Konksu koormus

Tere,

Mõtlen siin oma esimesi mõtteid haagiste ja suvilate teemal.

Praegust autot ostes ei olnud suvila vedamine teemaks, millele mõelda aga iseeneselegi natuke ootamatult on see päevakorda tulnud.

Vedamise rammu masinal nagu oleks (haagise lubatud mass on max 2000 kg) aga konksule on lubatud toetada ainult 80 kg. Suvilate müügikuulutustes sellest numbrist ei räägita ja isegi näiteks Hobby ja Adria kodulehtedel ei ole tehniliste andmete all kirjas koormust haakeseadmele.
Öelge nüüd, suurte kogemustega karavanitajad, milliseid vaguneid ma üldse saan sellise piiranguga omale vaatama hakata? Kas üldse on selliseid mõistliku suurusega (ca 4,5...5,5 m) kuute, mis paberite järgi konksule ainult 80 kg toetavad?
(Autoks on Subaru Forester, diisel, 108 kW)

Tänud!

J.

tere
pole vahet kas sul on kerghaagis 750kg või piduritega 3500kg. koorem peab olema ühtlaselt jaotatud nii , et maks kaal konksule oleks 80 kg. kui sa oma sisetunnet ei usalda siis on müügil ka eraldi kaalud ( www.motonet.ee/et/toode/452785/Caravan-kaalumoodik-jarelkaru-konksule ) .

Tänud kiire vastuse eest.

Jõudsimegi kohe sinna, et mis on tegelik elu ja mis on paberil.

Ma näen seda asja nii, et kui mul auto andmetes on ette nähtud max koormus haakeseadmele ja vaguni passis on samuti koormus haakeseadmele antud, siis see ei lähe mitte, kui vagun paberite järgi autot lubatust suurema raskusega koormab. Politsei, kindlustus ja kes kõik veel võtavad sellest ju kohe kinni, kui ainult põhjust annad. See, kas auto peab vastu või ära laguneb või kuidas haagises koormat jaotada, see on hoopis teine teema.

Ma tahtsin lihtsalt teada, kas keegi teab, et jah - selline ja selline haagis peaks olema paberite järgi 80 kg konksule. Või siis, et ei, sellist ei ole.

Aitäh!

J.

Jurik kirjutas: Tänud kiire vastuse eest.

Jõudsimegi kohe sinna, et mis on tegelik elu ja mis on paberil.

Ma näen seda asja nii, et kui mul auto andmetes on ette nähtud max koormus haakeseadmele ja vaguni passis on samuti koormus haakeseadmele antud, siis see ei lähe mitte, kui vagun paberite järgi autot lubatust suurema raskusega koormab. Politsei, kindlustus ja kes kõik veel võtavad sellest ju kohe kinni, kui ainult põhjust annad. See, kas auto peab vastu või ära laguneb või kuidas haagises koormat jaotada, see on hoopis teine teema.

Ma tahtsin lihtsalt teada, kas keegi teab, et jah - selline ja selline haagis peaks olema paberite järgi 80 kg konksule. Või siis, et ei, sellist ei ole.

Aitäh!

J.

Tere, Jurik!

Siin ju kõik kirjas, et miks...


Jurik, Võid mulle helistada ja selgitan täpsemalt.

Vaatasin huvipärast oma haagissuvila passi. seal on kirjas -Lubatud koormus haakeseadmele 100 kg , seega pigem ei tohiks teemaalgatajal muud muret olla kui koormata haagis nii,et max 80kg on haakeseadmele koormus. Vaatasin auto passi ka, seal lubatud koormus haakeseadmele 225kg

Kas ma saan siis õigesti aru, et see "koormus haakeseadmele" on nagu tegeliku massi piirang? Ja selline haagis, mille passis on "koormus haakeseadmele 100 kg" on võimalik kenasti tasakaalu panna nii, et konksule tuleb tegelikkuses 80 kg?

See muudab elu oluliselt ilusamaks. Kas nii umbes 1300...1500 kg kuudiga oleks tegelikus elus reaalne niimoodi toimetada, et konksu koormab 80 kg-ga?

J.

Jurik kirjutas: Kas ma saan siis õigesti aru, et see "koormus haakeseadmele" on nagu tegeliku massi piirang? Ja selline haagis, mille passis on "koormus haakeseadmele 100 kg" on võimalik kenasti tasakaalu panna nii, et konksule tuleb tegelikkuses 80 kg?

See muudab elu oluliselt ilusamaks. Kas nii umbes 1300...1500 kg kuudiga oleks tegelikus elus reaalne niimoodi toimetada, et konksu koormab 80 kg-ga?

J.

Ikka saab Ajan veel natuke keerulisemaks Tähtis, et haagise esiots on raskem kui tagumine ots. Selgitus:

Reaalses elus on kõik võimalik ja esimese reisiga on selge kas kaalujaotus haagises on õige või on vaja varustust ringi paigutada.

Max koormus haakeseadmele on määratud selleks, et vedav sõiduk oleks juhtitav.
Vahest mõtlen, et võiks olla ka kirjas max koormus ka ülespoole.

Ja koorem peab olema haagises alati kinnitatud, et ei muutuks kaalujaotus...
Näide, mis küll haagissuvilatega ei juhtu... loodetavasti :silly: ... Töökoha lähedal betooni firma ja sealt poolt tuli uhke linnamaastur, kerghaagis sabas. Sõiduki ja haagise asend oli nagu püramiid. Sõidukil nina maas ja tagaots üleval ning haagisel vastupidi.
Koju sõites nägin natuke eemal teeääres samat autorongi, mis ei olnud enam autorong.
Linnamaastur külili ja haagis veel värske betooniga tagaotsale toetus.
Ise mõtlesin, et miks betoonimehed üldse sellisele kooslusele betooni laadisid. Laadimisel oli koorem keskel, aga sõitma (kiirendama) hakates...

Jurik kirjutas: Kas ma saan siis õigesti aru, et see "koormus haakeseadmele" on nagu tegeliku massi piirang? Ja selline haagis, mille passis on "koormus haakeseadmele 100 kg" on võimalik kenasti tasakaalu panna nii, et konksule tuleb tegelikkuses 80 kg?

See muudab elu oluliselt ilusamaks. Kas nii umbes 1300...1500 kg kuudiga oleks tegelikus elus reaalne niimoodi toimetada, et konksu koormab 80 kg-ga?

J.

Koormus haakeseadmele on max 100kg, mitte et ta oleks koguaeg 100kg
Jällegi, et haagis käitub vedades nagu vaja ja oleks juhitav/sõidetav

Imre kirjutas:

Rainer kirjutas: Reaalses elus on kõik võimalik ja esimese reisiga on selge kas kaalujaotus haagises on õige või on vaja varustust ringi paigutada.

No ilus kohe

Olid vahepeal sama video jõudnud panna kui ma postitust kirjutasin :lol:

Kuna konks on kinnitatud auto kere külge, siis seab ka see omad piirid, sest üle koormates hakkad juba autot lõhkuma. Konksu enda konstruktsioon peab ilmselt natukene rohkem vastu kui need 80kg.
Ilmselt paljud mäletavad omaaegset kurkide ja sealiha vedu venemaale, kus žigullide tagatiivad hakkasid ülekoormatud kärude tõttu kortsu minema. Need pisikesed Zubrjonokid või Skifid olid toona tõelised raskekaallased. Mosse vist oli vähe kõvema kerega pill ja see kortsu ei läinud.
Ka ei saa su autole ilmselt toekamat konksu paigaldada, sest vähemalt Bosali kataloog annab ainult kaks varianti- 80 ja 85kg.
Aga need 80-85kg ongi enamlevinud konksude koormused ja suvilate tootjad üldiselt arvestavad sellega. Öeldakse, et koormus haakeseadmele ei tohi ületada 10% haagise massist, st tonnine haagis võiks sel juhul 100 kiloga rõhuda, aga haagise konstrueerimisel päris nii jämedalt ka ei arvutata, vaid tehakse asi ikka reaalse elu vajadustega kokkusobivaks. Ja tavaline tonnise tühimassiga suvila üldjuhul reaalsuse piiresse ka jääb oma 70-80 kilose koormusega.
Kui on eestis arvel olev haagis, saad maanteeameti lehelt seda numbrit kontrollida. Kui arvel ei ole, siis ostad kasvõi motoneti poest selle 10 eurikut maksva kaalu või võtad vannitoast oma koduse inimkaalu kaasa ja ajab ka see asja ära.
Näiteks:
www.auto24.ee/used/2578030
avaldab mnt andmete järgi 75kg koormust.
Aga puusalt laksates pakun, et ka 90kg ei tapa veel su autot ja konksu ära ja sõidu ajal nagunii toimub pidev koormuse muutus nii üles kui allapoole.

Olemas on ka kaaluga tugirattad, www.tooriistamarket.ee/et/tugijalg-225x60mm-t%C3%A4iskummist . Üks on kindel,et siin aruvutitaga võib ükskõik kuipalju tarkust jagada aga kõige parema kogemuse saab teemaalgataja kui läheb võtab esimesest ettejuhtuvast rendist haagissuvila sappa ja saabki teada mis tema auto sellest arvab B)

Kaaluga tugiratas mulle meeldib. Veel parem, kui sellel oleks bluetoothi või wifi ühendus ja mingi äpp :laugh:

Aga rendihaagisega on esimene sõit juba suvel tehtud. Kiirendust ei olnud kogu sellel kupatusel mitte kopika eest ka mitte aga kui hoog üleval, siis kannatas sõita küll. Isegi kuues käik suutis vedada aga pigem hoidsin ikka viienda peal.

Lihtsalt see paberite värk hakkas vaevama aga ütleme siis, et see teema on nüüd selgeks saadud.


J.

Kui ma maalt linna kaminapuid vean, siis kriteerium on see, et jõuad koormaga haagise autole sapaa panna lihasejõul. Siis on koorem tasakaalus.
Ideaalselt tasakaalus haagise liigutamine on lihtne. Kui koorem on liialt ees, siis ei liiguta seda haagist kuidagi.Paned liialt taha on nokk püsti.

Köige lihtsam on öiget koormust kontrollida nii, et haagise konksule külge pannes peaks auto vedrustus vajuma poole peale. Igaks juhuks vöib ise diislile hüpata ja proovida köigutada, kas käib vabalt vedrudel ja ei ole vedrud pöhjas vöi hoopis koormuseta. See peaks sellele autole sobiv konksukoormus olema ja söit ohutu olema.

Egau kirjutas: Köige lihtsam on öiget koormust kontrollida nii, et haagise konksule külge pannes peaks auto vedrustus vajuma poole peale. Igaks juhuks vöib ise diislile hüpata ja proovida köigutada, kas käib vabalt vedrudel ja ei ole vedrud pöhjas vöi hoopis koormuseta. See peaks sellele autole sobiv konksukoormus olema ja söit ohutu olema.

Kas see soovitus -vedrustus peaks poole peale vajuma- natuke liiga julm ei ole?

Rainer kirjutas:

Egau kirjutas: Köige lihtsam on öiget koormust kontrollida nii, et haagise konksule külge pannes peaks auto vedrustus vajuma poole peale. Igaks juhuks vöib ise diislile hüpata ja proovida köigutada, kas käib vabalt vedrudel ja ei ole vedrud pöhjas vöi hoopis koormuseta. See peaks sellele autole sobiv konksukoormus olema ja söit ohutu olema.

Kas see soovitus -vedrustus peaks poole peale vajuma- natuke liiga julm ei ole?

Miks see julm peaks olema? Jutt on autost koos koormaga. Kui vedrutust (st. auto tagasilda) küllalt piisavalt ei koorma, juhtub nii nagu eelpool videos näha võib.

Kui auto vedrustus on poole peale vajunud haagise ühendamisel,siis on kindlasti haagis või auto valesti koormatud. Ei ole ju nii,et kui paned lubatud kandevõime peale , siis on vedrud põmaki põhjas

Üks päris hea haagise pakkimise õpetus on sellel lehel: towcar.info/GB/stability.php . Sealt saad uurida ka oma auto võimekust haagise vedamisel. Minu 5 nädala kogemus haagise vedamisel on see, et olen hakanud mõõtma konksukoormust ja sättima seda 85 kg ümber parima sõidukogemuse saamiseks, siis minu konkreetse komplektiga. Et konksukoormust õigeks saada ja samas vedada kaasa kahte gaasiballooni ja varuratast, tõstsin isegi aku telje taha. Vedamise stabiilsust parandab lisaks veel veduri mass suhtes haagise massi. St. maksimaalne soovituslik haagise mass on 85% veduri massist aga parim lahendus on muidugi võimalikult kerge haagis maksimaalselt raske veduriga. Seepärast pakin alati ca 60L joogivett autosse ja muu reisikraami ka pigem autosse.