Toimiva dušširuumi ehitus

Oleks plaanis algne, plastikuga möbleeritud dušširuum - wc ümber ehitada toimivaks dušširuumiks kus oleks ka reaalselt ennast võimalik pesta. Kas keegi on sellise projekti ette võtnud ja oskab soovitusi jagada? 92 aasta Hobby prestige 610. Oma peaga mõtlen, et viskaks kogu plastiku seest välja. Teeks 10..20mm tuulutus karkassi ja sinna peale õhuke vineer mille töötleks üle hüdrotõkkega. Sobitaks wc sisse tagasi ja võibolla ka algsed peeglid. Ukse ette tuleks vannitoa kardin ning peakski kogu mure lahendatud olema. 

Alustada tuleks korralikust sooja vee boilerist, mis seda ära toita jõuab. Peale seda siis veepaagist, et oleks piisava suurusega.

Mingeid seinu uuesti hakata ehitama - milleks? Tootjast paremat ja tugevamat on väga raske teha. Pealegi ei maksa arvata, et tootja tegi sellise ruumi, kus tuulutust ei olnud. Kui oli dušši alus, sai seda mudelit tellida ka koos toimiva pesemissüsteemiga. Seega mingit tuulutatavat lisaseina ehitada pole vaja. Head sundventilatsioooni aga küll.

Kui praegune plastik pole  piisavalt veekindel, siis katad seinad veekindla materjaliga- näiteks Haagisepere kasutas mingit sellist, kus oli ühel pool valge plastik, vahel plastkärg ja teisel pool alumiinium(vist, pole veel kaitsekile maha võtnud). Igatahes on kerge, tugev ja tikk- ja ketassaega töödeldav.

Materjali neilt "tükikese" sain, aga kasutada enne reisi ei jõudnud. See peab katma WC mul poti katmata jäänud osad . Näiteks selle otsa, kust kassett välja ei käi aga ikkagi ilma katteta tehase poolt tehtud  on.
Väiksemat tükki analoogsest materjalist nägin hiljem ka Tööriistamarketis.

Katad sellega seinad, teed vuugid veekindlaks ja unusta mingi uue karkassi ehitus. Tavaliselt on vanematel suvilatel dušši alus ikka juba suvilas olemas. Kui ei ole, on selle sobiva suurusega muretsemine suurem probleem, kui mingid seinad.

Kraani kausi peaks ka alles jätma või siis uue ja kompaktsema panema, et mugavam dušši all pesta oleks. Eks kõik sõltub  ruumi suurusest. Hobbyl arvatavasti mingi kauss tehase poolt juba oli.

Uued seinad, topelt seinad tuleks ehitada selle pärast, et juhul kui peaks tekkima mingi veekahjustus, saaks juurde ehitatud seinad tunduvalt lihtsamalt välja vahetada kui hakata tehase seinu isolatsioonist puhtaks kraapima. Kaks dussiruumi seina on osaliselt ka teiselt poolt mööbliga kokku ehitatud. Samuti tundub lihtsam alustada uute puhaste seintega kui vanu seinu erinevatest kattematerialidest puhastama hakata. Loomulikult saaks ka seinale jäikust juurde sest algsed on õhukesed ja liitekohad elavad päris palju. Minu seisukohalt ei peaks hydrotõke sellisele mängimisele kaua vastu. Algselt on enamus kaetud plastikuga. 
Kraanikauss on üks nendest muretekitajatest millest ma kindlalt vabaneda kavatsen. Ma tahan ennast dušši all pesta mitte kraanikausis. Teisalt ma ei ole veel aru saanud milleks mul oleks vaja kahte kraanikaussi? Köögi kraan ühel pool ja dušši kraan teisel pool. Ma usun, et see on tehase poolt ehitatud toimivaks dušširuumiks koos dušši aluse ja duššivoolikuga kuid nagu kuulda on siis pole vanemate haagiste dušširuume keegi kunagi väga kasutanud. Põhjuseid võib olla erinevaid. Minule on määravaks saanud ruumi puudus mille võtab ära just see samune kraanikauss. Ja visuaalsetel kaalutlustel ei julgeks ma seal kindlasti mitte veega lätrama hakata. 

Veevärk on omaette teema millesse ei maksa hetkel laskuda. 



 

ErlendR kirjutas: Ja visuaalsetel kaalutlustel ei julgeks ma seal kindlasti mitte veega lätrama hakata. 





 

Pilte on sellest pesuruumist?

Pilt netist võetud.
 

Originaal WC poti jätaksid alles ja kraanikausi viskaksid kogu plastikuga ning põrandas äravoolu osa jätad allkes? Või plaanis kõik tühjaks teha ja uuesti ehitada?

Kõik on võimalik. Inspiratsiooniks -  www.facebook.com/groups/HaagissuvilaJaAutoelamu/permalink/1453202718526172/?fs=e&s=cl

 

Kui seinte liitekohad juba mängivad, siis on suvila kuskilt pehme. On tõesti täiesti võimalik, et üks uus jäik konstruktsioon keset maja aitab seda kauem koos ja püsti püsida.

Pesemiseks on ka lihtsamaid lahendusi. On dušši väljavõtteid välisseina, kus parematel on segisti, lüliti pumbale ja kiirkinnitus vooliku jaoks. Boonusena on veel lukustatav.
Lihtsamad on lihtsalt ristküliku kujuline luuk koos avaga läbi seina ja talveks käib tükike soojustusplaati sinna sisse. 2,5 meetrise voolikuga saab hakkama igast asendist ja ka neid on suvilafirmades müügil.
Väga häbelike jaoks on ka välja seina külge telgid või kiirelt kinnitatavad kardinad. Euroopas on väidetavalt praegu kuumalaine. Meil oli eelmine nädal kõige jahedam koht 16 kraadi (Poola veekeskus)  ja kuumim üle 30. Paras pesuilm.

Sai  seekord esimest korda  resile kaasa võetud  kantav 5kw gaasi pealt töötav (väli)  kiirboiler koos 5m  kiirliidestega  gaasivoolikuga ja lisaks siis ratastega  veepaak, aga vaja ei läinud kordagi. Igas peatumiskohas oli soe vesi olemas.
Ka duššitelk tagaluugile jäi külge panemata. Seda küll peamiselt seepärast, et siis oleks tulnud box tagant kärukonksust maha tõsta. Viimane sai oma esimesed tuleristsed. Silt lubas 57kg ja kiirust kuni 160 km/h. Viimase kannatas küll välja, kaal oli umbes 10 kg kergem.
Et näha, kuhu Box ära kaob, sai enne lastud tahavaate peeglisse pidev kaamerapilt panna. Keeras ennast üsna alguses natuke viltu ja natuke kaldu ja nii ta ülejäänud 2700 km ka oli.
 

Vaatasin nüüd seda pilti uuesti ja ainus, mis ehk  kannatab sealt välja jätta on peeglid ja nende alune plastiksein, kui selle asemel pealmine tühjaks jääv vahe millegi muuga kinni ehitada.
Ülejäänud kahjuks peab jääma. (Peeglite peale pistaks minul naine kisama, kui see suvila WC välja jätta ja kraanikausse on küll igas korralikus suvilahaagises vähemalt 2 tk.

Samas kui ikkagi võtaks kõik välja, siis liimiks seintele 3mm paksuse varasemas postituses kirjeldatud kärgplaadi ja paneks kõik uuesti tagasi. Jääb ilus valge plastik, kui kaitsekile maha võtta.
Poleks vaja ei vineeri, ega selle veekindlaks tegemist. Tugevust on sel plaadil ka kordades rohkem, kui õhukesel vineeril ja ruumist ei läheks kaduma rohkem, kui kokku sentimeeter kahe seina peale.

Ainult wc jätaks alles. Võibolla ka dussialuse kui sinna paremat lahendust välja mõelda ei õnnestu.

Eavp, kus kohast selle kärgplaadi kohta rohkem infot saaks? Mis asi see selline on üldse? 
Kogu pesuruumi kontseptsioon baseerub sellel, et meil on vaja seal ka talvel kasutada ja miinus kraadidega on ennast õues maru külm pesta. Ka tuleb ilma camping aladeta hakkama saada. 
30 aastat vana soojak on ilmselgelt juba jah selle aja peale kergelt amortiseeruma hakanud. Kohe ostes sai kogu soojak laiali kakutud ja pehmed kohad likvideeritud. 

Mina nägin esimest korda haagisepere.ee/
Sellist materjali saab aga proplastist.
3 mm kogupaksus, 1mm alumiiniumi, 1 mm valget plasti ja vahel 1mm plastkärge .

Talvel ma siiski tungivalt ei soovitaks suvila dušši kasutada. Seda enam, et see pole isegi Artic mudel vaid Hobby. Kui talvel vaja pesta, on isegi mobiilne ahjuga telksaun etem. Vesi võib ju ikka suvilast voolikuga tulla.

Kui talvel soov WC kasutada, siis loputuskasti klaasipesu vedelikku. Mina ei kavatse autost (VW T5 ) talveks enda WC välja tõsta, sest algsest 4 poldist siinidele sai siiski natuke rohkem kinnituskohti. Eriti lisatud tagaseina tõttu.

Keskküttega hobby! Talvel väljas - 20 ja sees +20, no problemo! 

ErlendR kirjutas: Keskküttega hobby! Talvel väljas - 20 ja sees +20, no problemo! 
 

Tean saega metsamehi, kes talvel oma suvilauksest kohe välja ei saanudki. Et siis soojendusega oli öö jooksul nii palju katus sulanud ja külmetanud, et uks oli väljast jääs. Need polnud küll keskküttega Hobbyd .

Minu Knausi 3kW gaasikamin koos laiali puhumise süsteemiga jääb juba +5 kraadi juures jänni. Põrand on oluliselt külmem, kui tavaliselt.