12V Akuvoolu kasutamine matkaauto köögis toidu valmistamiseks.

  Põhiline köögiriist on pliit.  Toidu valmistamiseks kulub üldjuhul suhtliselt palju aega. Muna keeb keevas vees ca 8-10 min. aga vesi tuleb enne keema saada. Pudru tegemiseks kulub suht sama aeg. Kuid on ka pikema küpsetusajaga toidud. Ei kujuta ette hästi, et pliit saaks  töötada ka lausa üle 2 kW võimsusega. Teine moodne köögimasin on kuumaõhu fritüür. Enamik küpsetisi küsivad ca 20 min. Seda küll mitte päris pideval võimsusel. Sellise fritüüri ma olen soetanud, valides leplikult max. võimsuseks 1000W.. Olen rahul. 
 Uurisin isiklikust huvist lähtuvalt ka induksioon pliitide kohta ja soovituseks sain, et peaks tõesti kasutama võimalikult väiksema võimsusega, et mitte seada ohtu el. süsteemi.

12 V süsteemi korral vajaks mitme kW-sed  võimsused vägagi jämedaid kaableid. 

Voolud 12 V süsteemis (oluline kaablitele) 
500 W →   500 : 12≈42 A
800 W →   800 : 12≈67 A
1000 W → 1000 : 12≈83 A
1500 W → 1500 : 12≈125 A
Siit edasi on juba väga jämedad kaablid ja korralik paigaldus kriitiline
.Miks nii jäme kaabel?
12 V süsteemis on voolud meeletult suured
iga 0,1 V pingelang vähendab inverteri võimsust
liiga peen kaabel kuumeneb ja võib põhjustada tuleohu
inverter võib madala pinge tõttu välja lülituda

240 Ah aku (~2,1 kWh) (täiesti juhuslik suurus)


300 W pliitt   ≈2070 :300≈       6,9 h
500 W pliit    ≈2070 : 500≈      4,1 h
800 W pliitt   ≈2070 : 800≈      2,6 h
1000 W pliitt  ≈2070 : 1000≈  2,1 h

Need on pideva täisvõimsusel kütmise ajad. Päriselus küpsetab pigem 10–30 min kaupa.Saab piirata pliidi võimsust näiteks 300–800 W peale, et mitte koormata inverterit ja akut. Kui aku on täis ja päike paistab, saab kasutada kõrgemaid võimsuse astmeid.

Selliste võimsuste kasutamise korral on akudele vajalik tagada ka asjakohane laadimisvõimsus.

400 W paneelidega kulub umbes 4,5–6 tundi, et laadida tagasi kulutatud  50% akumahust, 120 Ah 
Halbadeks oludeks laadimiseks bensiinigeneraator- 700W

Siia sai nüüd otsitud suht teooria lühendus. 

Kuna autos on 12v vool nagu loomulik, siis katsun ka seda võimalikult originaalis kasutada. Igatsugu voolu "ümber tegemine" on seotud kuludega ja neid (kulusid) te ju ei salli. Valgusega on suht lihtne, ka veepumbad on 12v. Toidu tegemisel läheb asi nati raskemaks. Veekeetja on küll 12v olemas, aga sellega läheb ilmatu aeg. Seda keema minekut ei viitsi küll ära oodata.
Leidsin söögi tegemiseks väga ökonoomse variandi. Ostsin multifunktsionaalse poti. See pott pole mingi ime tavaköögis. Küll aga on ime, et neid toodetakse ka 12v. Paned sobiva tooriktoidu potti ja söögi ajal lihtsalt hakkad sööma. Peale hommikusööki panen potti valmis supimaterjali. Umbes kolm tundi enne sööki lülitan poti tööle Lõunaks on supp valmis. Õhtusöögiga (tavaliselt pudru) sama lugu. Ajastus ei pea olema väga täpne, sest peale toidu valmimist jääb ta soojana ootele, kuni sööma hakatakse. Väga hää on asja juures just see, et tavaliselt ma sel ajal sõidan autoga. Järelikult pole voolu tarbimine üldse probleem. Akusse kogutud vool jääb muudeks luksusteks.
Pott on spets kohas/kapis, et sõidu ajal liikuma ei läheks. Soovitan sigareti süütaja kiirpistiku kohe ära visata ja pott statsionaarselt vooluvõrku ühendada. Nii ei pea tee peal sulanud pistikut kiruma ja voolu ühendustega jamama. Mul sellised potid kahes masinas ja olen väga rahul.

www.aliexpress.com/item/1005007065104663.html?pdp_npi=4%40dis%21EUR%21%E2%82%AC%2056%2C57%21%E2%82%AC%2056%2C51%21%21%21448.62%21448.19%21%40211b490617719623466905747dc4cd%2112000039290609211%21sh%21EE%213302321996%21X&spm=a2g0o.store_pc_home.allitems_choice_2006651226880.1005007065104663

Selliseid praktikute hinnanguid ongi foorumis vaja. 
Olen ka  neid kõige erilisemaid multiküpsetajaid vaadanud. Eelistaks sedavõrd multit, et saaks kasutada nii 12V kui ka 220V. nii sõidul kui seisul.

Keegi praktik võiks selgitada ka plii ja LifePO4 akude erinevust sellisel tugeval koormamisel. No kelle on mõlema akutüübiga kogemus olemas.

Minul see kogemus on ja olgugi, et olen võimsused hoidnud võimalikult madalad, max. 1100W on kohvimasin, tuleb tunnistada teada tarkust:

Pliiakud (AGM, GEL, tavaline plii)
Pinge kukub kiiresti, kui vool tõuseb.
50–150 A koormus võib viia pinge alla 11 V isegi siis, kui aku on 70–80% täis.
Inverter lülitub madala pinge tõttu välja.
Reaalne kasutatav energia väheneb tugevalt.

LiFePO₄ akud
Pinge püsib väga stabiilne kuni 90% tühjenemiseni.
50–150A koormus ei tekita olulist pingelangu.
Inverter töötab stabiilselt ja ei lülitu välja.
Saad kasutada peaaegu kogu aku mahutavuse.

LiFePO₄ on tugeva koormuse all kordades parem.

Just seda on minu praktika näidanud.

Kuidas vastab tõele see, et nt 140 Ah LiFePO4 akust saab ca kaks korda energiat kätte kui 140Ah nö tavaakust ?

tohoh kirjutas:

Keegi praktik võiks selgitada ka plii ja LifePO4 akude erinevust sellisel tugeval koormamisel. No kelle on mõlema akutüübiga kogemus olemas.

Esimene asi mida tuleb silmaspidada on nn käivitusvool, mis LiFePO4 akude puhul on tavaliselt max BMS võimsus, ehk siis 100Ah akul on see taliselt 100A, kui võrrelda nn tavaakuga, siis neil on see kordades suurem tavaliselt 100Ah pliikal on see 700-800A Miks see on oluline, sest kui kasutada näiteks inverterit, siis 2kW võimsuse puhul on vajalik vähemalt 200A voolu, ehk siis äks 100Ah LifePO4 jääb väheseks. Pliiakud tühjenevad suurte voolude puhul mittelineaarselt, ehk kui väikese koormuse juures on tühenjenemise aeg X siis suure koosmuse juures y*X LiFePO4 akude puhul on see erisus suht marginaalne ja võib nn täiega kasutada.   

Mulle jäi see käivitamise, käivitusvoolude  jutt selles teemas küll seosetuks. Kommentaaris võrreldakse: LiFePO₄  BMS-i  pidevat voolupiiri ja pliiakude käivitusvoolu (CCA)
Need kaks asja ei ole võrreldavad.
PS. 2 kW inveteri puhul ei ole vajalik vähemalt 200A voolu.

tohoh kirjutas:

Keegi praktik võiks selgitada ka plii ja LifePO4 akude erinevust sellisel tugeval koormamisel. No kelle on mõlema akutüübiga kogemus olemas.
 

Ei maksaks nii räigeid tingimusi kirjutajale ette anda siis ei saa ju üldse asja arutada. Näiteks mul on pliiakudega kogemus olemas, aga lifepo akude kohta olen ainult uurinud. Mõnel on kogemus ainult lifepoga ja mõnel mõlemaga, aga ei viitsi kogemusi jagada. Ometi oleks ka teooria mingi tarkus.

 

lihtsalt populaarteadulik mulin omast peast 

Seda mida keegi kokkab ja mida sööb me siin loodetavasti arutlema ei hakka.
Seega rääkides sooja toidu kokkamisest siis see eeldab kuumutamist.
Sinna kulub energiat lihtsalt nüüd on küsimus kust see energia tuleb ja kuidas seda üle kantakse toidule
ning mis selles protsessis toimub ja kui ökonoomselt on seda võimalik saavutada.
Kuigi pelkiri välistab gaasi vms. fossiilse põletamise sooja saamise eesmärgil lisan siiski selle siia võrdlusesse.

võtame lihtsa asja   
vee keetmine potis/kannus.ehk keema ajamine.
tehes seda leegil vahet pole on see siis gaas vms. allikas on seal väga suur energiakadu.
jah vahel pole see energiakadu päris otsene kadu kui teed seda autos sees ja on vajadus ka kütta siis see saab osaks ruumi küttest
aga teisalt kui on soe suvi siis see kadu saab olema probleem.
lisaks soojusele eraldub gaasileegist ka niiskust mis lisandub siis soojendatava vedeliku niiskusele
ja kui gaasiga kokkamine on aeglasem arvestades ebaeffektiivsust siis seda niiskust tuleb kauema aja jooksul mis tähendab siiski ka hiljem ventileerimist ja või kuivatamist.
ei oska täpset nr, öelda see kõik sõltub pliidist potist jms aga energiakadu mis leegiga poti alt mööda külgi üles tõuseb soojusena võib olla isegi kuni 50...60% äkki ?
ja ikkagi toimib protsess soojuse juhtimisel läbi poti põhja ehk leek kuumutab poti põhja alt poolt ja soojus peab läbima materjali ja hakkama kuumutama toitu alles siis

leegiga kuumutamise järel jääb siis järgi veel elekter või kas jääb ?

tegelikult on olemas ju ka diisli pealt töötavad pliidiplaadid. mis nagu läheks viimase aja teemadega kokku kus gaasivaba bussi saamiseks on nt. diisli pealt küte aga miks mitte ka pliit ?
nendets ma ei tea midagi, kokkupuude puudub, kes teab ehk paneb oma enda isikliku kogemuse siia kirja ehk ma ei hakka siia laia maailma teadmist kopeerima

läheme elektri peale.
tavalised nt. portatiivsed pliidid metall plaadiga on kindlasti sellest valikust kõige ebaökonoomsemad. kui rääida kokkamisest siis seal hakkab protsess peale kõigepealt selle
metallplaadi soojendamisest mis siis hakkab alles potti soojendama ja seejärel alles toitu ehk soojenemine võtab kaua aega. muidugi on seal jälle see ksulik kadu kui bussi on vaja kütta siis
hiljem jahtuv pliit on inertsiga ja jahtub keuem. loe: soojendab ruumi. samas kas see on mõistlik kui kasutada akust võetavat energiat.

järgmine on samasugune nt. portatiivne elektriline pliit aga klaas plaadiga ja seda siis infrapuna põhimõttel töötavana mis eelmisest metallplaadist on parem kuna jääb vahele metallplaadi
kuumutamise protsess. jah seal hakkab muidugi ka klaas soojenema aga see on kasnev nähtus. Ja kindlasti on see pliit effektiivsel kui metallplaadiga.

ja siis kolmas oleks see induktsioon mis siis oleks elektrilistest kindlasti kõige effektiivsem. nende puhul räägitakse effektiivsusest isegi kuni 90%.
pliit kus pott ise on küttekeha mida ei hakka kuumutama ei pliidiplaat ega infrapuna kaudselt vaid magnetvälja mõjul hakkab poti põhi ise soojenema.
ja mis on induktsioonpliidi juures veel üks äärmiselt kasulik võimalus mis paljudel on olemas või kui hakkad soetama siis oleks mõistlik vaadata siis see on temperatuuri hoidmine
ehk kui tavaliselt reguleeritakse pliite võimuse astmetega siis saab induktsioonidel määrata hoitav temperatuur. see on matkaautodes vägagi vajalik featuur kui arvestada energiakulu
ehk keetmisel piirad temperatuuri minimaalseks, et veel keeb selle asemel et üle kulutada kui võimuses astmed ei anna nii head reguleeringut

seega pole kahtlustki et nendest valikutest kui vaadata just elektrilisi pliite on viimane see kõige õigem kui me peame arvestama akust võetav energiaga ja selle sästliku kasutamisega
muidugi pole vahet kui sul on nagu siin juba väljendina kasutuses tankiakud ja neid suudetakse ka laadida piisavalt kiiresti ehk puudust ei teki siis pole vahet.
ja pole ka vahet siis kui reisid kämpingust kämpingusse ja alati saad ka seinast voolu. aga kui ei see seinast voolu ?

akust võetava energiaga võimsa tarbija toitmisel mida pliit siis on tuleb kastusse ka inverter.
induktsioonpliidid võivad toimida modifitseeritud siinusega aga ei pruugi või ei pruugi kauakestvad olla. 
eelistada tuleks puhas siinus inverterit ja eks tuleb vaadelda ka inverteri enda kulusid ja effektiivsust.
siin seal räägitakse inverterite effektiivsusest 90% peale mis pole üldse paha tulemus tegelikult ?

milline pliit jamilline inverter ? inverter peaks olema tarbijast hea tava reegli järgi suurem (muidu on vaja hakata piirama maksimaalset kasutatatvat võimust) seega pliidi maksimumist
võiks olla ikka 20% rohkem. teisalt milline inverter valida tuleks lähtuda ka akupakist. ehk mingi 100Ah aku taha pole mõtet panna 2000w pliiti läbi 2500w inverteri ja hakata suppi keetma
selleks pole seal akus aega ja see on piiratud seal ehk 10...30 minutiga olenevalt akust ehk selleks võiks ikka olla minimaalselt 200 või pigem 300Ah jagu energiat.
ja arvestama peab sellega kuidas see sinna tagasi saab ja tuleb. soovitavalt võiks see kõik olla lifepo akude seest võetud

mul omal on kogemusi gaasipliidiga nii ruumis kui õues lisaks ka matkaprimused - neil kõigil on oma koht ja aeg ka, matka autos või selle kõrval.
ja samuti erinevate elektripliitidega. kui ma valiks elektrilist siis matkaautosse valiks ma iga kell induktsiooni.

nüüd need igasugu kufi-d ja potike keeda asjandused - ka neil on koht ka matkaautos. kindlasti.
aga ma ei oska neid kirjeldada kuna pole piisavat kogemust. samas selle eelneva kogemuse peale mida siin räägiti, et sõidu ajaks pannakse potike keetma. 
tekkisid huvitavad küsimused 
kas see pott on piisavalt  hermeetiline, et sealt midagi välja ei loksu ?
ja kuidas toimib 200w võimusega seade supi "keetmisel" kas see supp üldse keema läheb või haudub pika ajaliselt "valmis"  ?
kas see 200W on reaalne võimus (jutu järgi sulanud pistikust võiks seda ju arvata) aga nagu ikka hiinlasel on savi
sest enamasti piratakse ju nendes 12v pistikutes autodes kuhu see sigarisüütaja tüüpi asi läheb vool ära 10...15A kaitsmega kuid selle poti tarbimine oleks ehk 16...18 A
olenevalt pingest pingelangust jms.
täitsa huvitav oleks teada mis temperatuurile see potike jõuab 1,5L ruumitemperatuuril olevat vett tõsta nt. 20...40...60 minuti jooksul/pärast. 
olles ise samuti ruumi temperatuuril. 
 

Kui praktikul see pott toimib, koguni mitu, siis mul nii palju küsimusi enam ei ole.

Aga usaldan ka naabri füüsikat.

ΔT= (P⋅t) : (m⋅c)

Kokkuvõte:
20 min → ~60 °C
40 min → ~95–100 °C (keemise lähedal/keeb)
60 min → keeb edasi, temperatuur püsib ~100 °C juures
Päriselus: soojuskadude, anuma ja õhu tõttu on numbrid veidi madalamad, aga suurusjärk jääb samaks.
See 200 W “potike” on aeglane, aga täiesti võimeline vett keema ajama, edasi keetma.
Lihtne rusikareegel:👉 200 W tõstab 1,5 liitri vee temperatuuri umbes 2 kraadi minutis.
Soovituslik kasutada 4-6 mm2 kaablit.

PS. Teemaväliselt. Ma täpselt enam ei mäleta, kas rehkendasin  vee keetmist ise  7. või 8. klassis, füüsikatunnis,  suurusjärk sama, ehk ca 50 aastat tagasi. Siis oli elektrooniline, klahvidega kalkulaator veel  nägemata.  Arvutasime arvelauaga... ja lükatiga, saades samad vastused. Arvelauga olin kõva käsi. Suudaksin ka praegu saada sellega samad vastused, mis see, mida ma öelda siin ei tohi.

Küsimus tekkis 12v potist, järelikult mulle. 
Hermeetiline ta pole, aga tal on kaks kaant. Alumine leevendab laine (nagu kütusetsisternil on vaheseinad). Sõidu ajal keetmine pole mul veel loikusid maha jätnud. Küll on alumine kaas supine.
Keetmise potil on teine korpus ümber, et sooja vähem kaotsi läheks. Kapis olek omakorda hoiab veel energiat kokku. Praegu ei meenu, et oleks keemise protseduuri näinud. Küll aga näen, kuidas termoandur lülitab vahepeal poti välja, et keemine liiga intensiivne ei oleks. Materjali üles soojendamine võtab aega, aga mul pole ka kiiret kusagile. Pudru keedan kauem (umbes 4h), suppi vähem. Sellest tulenevalt on sisse lülitamised erinevatel aegadel enne sööki. Vett keetnud ei ole, järelikult pole ka vastust temp tõusu küsimusele.
W otseselt mõõtnud pole ja see polegi tähtis. Söögi teeb ju valmis. Sõitmisel söögi tegemisel on ka see eelis, et siis on pardavool 14,5v. Seisu ajal oleks 12v. See nipp tõstab poti võimsust.
Kui nüüd arvudesse laskuda, siis järelikult olen ise süüdi, et pistik üles sulas. Pott on andmete järgi 12v. Mina kasutan teda enamjagu sõidu ajal. Siis on pardavool 14,5v. Pistik peab tehase andmetel läbi laskma 16,7A, aga sõidu ajal tarbib pott hoopis 20A. See aga polegi nii paha, sest sõidu ajal on siis poti võimsus hoopis 290w 200w asemel.

Üks minu mõte ka induktiivplaadi kohta. Plaat on küll kõige õkonoomsem variant voolu kulutada, aga tavaliselt on induktiivplaatide nimivõimsus liiga suur. Mmmmm ... No ütleme siis liiga suur matkaauto pliiakude jaoks.
Kui väikest (wattide poolest) induktiivplaati on võimalik osta?

Motamees kirjutas:

, aga tavaliselt on induktiivplaatide nimivõimsus liiga suur. Mmmmm ... 

Alati annab ju pliidile suurem pott panna.

Siin  pean sobilike pliitide arutelust osade foorumikasutajate huvides loobuma, kuna pakutavad ülevaated oleks neile talumatult konkreetsed ja põhjalikud.

Vastavas alajoutuses matkaautodes/matkasuvilates  kasutatavate toiduvalmistusmassinate ülevaateid jälgiks küll hea meelega. Just isiklikke kogemusi. Retsepte vast mitte, siin maitsed nii erinevad...
Ära pane neid osasid foorumikasutajaid tähele, karavan liigub edasi.

Mis selle nimivoimsuse ja suurema poti teema on ? 

Võin vaid arvata, et Motamees ei soovi liigset võimsust omada ja mina tegin küll vaid nalja. 

Kaheti mõistetava "nalja" asemel oleks võinud ju vastata, et neid induktsioon plaate saab ka nt. 1000w võimsusega tavalise 2000 asemel.

Praegu jäi "naljast" teine mulje 

Nalja saab tõesti alati mitmeti mõista või üldse mitte mõista. Selle postituse asemel oleksid saanud kohe ära näidata 1000W  induksioon plaadi. Olen minagi tõsiselt huviline.
Kes aitaks siia selle kompaktse pliidi õigesti mõistetavad  teh. andmed?

www.ikea.com/ee/et/p/tillreda-kaasaskantav-induktsioonpliit-1-ala-must-40590157/

  

 

www.juhend.ee/ikea/tillreda-80590155/juhend?p=251

Vägisi tundub naljatuju tekkima, kui loen pliitidest, aga AI tarkust avaldada ei tohi. sest seda teavad kõik ise.   Panen võimalikult lühidalt ja väikese kirjaga, et mitte reostada. 
Kokkuvõte Kui vajad 100% kindlat Power Managementiga pliiti, mis lubab valida 600 / 800 / 1000 W, siis: 👉 Parim ja Eestis reaalselt saadaval: CASO Pro Menu 2100 Saadaval:

• Hind.ee koondhinnad
• Euronics
• Hinnavaatlus (kõik müüjad)

See mudel on kindlalt müügil, Power Management töötab, ja see sobib matkaauto 12V/24V inverteriga ideaalselt.

kaminahi kirjutas:

Mulle jäi see käivitamise, käivitusvoolude  jutt selles teemas küll seosetuks. Kommentaaris võrreldakse: LiFePO₄  BMS-i  pidevat voolupiiri ja pliiakude käivitusvoolu (CCA)
Need kaks asja ei ole võrreldavad.
PS. 2 kW inveteri puhul ei ole vajalik vähemalt 200A voolu.

Milleks sa pidevalt vaidled? Küsi oma Copiloti käest, kas 100BMS LifePO4 aku toidab 2kW inverteri ära ja siis tule tagasi vaidlema. Käivitusvoolu võrdlemine ei ole päris adekvaatne, kuid enam vähem näitab aku võimekust ehk siis pliiaku 100Ah 800A käivitusvooluga suudab 2kW inverteri ära toita, iseasi kui kauaks ta seda suudab, LifePO4 BMS100, 2kW inverterit ära toita ei jõua, vanemad akud lükkavad ennast lollirežiimi ja tahavad nn restarti saada, uuemad lükkavad lihtsalt voolu tagant ära.

1. Miks on vaja just 2 kW inverterit?...  toita just 2 kW-ga kui tarbija on näiteks 1 kW? Inverter ei ole tarbija, inverter on vahendaja, kes võtab oma % vahelt.
2. See oma 800 A käivitusaku jutt, see tõmba küll maha

Seletan seda nii:

• CCA (Cold Cranking Amps) = mõeldud 2–5 sekundiks mootori käivitamiseks
• inverteri koormus = pidev 150–200 A, mitte 2 sekundit

Pliiakud ei ole mõeldud selliseks pidevaks koormuseks:

• pinge kukub kiiresti alla 11 V
• inverter lülitub välja “low voltage” tõttu
• aku kuumeneb
• eluiga lüheneb drastiliselt

Ehk: vale võrdlus. CCA ei näita, kui hästi aku sobib inverteri jaoks.

kaminahi kirjutas:

• CCA (Cold Cranking Amps) = mõeldud 2–5 sekundiks mootori käivitamiseks
• inverteri koormus = pidev 150–200 A, mitte 2 sekundit

Lahkame siis uuesti, EU standard kehtestab vähemalt 10 sekki märgitud A osas, vähegi normaalsematel akudel on see näitaja kuni 30 sekki, ehk siis kui sul on 100Ah 800A aku, siis kestab ta sul kõnekeeles väljendades käivitusvoolu 800A minimaalselt 10 sekki. Väiksemad numbrid a’la 200A võib kesta ka 10 mintsa(teoreetiliselt 15+), oleneb akust ja temperatuuridest. Ehk, siis kui sul on inverteri taga 2kW tarbija, siis aku seda ka teenendab. Tulles tagasi LiFePO4 aku juurde, siis seal määrab selle koormustaluvuse ära BMS number, ehk siis voolu maksimum A(natuke väiksem on reaalses elus), kui nüüd panna 100BMS numbriga akule 2kW tarbija, siis BMS üldjuhul lülitab aku tagant ära.
Minul on BMS300 ja olen pannud järele kuumaõhufritüüri(max 1800W) ja induktsioon pliidi(vist oli max 1600W) ning asjad on töötanud, inverter lükkab küll ventikad käima ja pidevalt koguvõimsus ei ole max, kuid algfaasis lükkan mõlemad 100% maxile.

Viitasin juba ammu ühes sinu teemas, et su 100Ah aku jääb sinu inverteri max võimsuse jaoks lahjaks aga sa ju ei kuula ja ajad oma joru. Pane sinna 2kW tarbijaid järele ja tule siis kommenteeri mismoodi asjad kulgesid, mitte ära otsi internetist suva juttu.    

kaminahi kirjutas:

1. Miks on vaja just 2 kW inverterit?... 

Mine küsi Karu käest, miks tal veel vingemat inverterit vaja on.