda ei käivitatagi ilma softstart lülituseta, kui sa just tuumajaama õue peal ei ela. Asja teeb veel halvemaks suur konde, mis võtab megalt voolu, kuni täis saab. Tõtt öelda ma ei mõista seda konde vajadust laadimisel - mis saab seal ootamatut juhtuda, et sul on vaja siluda äkiline voolutarbe suurenemine. mitglied.multimania.de/Promitheus/delay_circuit_for_toroids.htm

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • Egau
  • Egau avatar
  • Pole saidil
  • Foorumi guru
  • Foorumi guru
  • t. 5030540 fotograafiateenused, raadioinsener
  • Postitusi: 426

Re: Re:Akulaadija ehitusest

19.10.2011 12:37 - 19.10.2011 12:38
#16
redart kirjutas: Tiit, sellisel trafol on nii suur induktiivsus, .............

Vastupidi, suurtel trafodel on väike induktiivsus ja sellest ka voolutõuge. Suur induktiivsus just piirab voolu.
Tervitustega
Egau
Viimati muutis: 19.10.2011 12:38 Egau.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

19.10.2011 13:20
#17
Konde on eraldi lülitiga ja ei ole probleemiks.Voolutõuge ei tohiks olla 2100VA trafol suur kuna selline trafo kuulub ikkagi väiksete klassi.Kunagi oli veel suurem 230/16V trafo ja oli ka stardiks ehitatud aga voolutõuget polnud,isegi B10 püsis sees,muidugi kui max. voolu tahtis siis C20.Järsku on sellest,et toroidtrafo?Eelmine oli 2-e sambaga ja eraldi mähistega.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

19.10.2011 13:56
#18
egaul õigus jah selles suhtes, et see ei ole suur induktiivsus, mis käivitusel voolutõuke tekitab. Püüan teinekord ülesärkamist ja kirjutamist õiges järjekorras teha :)
Aga tiit, toroidid kipuvad tõesti muust trafost rohkem nii käituma.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

19.10.2011 14:28
#19
Eks sellele leiab ka lahenduse.Tundub,et voolutõuge on väga lühiajaline ja rakendub magnetvabasti,kui nii siis on 160A??!!:woohoo: See aga on ilmvõimatu 10x nimivool? Nagu lühis ja alati ka lühisvool ei rahulda antud 10x nimivoolu nõuet.Katsun probleemi süviti sisseminna ja uurida ka nendelt kes kasutavad selliseid trafosid.Eeldan,et pikk (50-60m ja 3x1,0mm)juhe on piirajaks hetkelisel voolutõukel kuna tekib hetkeline suur pingelang ja vool väheneb kordades.Tööreziimil on vool ~10A piires ja juhe kannatab.Asjal on ka positiivne külg,et saab targemaks,tegelikult oleks pidanud seda probleemi teadma juba erialalisest kvalifikatsioonist lähtuvalt.Kuna ei teadnud tuleb tunnistada,et olin lol:(

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

10.11.2011 22:58
#20
Tuleb panna ~20 oomine takisti toite N-i ~1-4sek.Kurat sellist problemi tõesti ei osanud ettenäha,et ka tühijooksul C16 ei vea välja.Muidugi ossillograafiga oleks hea vaadata aga ei viitsi....Plaanin teha auto releega ja konde annab viivituse aga kas on auto releesid ümberlülituva kontaktiga?Korralik traattakisti on leitud aga relee....oma varudes sellist pole.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Re:Akulaadija ehitusest

15.11.2011 11:26
#21
No mitte midagi ei saa enam aru, see elekter on ikka tõeline raketiteadus ;)

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Moderaatorid: Ivar Kalev