AutoBild ja haagissuvila

Pruugitud auto: Suvepuhkus järelhaagises
Viimati täiendatud: 04.juuni 2008 19:12
Autor: Tõnu Tramm Kommenteeri ja hinda
www.autobild.ee/artikkel.php?id=10579



Haagises elamine Ameerika kontekstis tähendab tavaliselt seda, et sul pole raha osta endale korralik maja. Elamine haagises Eesti mõistes kätkeb aga mugavat ja meeldivat suvepuhkust ning seda üsna soodsa hinna eest.


Ilmselt on paljud tabanud end müügikuulutusi sirvides mõttelt, et pagan, kasutatud haagissuvila maksab nii vähe, äkki peaks endalegi ostma. Juba 30 000-40 000 krooni eest saab soetada täiesti sõidu- ja elamiskõlbliku haagise ning kui lüüa kokku summad, mis kuluvad perega reisil olles hotellidele, siis tõepoolest - juba paari suvega võib haagissuvila end tasa teenida. Loomulikult peab arvestama, et Euroopas saab haagissuvilatega parkida ainult selleks ette nähtud kämpingutes, kus tuleb samuti maksta, kuid tunduvalt vähem kui hotelli eest. Lisaks on haagissuvilas võimalik soodsalt süüa valmistada. Kui peres on näiteks kaks täiskasvanut ja kaks suuremat last, võib puhkuse eelarve haagissuvilaga reisides tulla igati soodne. Sest muidu peab ööbima hotellides, kus enamasti tuleb võtta kaks eraldi tuba (neljakohalisi hotellitube pole just palju saadaval), käia neljakesi väljas söömas jne. Haagisereisil mõjutab inimeste arv eelarvet hoopis vähem.

Kui sellised mõtted on peas mõlkuma hakanud, ei tasu siiski kohe müügiplatsile tormata. Eriti, kui puudub varasem haagissuvilaga rändamise kogemus. Esimene reegel ja soovitus on see, et tee esimene reis renditud haagisega! Võib-olla sulle üldse ei meeldigi elada haagises? Võib-olla käib haagise vedamine juhile (või autole) üle jõu? Tee peal tulevad välja kõik plussid ja miinused, mis haagisega ringiliikumisel kaasneda võivad. Lisaks annab see väga põhjalikud eelteadmised, millist haagist millise lisavarustusega just vaja on.

Kui haagisereis edukalt möödas ja ostumõte endiselt kindel, on ehk kasu mõnest näpunäitest, mille ABE pani kirja koos Auto Caravan Centeri autode, haagis- ja autoelamute müügikonsultandi Vilmar Engeliga.

Mida haagissuvila ostmisel tähele panna?

Esmalt tee endale selgeks, millal sa haagissuvilat üldse kasutama hakkad. Kui vajad seda ainult suviseks automatkaks, on Lääne-Euroopast toodud soodsa hinnaga haagissuvilad igati sobilikud. Kui on plaan aktiivselt reisida ka talvel, on mõistlik vaadata Soomes või Rootsis toodetud haagissuvilaid, mille soojusisolatsioon on parem, küttesüsteemid võimsamad jms. Kahtlemata on ka nende hind kõrgem.
Uuri, mitu magamiskohta haagises on. Kas neist piisab kogu pere tarbeks? Tee kindlaks, kui suur on haagise täismass, kas olemasolev auto on sobilik selle vedamiseks ja kas taskus olev juhiluba üldse lubab haagise vedamist.
Pruugitud haagise puhul on esmatähtis uurida, ega see pole niiskust saanud. Kas ei ole sees hallituselõhna? Haagist tasub raputada nurkadest ja käepidemetest, et veenduda puitkarkassi jäikuses. Kontrolli, kas väliskattematerjal on hermeetiline, ega haagisega pole kusagile vastu sõidetud jms. Kõige hävitavam haagissuvilale on see, kui niiskus on pääsenud puitkarkassi ligi. Sestap tasub hoolega üle vaadata kõik haagise sise- ja välisnurgad ning veenduda, et need on ikka hermeetilised.
Kontrolli tulede ja pidurite korrasolekut - kas käsipiduritrossid liiguvad, kas piduriklotsid, samuti haagise tiisel ja ühenduslülid on töökorras jms.
Uuri, milline on haagise küttesüsteem. Ilma kütteta haagist ei ole tänapäeval mõtet ostagi. Küttesüsteemi olemasolu, kui tegemist ei ole just põhjamaade kliimasse mõeldud vedelikküttesüsteemiga, hinda eriti ei mõjuta. Üldjuhul on Euroopast toodud haagistel peal gaasitoitel õhkküttesüsteem.
Ühenda enne ostmist gaasiballoon süsteemiga ja kontrolli, ega torudes pole lekkeid ning kas pliit ja küttesüsteem toimivad korrektselt.
Eelistada tasub neid haagiseid, mille seadmed (küttesüsteem, külmik, veepumbad, valgustus jms) töötaksid 12 V süsteemis ehk mille töö ei sõltu ilmtingimata 220 V olemasolust. Samuti tasub jälgida, et haagise elektrisüsteemi oleks võimalik ühendada auto elektrisüsteemiga nii, et auto generaator saaks laadida sõidu ajal ka haagise toiteakut. Samas peab jälgima, et ühendus käiks läbi vastava vahedioodi, mis ei luba haagise elektrisüsteemil autoakut seistes koormata. Uuematel haagistel on vastavad süsteemid juba sisse ehitatud.
Tasub teada ja jälgida, et mida voolujoonelisem on haagise esiosa, seda väiksem on tuuletakistus ja seda vähem kulub tema vedamisel kütust.
Eestis müüdavate kasutatud haagissuvilate hinnad algavad 30 000 krooni piirimailt ja ulatuvad 160 000 kroonini. Uued haagised maksavad 250 000-450 000 kr.

Mida peab haagise kasutamisel teadma?

Survepesu kange keemiaga ei ole haagise elueale kasulik. Keemia hävitab isolatsioonimaterjali ja hermeetilisus kaob.

Väldi kruusateid! Mida vähem saab haagis raputada, seda kauem ta kestab. Raputamine hävitab hermeetilisust, lõhub süsteeme ja mööblit.
Haagissuvila puhul tuleb kasutada suurema koormusindeksiga rehve ehk nn kaubikurehve. Tavalise sõiduauto rehvid haagissuvilale ei sobi.
Talvitumiseks ei tohi haagist mingil juhul kilega kinni katta, sest kile hakkab enda alla niiskust koguma. Tuleb jälgida, et tuulutusavad oleksid avatud nii haagise all kui ka katusel. Õhk peab vabalt läbi käima.
Tehniline ülevaatus kehtib haagisel aasta, kuid erinevalt autodest ei ole kohustust minna sellega igal aastal kindlal kuul ülevaatusele. Kui haagist järel ei veeta, ei pea ka ülevaatusel käima.
Kui haagis on paika aetud, tasub alati toetada ta tugijalgadele ja vabastada käsipidur. Kui käsipidur seisab liiga kaua peal, võivad klotsid ja trossid kinni kiiluda ning kohaltminekuga võib tekkida probleeme.
Soovitatav on haagissuvilat vedada vähemalt keskklassi autoga, mille mootori töömaht on vähemalt 1,8 liitrit. Tunduvalt ökonoomsem ja mugavam on kasutada diiselmootoriga autot, mille pöördemoment on suurem ja seda hulga madalamatel pööretel kui bensiinimootoril.
Enamikus riikides on haagisega sõidu maksimumkiirus 80 km/h, Eestis vastavat piirangut ei ole. Kuid üle 90 km/h ei ole mingil juhul soovitatav sõita.
Mõistlik on lisavarustusena soetada haakekonksu stabilisaator, mis aitab vähendada haagise võimalikku vänderdamist näiteks rööpasse sõidetud teedel. Stabilisaatori kasutamisel ei tohi aga haakekonksu kuulpead katta õli või muu määrdeainega.
Osta autole lisapeeglid haagissuvila vedamiseks. Eesti seadustes pole küll otseselt öeldud, et lisapeeglid on kohustuslikud, kuid haagis ei tohi takistada vaatevälja. Ja enamasti on haagised nii laiad, et sõiduautoga ei ole võimalik lisapeegliteta tagurdadagi.
Kas tohin haagist vedada?

Seda, kui suurt haagist tohib ühe või teise autoga vedada, näeb auto tehnilisest passist, kus on kirjas maksimaalne piduritega haagise täismass. Kui haagise täismass jääb alla selle, on kõik korras. Haagise täismassile tuleb liita auto täismass ja kui summa ei ületa 3500 kg, piisab B-kategooria juhiloast.
Haagise vedamise reegel on see, et haagise täismass ei tohi olla suurem kui auto tühimass. Ehk kui näiteks auto tühimass on 1450 kg ja täismass 1600 kg, siis haagise maksimaalne täismass tohib olla kuni 1450 kg, mis teeb autorongi täismassiks 3050 kg.
Kui tegemist on suurema ja raskema haagissuvilaga, mille täismass on näiteks 1600 kg, peab seda vedava auto tühimass olema samuti vähemalt 1600 kg. Sellise tühimassiga autode kandevõime on üldjuhul 600 kg piires, mis tähendab, et vedava auto täismass on sel juhul juba ca 2200 kg. See teeb autorongi täismassiks 3800 kg ning sellise haagise vedamiseks peab olema taskus juba BE- või E-kategooria juhiluba.
Enamasti jäävad enim müüdud haagissuvilate täismassid siiski 800-1400 kg vahele ning nende vedamiseks piisab tavaliselt sõiduautost ja B-kategooria juhiloast.
Kui haagise täismass jääb alla 750 kg (ehk tegemist on kerghaagisega, mis väiksemate haagissuvilate puhul on isegi üsna reaalne), võib B-kategooria lubadega sõita erandkorras ka siis, kui auto täismass on 3500 kg lähedal ehk autorongi kogumass ületab 3500 kg.

Hea artikkel ja siis lõpus selline jura

Tsitaat :"Kui haagise täismass jääb alla 750 kg (ehk tegemist on kerghaagisega, mis väiksemate haagissuvilate puhul on isegi üsna reaalne), võib B-kategooria lubadega sõita erandkorras ka siis, kui auto täismass on 3500 kg lähedal ehk autorongi kogumass ületab 3500 kg."

Miks ja millises erandkorras? Kõik sõltub ju sellest, mis kategooria haagisega on tegu.

Kui tegu on Q1 ehk piduriteta kerghaagisega, võib auto olla ees kuni 3500 kg ja haagis kuni 750 kg.

Kuiaga tegu Q2 , ehk siis piduritega haagisega ja nimetage mulle üks haagissuvila mark, millel ei ole inertspidurit, siis ikkagi ei tohi autorongi kogumaas ületada Q2 piduritega haagisega 3500 kg. Seda ka siis, kui Q2 haagisel on täismass vähendatud 750 kg või alla. Samuti peavad Q2 kategooria haagistel olema 3 kuud aastas talvekummid.

Erandkorras võib ju juhtuda, et satub mitte pädev politseinik, aga see jääb iga aastaga vähetõenäolisemaks.

Lisaksin veel siia et see lubade jutt kehtib "valges maailmas" Näiteks Leedus on oma eeskiri mis EU eeskirjaga ei ühildu ja seal on nõutav E või BE kategooria kõikidele haagistele mis ei ole kerghaagised (alla 750 kg). Jutt sellest et Leedu on ühinenud Viini Teeliikluse Konventsioooniga ja peab oma seadused sellega vastavusse viima ei huvitanud ei Kaunase linna politseijuhti ega Leedu suursaadikut Eestis. Trahv ca 4000 EEK tuli siiski ära maksta.

metsamees: kirjutas: Lisaksin veel siia et see lubade jutt kehtib "valges maailmas" Näiteks Leedus on oma eeskiri mis EU eeskirjaga ei ühildu ja seal on nõutav E või BE kategooria kõikidele haagistele mis ei ole kerghaagised (alla 750 kg). Jutt sellest et Leedu on ühinenud Viini Teeliikluse Konventsioooniga ja peab oma seadused sellega vastavusse viima ei huvitanud ei Kaunase linna politseijuhti ega Leedu suursaadikut Eestis. Trahv ca 4000 EEK tuli siiski ära maksta.

Kas keegi teab kas on midagi muutunud või peab olema ikkagi E/BE load?