Liitiumaku haagisele

Kas olete oma matkasõidukitele paigaldanud liitiumakusid? 
Olen oma inglasest haagisele üksjagu täiendusi lisanud, aga elektrist kipub talvisel ajal väheks jääma (telekas, ventilatsioon, diiselkütte puhur jne). Tellisin ka DC-DC laadija, et sõidu ajal laadimist kiirendada, aga probleem jääb. Heameelega kasutaks ka inverterit, mis veelgi energiakulu suurendab.
Amazoni vaadates saab 200Ah Redodo liitiumaku, millel on väga head arvustused, kätte juba ca 800 euroga. Aga küsimus on eelkõige külmas kasutamise kohta. Saan aru, et alla 0 kraadi ei tohiks liitiumakusid üldse laadida, muidu võib selle kergesti rikkuda. Lahendus, et kütan kõigepealt kuudi koos akuga soojaks ja seejärel asun laadima, tundub natuke kahtlane. Lihtne üks kord unustada ja akust ilma jääda. Redodol on iseenesest ka aku, mis küttelementi sisaldab, aga selle miinuseks on väiksem võimsus (100A, mitte 200A). Viimases hädas võiks ka pärast sõitu aku kaasa võtta ja koju tassida, aga see oleks päris tülikas. Mis lahendusi teie olete kasutanud?

taivo kirjutas: Kas olete oma matkasõidukitele paigaldanud liitiumakusid? 
Olen oma inglasest haagisele üksjagu täiendusi lisanud, aga elektrist kipub talvisel ajal väheks jääma (telekas, ventilatsioon, diiselkütte puhur jne). Tellisin ka DC-DC laadija, et sõidu ajal laadimist kiirendada, aga probleem jääb. Heameelega kasutaks ka inverterit, mis veelgi energiakulu suurendab.
Amazoni vaadates saab 200Ah Redodo liitiumaku, millel on väga head arvustused, kätte juba ca 800 euroga. Aga küsimus on eelkõige külmas kasutamise kohta. Saan aru, et alla 0 kraadi ei tohiks liitiumakusid üldse laadida, muidu võib selle kergesti rikkuda. Lahendus, et kütan kõigepealt kuudi koos akuga soojaks ja seejärel asun laadima, tundub natuke kahtlane. Lihtne üks kord unustada ja akust ilma jääda. Redodol on iseenesest ka aku, mis küttelementi sisaldab, aga selle miinuseks on väiksem võimsus (100A, mitte 200A). Viimases hädas võiks ka pärast sõitu aku kaasa võtta ja koju tassida, aga see oleks päris tülikas. Mis lahendusi teie olete kasutanud?

 

Esimene vastus on jah. Olen paigaldanud. 12,8V/200Ah Liontron Lithium Batterie Untersitz Batterie LX SMART BMS ARCTIC-30° 
  Momendil on talveks auto peal seina ääres püsti  lisaaku asemel, sest välja sai vahetatud juhi istmekonsool madalama vastu.
Laadimiseks päikesepaneelid ja   50A laadimisvooluga Noco akulaadija.

Aku on Artic variant, võib kasutada kuni miinus 30 kraadi. Aku elektroonika  ei  hakka enne akut laadima, kui sisse ehitatud küttematt on aku ülesse soojendanud.
Kahjuks seda akut endiselt alla 2000 euro osta ei saa.
Küll aga sain suvilasse asemele osta LIONTRON LiFePO4 Akku Smart BMS 12,8V, 200Ah  ilma Artic versioonita hinnaga 1814 eurot koos saatmisega eestisse. Külmaga ta enne laadima ei lase, kui on piisavalt soe.

Minul on 3 aastat kasutusel Liontron LiFePO4 LX BMS 12,8V 100Ah matkabussis
Ülirahul selle investeeringuga. Selles osas on sul õigus, et külmaga  (alla 0 kraadi) seda laadida ei tohi.
Seda saad lahendada 3 moodi.
A: ostad "Arctic" versiooni, millel sisse ehitatud küttekeha, kõigepealt siis kasutatakse laadimisvoolu aku üles soojendamiseks, ja sobiva tempi saavutamisel hakkab laadima. miinuseks on aku kõrgem hind, ja osaline energia kaotsiminek.
B: soodsam "Arctic" versioon Lifepo akus sisaldab siis lihtsalt temp sensorit, ja see ei luba laadida kui aku liiga külm on. Aku hind vähe odavam, Aga kui on liiga külm, siis pole muud võimalust akut laadida, kui tuba soojaks kütta, ja oodata kuni aku kah üles soojeneb, mis võib omajagu aega võtta..... 
C: osta soodsaim võimalik Lifepo aku, aga laadijad soetada sellised, millel on kas sisse ehitatud või on võimalik lisada väliselt temp sensor, mis siis on seadistatav vastavalt vajadusele.
Minul on vastva sisuline Victoni päikesekontroller ja siiani on sellest piisanud. kontroller on akuga samas kastis, ja cutoff on 4 kraadi peal.Victronil on ka DC-DC ja tava laadijad sellise  võimekusega. Ja eks neid ole teistel tootjatel kah... Positiivne on selle lahenduse juures süsteemi hind, mis on ilmselt madalaim võimalik, ja paindlikkus. miinuseks võibolla see et pead ise oma konfi ehitama ja läbi mõtlema, ja kui valesti teed, oled ise süüdi....

Sattusin teemat lugema ja jäin mõttesse... Et kas liitiumaku 100Ah on kordades rohkem, kui happeaku 100Ah? Või mis on põhjus, et investeerida sellesse ca 10x kallimasse ampertundi?
Palun siinkohal minust õieti aru saada - mul pole vähematki soovi uurida ja analüüsida kellegi ülejääva raha paigutust. Pigem soovin jõuda arusaamisele, kas olen tehnoloogia kiire arengu juures midagi maha maganud.  

Akude puhul kehtib üks oluline näitaja- DOD inglise keeles (  www.google.com/search?client=firefox-b-d&q=depth+of+discharge ) ja eesti keeli miskit sellist nagu tühjendamismäär ehk siis kui palju võid sa akust ampreid välja võtta teda oluliselt kahjustamata ja millises sõltuvuses on laadimistsüklite arv tühjakslaadimisest, st mida rohkem ampreid välja võtad, seda väiksemaks muutub taaslaadimiste arv ehk aku üldine eluiga. Happeakude puhul on mõistlik DOD ca 50%, st sajaamprisest akust on tegelikult saadaval umbes 50Ah, liitiumakude puhul on see 80-90%, seega sama mahuga liitiumakust saad lihtsalt pikema aja jooksul rohkem ampreid kätte. Ka on liitiumakude tühjaks- täislaadimistsüklite arv keskeltläbi 5000 (sõltuvalt akust number muidugi erineb), süvatsükli happeaku puhul keskeltläbi 200-300, headel akudel ka 700 ringis. Ühesõnaga liitiumaku eluiga on laadimistsüklite arvust lähtudes pikem, sealt saab korraga rohkem ampreid kätte, ta on kergem, aga nagu juba teada, siis külmade ilmadega tekib teatud probleeme laadimise osas, happeaku samas nii pirtsakas ei ole, kuigi külmaga väheneb ka tema mahutavus, aga laadida siiski saab. Omad probleemid tekivad muidugi ka kuuma ilmaga. Neid DOD graafikuid ja jutte leiab netist piisavalt.

Üks täpsustus: Loomulikult hakkab aja jooksul ka liitiumaku mahutavus vähenema, st peale teatud arvu tsükleid on akust järgi jäänud näiteks 80% algsest mahtuvusest, mitte et need 5000 korda on aku pidevalt uueväärses konditsioonis.

100 Ah akude hinnavahe siis 10 kordne, ok Ah kättesaadavus väga laiailt vähendab selle 5 korra peale (pliiakusid peab siis 2x rohkem olema, et saada kätte 100 Ah)
Kas ka tänased LifePO akud  5 x kauem kestavad? Kardan et mitte.
 

Tänud Arvo, sain oma küsimusele ammendava vastuse - no ei ole minul seda püsivust, et igasugu sügavaid teooriaid läbi töötada. 
Kuna pikk elu on õpetanud, et "loomkatsed" annavad alati adekvaatsema pildi, kui teoreetilised arvutused, siis jään oma happeakude juurde edasi.
Arvestuskäik on äärmiselt elementaarne - kõik minu senised salongiakude 2x100Ah paketid (3tk) on kestnud 4-5 aastat. Ehk siis senikaua on nende mahutavus minu vajadusi rahuldanud. Et ära tasuda, peaksid liitiumakud kestma 5x kauem, ca 20-25 aastat... Inimpõlve... See jääbki paraku puhtal kujul teooriaks. 

Eks ma kunagi kalkuleerisin oma metsaonni vajalikku tehnikat ja jõudsin ka järeldusele, et happeaku on tunduvalt lolli- ja töökindlam. Ja väljavahetamine 4-5a tagant ei ole suur probleem. Korralikumad päikesejaamade akud kestavad isegi kauem. Aga kui pead haagisesse toppima 200Ah jagu mahutavust, siis happeaku kaal on juba üks negatiivne tegur.

Mina rehkendan selliselt, et 100Ah soodne happeaku maksab ca 100 eurot. Sellest kasutatav on 50Ah, ehk siis ühe Ah hind on umbes 2 eurot. Soodsa 200Ah liitiumaku, millel on head arvustused ja mille testid kinnitavad lubatud parameetreid, saab 800 euroga. See teeb Ah hinnaks 4 eurot. Ainult sellest lähtudes ei oleks endiselt mõtet liitiumakusid soetada, ehkki hinnavahe ei ole nii dramaatiline kui varasemalt ja liitiumaku peaks ka igal juhul kauem vastu pidama.
Liitiumakude väärtus kasvab minu jaoks oluliselt, kui arvestada akude kaalu ja suurust. Selleks, et saada happeakudega 200Ah kasutatavat mahtu, peaks ma haagisesse paigutama 4 100Ah happeakut, igaühe kaal ca 24 kg, ehk kokku peaaegu 100 kg. Seevastu piisab ühest 200Ah liitiumakust, mille kaal on 20 kg.
Kui kaal oluline ei ole (nt metsaonnis), pole muidugi mõtet raha kulutada. Mina ei püüa kedagi ka veenda, mis igaühe kasutusviiside ja vajaduste juures kõige mõistlikum oleks.
 

Olen ka variante kaalunud aga siiani veel klassikaline aku käigus. Sai küll sügavtühjenev võetud.
Teisel kasutusaastal sain veel vaevu 30 Ah kätte. Seda jäi tiba väheks aga nüüd silub suvise vajaduse päikesepaneel.
Samas on see nominaal 100Ah tegelikult eksitav, kui sa asja täpsemalt ei tea.
Kaal on mul argument aga teine argument on vana auto puhul laadimise ja jaotusseade. See on aastast 2001 ja siis olid ainult happeakud.
Kapitaalset ümberehitust nende kilode nimel ma ette võtta ei viitsi. Selle jätan väljakutsete listis sinna päris lõpupoole. Et kui enam miskit asjalikku teha pole ja motoorne rahutus võimu võtab.
Bussi ka nagu kohe vahetama ei kippu. Seega nii jääbki. Vähemalt hetkel.

Tänud ka kasutajatele eavp ja dyyp vastuste eest. Uurisin veel nende soodsate liitiumakude kohta ja tundub, et eelkõige erinevad nad BMS-ide ja koostekvaliteedi (korpus, kaabeldus) osas. Akuelemente ise keegi ei tooda ja Redodo, Ampere Time ja Power Queen puhul kasutatakse kvaliteetseid klass A elemente. Ilmselt otsustan 200Ah soojendusega Redodo või Ampere time kasuks. See on küll paarisaja euro võrra kallim ilma kütteelementideta akust, kuid lihtsam kui ise sisse-välja lülitamise süsteem ehitada. Mul on küll Victroni seadmed, aga Victron DC-DC laadijat saab juhtida ainult läbi relee. Juhtimiseks võiks kasutada akumonitori, aga mul on BMV-700 akumonitor, millel temperatuurisensori lisamise võimalus puudub. Ning 100A võimsusega BMS peaks olema mulle piisav - suurim tarbija on 1200w mikrolaineahi, mida inverteri abil kasutan.

Ma valiksin ka selle kütteelemendiga aku.
Kui bussi juures tekkib liiga palju asju, mis kogu aeg erilist lähenemist ja jälgimist vajab siis lõpuks hakkab see närvidele käima.

Loomkatsete käigus sai mulle selgeks, et oluline on Smart funktsioon. Algul oli plaan panna autosse 100Ah istmealuse lisaaku asemele Liontroni 80Ah, mis oli oluliselt väiksem.
Aku sai ostetud, saadeti Tartust Tallinna poodi ja kodus selgus, et see on Liontroni toodangust üks väheseid, millel puudub Smart funktsioon. Seda ilmselt seepärast, et nende toodangust ainuke, ms sobibja lausa tootja poolt soovitatakse  ka käivitusakuks. Ainuke musta värvi korpusega oranzide seas.
Kuna aga küttekeha tal ei ole, siis ei suuda välja mõelda, kuidas ta talvel käitub.

Asendasin ka oma varasema 220V täiesti toimiva 2x30A akulaadija kõrvalistuja istme all kujult väiksema Viktroni toodanguga. 3 väljundit, mis jagavad 30A laadimisvoolu. (toodetakse ka 50A isendit) Kõik on ilus, laadimisreziimid kõik olemas aga eraldi ei saa panna, et üks on kapoti aluse pliiaku laadimiseks  ja teine lisa liitiumaku jaoks. Õnneks tänu targale elektroonikale  akus, saab hetkel kasutada Viktroni laadijal tavaaku laadimise reziimi ja asi toimib.

Selleks, et aku laadiks ka generaatori pealt, sai ostetud juhi istme alla veel üks Viktroni plokk. DC-DC laadija 30A . Smart. Tingimata soovitan Smart versiooni, kuna erinevad ilma smardita asjast nagu Siga ja Kägu. Ilma Smardita karbil on ainult üks reguleerimiskruvi ja selle kruvimisel võib saavutada ka sellise laadimisasendi, kus tühikäigul hakkab lausa kuuldavalt mootorit aku laadimisega pooma.
Setingutega saab läbi Smart funktsiooni ta panna tööle ainult siis, kui mootor töötab. Kui aga tahan asendada käivitusaku samuti liitiumiga, peaksin muretsema veel Viktroni akumonitori. Uusim mudel (vist 712) jälgib kahte akut ja saab panna ka vähemalt ühe temperatuurisensori.
........................................
Nii et hetkel auto lisaakuks 200Ah Liontroni liitiumaku, selle laadimiseks Viktroni DC-DC konverter 12-12-30 Smart  (Victron Energy Orion-Tr Smart 12/12-30A 360W Isolierte DC/DC Ladebooster)
Kapoti all (vist kevadeni) endiselt 100Ah pliiaku
Mõlema aku lisalaadimiseks 220V pealt  Victron Phoenix Smart IP43 Batterieladegerät 12/30(3) 12V 30A Bluetooth inkl.

Endiselt paigaldamata ruumipuudusel inverter ja sobiva pädevusega elektriku puudusel 220V peakaitse koos lekkevooluga ja automaatne ümberlüliti inverterilt välisvoolule. Seda nüüd ka generaatori ühendamisel välisvoolu asemele.  Elektrikke on tuttavaid küll, aga nad ei tea, kas nad on pädevad ka sõidukisse tehtud 220V paigaldisi paberiga kinnitama Pole veel selge ka see, kas 220V süsteem paigaldada seintel karbikusse või seinakattete alla, nagu 12V süsteem.

 

Kas kapotialust akut plaanid vahetada ka kaalu pärast? Muidu liitiumakusid käivitusakudeks väga ei soovitata. Kapoti all on liitiumaku jaoks liiga kuum ja teiseks ei taha nad suurt käivitusvoolu välja anda.
Ma DC-DC laadija taipasin õnneks Smart funktsiooniga tellida. Võtsin küll väiksema võimsusega mudeli, et mitte auto ja haagise vahelisi juhtmeid maha põletada.
Inverteri ja kaldavoolu automaatse ümberlülituse ma tegin ise, ehkki kulus päris mitu päeva googeldamist ja komponentide otsimist. Kaalusin ka Kämperhelpist selle töö tellimist, aga isetegemise rõõm kaalus lõpuks üles.

Suured tänud kõigile, kes on infot jaganud! Vajadused on erinevad, mul on salongi akule lisaks veel üks, mis "käib" paadil, elektrimootori toiteks. See vajab kevadel vahetust, emakeelne info on napp(järeldused enda jaoks teeb nagunii igaüks ise).

Vaevalt küll kapotialune aku kaalu pärast vahetusse läheb. Lihtsalt ta on juba olemas ja paljud tarbijad on endiselt lisana ühendatud põhiakule.
Näiteks 4 kW eber, mis kõrvalistuja ukse all õhku puhub. Leiab rakendust külmemate öödega, kui autos magada.

Akukeskuse müügijutt

Aku LIONTRON LiFePO4 12,8V 80Ah High Rate 1200A
Tootekood: LIO-LTLIFE1280S
Omadused:
Mahutavus:     80 Ah
Käivitusvool:     1200 A
Pinge:     12,8 V
Pikkus:     278 mm
Laius:     175 mm
Kõrgus:     190 mm
Klemmid:     -/+

Tootja enda andmeleht :
liontron.com/download/german/LTLIFE1280S.pdf

Sain Victron Orion Smart DC-DC laadija kätte, aga paigaldamine osutus keerulisemaks kui ma arvasin. Matkaauto puhul oleks nali ja naer, aga haagissuvila juures on probleemiks generaatorist haagise akuni viivad peenikesed juhtmed.
13-pin pistik ja olemasolev juhtmestik (2,5 mm2) kannatab kuni 20 A, ja Victroni laadija võimsus on ametlikult 18 A. See 18 A on aga laadimisvõimsus, voolutarve võib olla pingelanguse tõttu vabalt 25 A ja rohkemgi. Laadimise voolutugevuse limiteerimist kahjuks see laadija ei võimalda. Ehk siis kui ma tahan laadija potensiaali ära kasutada, pean nii auto kui ka haagise juhtmed jämedamate vastu vahetama. No ja pistik jääb ka jalgu, selle asemel peaks kasutama Andersoni pistikut vms. 
Laadimise pinget saab reguleerida, ilmselt happeaku laadimise saan selle abil tööle, kui laadimispinge sihilikult madalaks sean. Ehkki siis on sama probleem, mis ilma DC-DC laadijata - akut päris täis laadida ei ole võimalik.

Käsi kisub minul küll juba generaatori poole.

Pole ise kuidagi seotud ega proovinud aga jäi silma  roamer  külmakindel aku. 

nootsii kirjutas: Pole ise kuidagi seotud ega proovinud aga jäi silma  roamer  külmakindel aku. 

 

Eraisikuna ostes tuleb eestis 30% makse juurde. 10% toll , et siis autokaubad +20% käibemaks. Ei hakanud katsetama, kas inglise käibemaksu saab sellest £1,600 naelast ostes maha. Kui saab, siis on normaalne, kui ei saa , pole vist erilist  võitu. Vähemalt lubavad maismaad mõõda postitada igasse euroopa punkti.

Ise ilmselt tundmatut "looma" ei torgiks, sest eestist on ka selliseid akusid ostetud, millega jama , kui palju ja müüja ütleb, et aku vajab tarkvara uuendust. Seda siis, pärast esimese aku  poe poolt väljavahetamist, kui teine aku  samamoodi ennast lõpuni täis, ega mõistlikult tühjaks ei lasknud laadida.

Minul pakkus et saksa poest osta. Ma ise pole vajalikuks pidanud uurida aga video järgi ei mulje et miskit uut mitte küttematt nagu tavaliselt. 
​​​​​​ 
​​​

  Liontroni akuga on näiteks mõne mudeli puhul külmaga probleeme tekkinud.  Küttematiga -30 kindla aku puhul konstruktsiooni viga.

Tellisin sellise küttematiga aku SOK 12V100Ah LiFePO4 . Arvustuste järgi on need ühed kõige paremad odavama otsa akud. Kui see ennast õigustab, saan teise samasuguse hiljem paralleelselt juurde lisada. 
Selleks, et auto pealt laadimist tööle saada, pean auto kärupistiku juhtmestiku ära vahetama. Alternatiiv on spetsiaalselt haagissuvilatele mõeldud  Sterling Wildside  DC DC laadija. See ei vaja paksemaid juhtmeid ja saavutab vajadusel külmkapi arvelt suurema laadimisvõimsuse.

Sain ka täna GLS kulleriga (itella) kätte oma ostetud LIONTRON LiFePO4 Akku Smart BMS 12,8V, 200Ah
Vahepeal kiskus asi küll nutuseks, müüja väitis, et peab järeltellima. Aga teele ta lõpuks pandi ja ära tuli.
Ostetud www.ebay.de/str/akkushopdeutschland

Kunena seadistustes pole määratud eBay APP ID-d ja/või Cert ID-deavp, mis sa maksid selle aku eest sealt ebays?
Hakkasin sinu antud lingilt hinda uurima, ja kuidagi kallid on Liontroni akud neil....
100Ah Lx smart 12V on ebays 1475.- vs 831 greenakku webipood....
Ma kunagi olen sealt ostund, saadavad täitsa kiiresti meile asju.


greenakku.de/Batterien/Lithium-Batterien/12V-Lithium:::7_56_141.html

eavp" post=32020
Küll aga sain suvilasse asemele osta LIONTRON LiFePO4 Akku Smart BMS 12,8V, 200Ah  ilma Artic versioonita hinnaga 1814 eurot koos saatmisega eestisse. Külmaga ta enne laadima ei lase, kui on piisavalt soe.

................................................................
Sinu toodud kodulehel on sama aku 1.940,- €+ 26 kg  saatmine
greenakku.de/Batterien/Lithium-Batterien/12V-Lithium/LIONTRON-LiFePO4-12-8V-200Ah-LX-Smart-BMS-mit-Bluetooth::1964.html

Liontroni kodulehelt leiab ka eesti edasimüüja, kes tegutseb ka siin foorumis. Võimalik, et temalt saab odavamalt.