Nii vana tarbesõiduki valikul peaks ilmselt väikest läbisõitu mistahes margile eelistama, aga probleem on siinkohal odomeetri näidu usaldusväärsus... Tegelikkuses viitab väike näit 15 aasta vanuse paketiauto spidomeetril pigem teisele ringile või kerija nobedatele näppudele, kui heale konditsioonile.:S
Kui vaadata ringi samaealiste matkaautode hulgas, siis sealt võib tõepoolest "tikutulega otsides" leida hästi hoitud ja normaalsuse piiridesse jääva läbisõiduga isendeid, aga paketikate puhul ... nagu Arvo eelpool kirjutas, on neid kogu eelneva elu ainult tallatud. Selle aja jooksul on tõenäoliselt rooli tagant jõudnud läbi käia loendamatu hulk sohvreid, kes on piirdunud vaid kütuse kallamisega ja selle tulemusel pole sealt midagi head oodata.
Meil läksid eelmisel aastal vanarauaks kolm 2006 aasta Fiati - üks buss, kaks kastikat. Kõikide reaalsed läbisõidud jäid 500-600t km vahele. Ühel oli selle aja jooksul remonditud mootor, kahel vahetatud käigukast. Lõpuks ei saanud nad enam ülevaatuselt läbi, kuna rooste oli raamitalad ja karbid nii läbi järanud, et kõhud kippusid vastu maad vajuma. Kusjuures, nende pealiskaudne väljanägemine polnudki kõige hullem...:blink:
Kuna küsisid isiklike kogemuste kohta, siis võin öelda, et:
Sprinteri käiguosa ja veermik on väga hea, aga kere kipub roostetama hullemini kui Fiatil.
Fiati, Citröeni ja Peugeoti eristab vaid rool ja iluvõre, veermik on täpselt sama, kõigil kasutatakse Iveco mootoreid. Esisillad küsivad tihtipeale igasugu pukse, käigukastid on nõrgukesed, aga mootorid on lihtsad ja "pommikindlad".
Ford. Kuni 2006 on traktor, aga töökindel. Uuemad enam traktorid pole, sõita on mugav, aga töökindlust pole...
Renaultiga pole ühtegi kokkupuudet olnud, samuti Ivecoga.
Eelnev jutt sai ilmselgelt subjektiivne, aga sel teemal ongi võimatu objektiivsust saavutada... kõik on liiga isiklikes kogemustes ja eelistustes kinni.
Aga edu ja õnne doonori leidmisel.
Ja hoia siis meid ka valiku ja ehituse käiguga kursis.