Autoelamu - mis see on...

Matkaauto, matkabuss, autoelamu, ratastel maja... heal lapsel mitu nime. Keelemeeste poolt on hääks kiidetud sõna "autoelamu".
Tihti pean vastama küsimustele, et mida see siis ikkagi endast kujtab ja mis seal sees on. Lihtsam vist on kirjutada üks kokkuvõttev jutuke, kui igakord kõike lahti seletada.
Püüaks lühidalt kokku võtta, mida need majakesed siis sisaldavad ja kuidas need asjad toimivad:

Magamine.
Autoelamus on olemas voodid, kus on siis võimalik ka magada ja see peaks kokkuvõttes hoidma kokku kulutusi hotellidelt. Magamiskohti on erinevatel autodel ka väga erinevalt. Reeglina jääb magamiskohtade arv 2 - 7 vahele. Need autod, millel on kabiini kohal "paun", on tavaliselt suurema kohtade arvuga. Seal üleval paunas on tavaliselt üsna lai voodi, kuhu mahub vabalt 2 inimest laiutama. Tihti on see voodi ka laiendatav ja sõidu ajal saab käimise hõlbustamiseks seda kitsamaks lükata või servapidi ülesse tõsta. Need autod, millel on taga "garaaz", on tavaliselt ka tagant laia voodiga, kuhu samuti mahub vabalt 2 inimest. Mõlematel variantidel on see mugavus, et voodid võivad alati tehtud olla ja sinna on hea kohe magama ronida. Tavaliselt on veel lisamagamiskohad võimalik tekitada keskosas (mõnedel ka tagaosas) asuvate istmete asemele, kus siis (söögi)laud lastakse alla ja tekib samuti kahe inimese voodi. See voodi võib aga vahest oma mõõtudelt olla väiksem ja mõeldud laste jaoks. Selle suurus sõltub juba auto mudelist. On veel olemas "hübriid"mudelid, milledel saab seisuasendis kabiini laest alla lasta voodi, mis asetseb siis kabiinis. Osadel mudelitel võivad olla taga nn. narid, mis on siis üksteise kohal asuvad kitsamad üheinimese voodid.
Tavaliselt on autodel olemas ka akendel kardinad või rulood, millega siis varjata ööseks oma elamist välimistele pilkudele.

Vesi
Autoelamu üheks mugavuseks on veel pesemisvõimalus. Tavaliselt on autodes olemas kraanikauss köögiosas ja veel kraanikauss WC ruumis. Enamustel on olemas ka dushinurk või osadel mudelitel ka eraldi väike dushiruum. Puhta vee paagid on tavaliselt vahemikus 80 - 150 liitrit ja neid täidetakse väljastpoolt. Tavaliselt saab seda teha siis tanklates või kämpingutes, kus on puhta vee võtukohad. Vee paneb autos liikuma pump, mis lülitub sisse kraani avamisel - rõhk torustikus langeb ja pump hakkab tööle. Kraani sulgedes jääb seisma ka pump, kui torustikus on surve taas kasvanud. Kogu süsteem on tehtud üsna ökonoomseks ja näiteks dushi all on võimalik ära käia umbes 10 liitri veega.

Soe vesi
Vett soojendab tavaliselt gaasiboiler või osadel mudelitel võimalus kasutada ka elektriga soojendamist. Gaasiboileril on tavaliselt kaks erinevat reziimi - 40/50 ja 70 kraadi. Esimene on mõeldud tavaliseks lobistamiseks: nõudepesu, hambapesu, kõik mis seotud kraanist lastava veega. 70 kraadine reziim on dushi all käimiseks ja seal soojeneb jooksev vesi kiiremini. Boilerid on tavaliselt umbes 10 liitrised ja vesi saab soojaks 5-10 minutiga. Boileri tööle panekuks on vaja vaid vajutada nupppu ja see süütab ise siis gaasi ja hakkab vett soojendama. Kõrgel temperatuuril lülitub soojendus automaatselt välja.

Reovesi
Ei ole ilus kogu oma kasutatud vett kohe maha lasta ja seepärast on autodel olemas reoveepaak (mõnedel ka mitu). See paak või siis paagid on tavaliselt umbes 100-120 liitrit ja neid tühjendatakse kas auto all või küljel olevatest kraanidest. Reovett on võimalik välja lasta kas kämpingutes, osades tanklates või ka spetsiaalsetes karavanide hoolduskohtades. Kui ei ole kasutatud otseselt mingeid kemikaale, saab hädapärast teinekord ka selle lihtsalt kraavi lasta, kuna tegemist on ju lihtsalt pesuveega ja arvestades eramajapidamises kasutatavaid imbväljaku süsteeme, teeb see umbes sama välja.

WC
Autoelamutes on olemas ka WC, mis ei ole oma suuruselt küll mugavaim variant, kuid siiski täiest kasutamiskõlbulik. WC-s kasutatakse kemikaali, mida siis lisatakse peale igat paagi tühjendust 80-100 ml. Paak on tavaliselt 15-20 liitrine ja kujutab endast kinnist kassetti, mis siis tõmmatakse väljaspoolt küljest (tagant või küljelt) auvast luugist välja ja siis saab seda tühjendada. Paak on väljast täiesti puhas ja ei puutu kuidagi kokku WC kasutamisega. Tühjendamiseks tuleb sangaga paagil keerata ära toru otsas olev kork ja kallata see siis spetsiaalses kohas lihtsalt tühjaks. Kohad on olemas samuti kämpingutes, osades tanklates, hoolduskohtades. Paak on soovitatav peale tühjendamist läbi loputada.
Kemikaali lisamine hoiab ära ebameeldivad lõhnad ja samuti aitab lahustada (auto ju sõidu ajal rapub ja loksutab) paksema. WC kasutamise ajal tuleb avada poti küljes olev klapp, mis tagab ühenduse siis poti all asuva paagiga. Peale kasutamist klapp taas suletakse, et ei tuleks ülesse lõhnasid. Pabereid ei tohiks WC potti siiki visata, kuna need ei lahustu seal ära. Kuigi see tundub selline ebameeldiv tegevus, on kogu see protseduur täiesti puhas toiming.

Söögi tegemine
Autoelamutes on olemas gaasipliit, tavaliselt kolme auguga. Kasutades nagu täiesti tavalist gaasipliiti on siis seal võimalik süüa valmistada. Uuematel pliitidel on ka gaasi automaatne sulgur, s.t et kui vesi üle keeb ja tuli kogemata kustub, siis gaas sulgub. Osadel mudelitel on olemas ka grillahjud, kus on siis võimalik juba tõsisemaid praade valmistada:)

Külmik
Külmik on tavaliselt suuruses 100-120 liitrit ja hädapärase söögipoolise mahutab sinna siiki ära. Tavaliselt on olemas ka väike jääkapp, kus siis saab palava ilmaga kiirelt joogipoolist jahutada.
Külmikud on tavalised kolme reziimiga: gaas, 12V ja 220V. Gaasi kasutamine on vajalik siis, kui mootor ei tööta ja ei ole võimalik ühendada autot 220V peale. 12V reziimi on mõistlik kasutada sõidu ajal, siis tuleb vajaminev vool akult. 220V saab kasutada peatumiskohtades, kus on võimalus auto ühendada vooluvõrguga.
Osadel autodel on ümberlülitus automaatne ja siis valib külmik sobivaima reziimi. Käsitsi ümberlülitustel peab kindlasti meeles pidama, et seisma jäädes või vooluvõrgust lahti ühendades tuleb külmikul reziim ümber lülitada, vastasel korral ta lihtsalt ei külmeta.

Küte
Küte töötab reeglina gaasilt või osadel autodel ka elektrilt. Gaasiahi on kõige suurem gaasiröövel autos. Samas võib aga julgelt öelda, et ega talvel autos külm küll ei hakka, kui ahi ikka töötab. Tavaliselt on sooja õhu torud mööda autot laiali veetud ja soe jaguneb ühtlaselt. Enamalt puhub ta mööda põrandat asuvaid kanaleid ja hoiab ka jalgealuse sooja. Mõnedel juhtudel tulevad torude otsad ka voodite juurde, et kui kardinad ette tõmmata, siis pääseb soe ikkagi mõnusalt pesasse:P

Gaas
Gaasina kasutatakse propaani-butaani segu või siis puhast propaani. Viimast peaks kindlasti kasutama talvel, kuna selle aurustumine on madalatel temperatuuridel parem. Gaasi teemadel on pikemalt kirjutatud siin foorumis eraldi teema all.
Gaasiballoone antakse rendiautodele tavaliselt kaasa 2 ja need on siis 11-12 kg-sed. Gaasi jätkub suvisel ajal ühest balloonist umbes 2-4 nädalaks. Talvisel ajal, kui küte on pidevalt järgi, saab balloon tühjaks umbes 3-6 päevaga.
Pikematel reisidel peab kindlasti arvestama seda, et kas reisil leiab vajaliku otsaga ballooni. Kasutusel on tavaliselt reduktoriga või siis kiirühendusega balloonid. Eestis müüakse praktiliselt igas tanklas mõlemaid variante. Samas Saksamaal on valdavalt kiirühendusega balloonid ja Poolas vastupidi ainult reduktoriga. Talvisel ajal on pikemal sõidul soovitav siit igaks juhuks mõni balloon veel tagavaraks kaasa võtta, et ei peaks külma kätte jääma. Igal firmal on ka omad balloonid ja ega teised firmad ei kipu võõraid balloone vahetama või täitma. Seega võib juhtuda, et teel tuleb osta gaas koos ballooniga, mis ei ole sugugi väike kulu.

Elekter
Autos on olemas kohtvalgustid, mis on siis tavaliselt voodite juures ja köögis tööpindade kohal ja ka söögilaua kohal. Muul juhul on kasutusel laevalgustus. Auto valgustus kasutab 12V, mis tuleb siis eraldi akult. Seetõttu ei teki ohtu, et aku tühjenemisel auto ei käivitu. Aku laeb ennast läbi generaatori mootori töötamise ajal ja ka siis, kui auto on ühendatud vooluvõrku 220V. Viimase korral lülitub elektrisüsteem automkaatselt ringi. Tavaliselt on autos ka olemas 220V pistikupesa(d), mida saab siis kasutada vooluvõrgus. Kõiksugu asjade laadimseks on võimalik kasutada muundurit, mis teeb 12V-st 220V ja hädapärased väikese võimsusega kasutamised on võimalikud.

TV ja DVD
Enamus autodes on olemas ka televiisor, mis on siis kinnitatud kas seinale või lakke. TV pildi kvaliteet sõltub eelkõige antennist ja sõidu ajal on seda üsna raske kvaliteetseks saada. seepärast on enamikes autodes olemas ka DVD (mõnedel ka VHS) mängijad, millega on siis sõidu ajal võimalik televiisorit vaadata.


Panipaigad
Autoelamuga reisimisel on mõnus just see, et asjad saab kohe enne reisi kappidesse laiali paigutada. Tavaliselt on olemas ka kõrgem kapp, kuhu saab riputada riidepuud. see säästab triikimismuredest, kui on soov kaasa võtta midagi sellist, mida ei anna kortsumise pärast pakkida.
Tavaliselt on suured panipaigad ka istmete all, kuhu siis on võimalik näiteks toidumoona ladustada, musta pesu koguda või igasugu kola hoida, mida just iga päev vaja ei lähe.
Sõltuvalt mudelitest võib osade istmete all olla näiteks puhta vee paak.
Mõnedel mudelitel on taga ka "garaazid"

Garaaz
Garaaziks nimetatakse suurt hoiuruumi, mis on tavaliselt sellistel mudelitel, millel on taga lai voodi. Siis asubki garaaz voodi all. Garaaziks nimetatakse seda hoiuruumi seepärast, et sinna mahub vabalt mitu jalgratast või siis paar rollerit või mootoratast. Reeglina on garaazil piisavalt suur uks või on need isegi mõlemal pool küljes. See teeb asjade paneku ja väljavõtmise mõnusalt lihtsaks.

Markiis
Paljudele matkaautodele on küljele pandud markiis. See on spetsiaalse vändaga lahtikeritav varikatus, mis on ühest küljest kinnitatud auto küljele ja lahti tehtuna toetub jalgadele. Markiisi avamine ja kokkukerimine võtab aega paid paar minutit. Suvel palavaga on varju all mõnus oma laua ja toolidega seal all söögikordasid pidada, samuti kaitseb see vihmasabina eest. Mõõtudelt on nad erinevad, kuid oma suuruselt jääbad umbes 8 - 20m2 vahele. Mõnedel variantidel saab sellest ka telgitaolise asja valmis ehitada, kus siis ka küljed on võimalik alla lasta.

Nüüd said vist olulisemad asjad ülesse loetud. Kui miskit veel meelde tuleb, eks siis saab veel lisada
Kindlasti on olemas erinevaid mudeleid, millel on veel vajalikke lisasaid ja vidinaid, aga eks nendest kirjutavad juba need, kes seda paremini teavad:)

turvalisus, mida peaks/saaks ärateha, et minimiseerida kõikvõimalikke ebameeldivusi mis tulenevad eelkõige vargustest, ärandamistest, sissetungimistest:(

jah, turvalisuse teema on aktuaalne - puutusin sellega ise just äsja kokku. Nimelt elan ma suhteliselt kõrvalises kohas ja auto seisab mul lihtsalt hoovis. Eile hommikul sain aga ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui leidsin auto kõrvalt puruks murtud kütusekorgi ja ka kütusepaagi luuk oli pärani:(
Olin loomulikult väga nördinud, arvestades, et läinud on paagitäis kütust ja ka kork on puruks. Asja leevendas natukene see, et lukustatava korgi sisu oli siiski ära murdunud toru otsas ja kütust kätte polnud saadud. Samas ei ole ma kindel, et see variant ka hää on, kuna tuleb vist sõita kuskile töökotta ja see sisu sealt ikkagi kätte saada, pluss veel uus kork, mis väidetavalt pidi maksma umbes 400 eeku. Kui luku südamik ka puruks on, siis lisandub veel ca 800.- pluss veel töörahad.
Selle peale jääb vaid vihastada nende põrsaste üle.

Samas on see selline asi, mis nõuaks foorumis üldse eraldi teemat. Huvitav oleks lugeda, mis nippidega keegi ennast kaitseb.

Aga matkaautoga reisil olles on vist esimene turvalisuse nõue, et ei tohi jätta ahvatlevaid asju nähtavasse kohta. Kui ikka akna kõrval on kaamera, siis on tõenäosus suur, et varem või hiljem see aken puruks lüüakse ja auto tühjaks tehakse.
Ärandamise vastu siin vist jalgratast ei leiuta ja midagi uut välja ei mõtle. Eks ikka signalisatsioon ja immobilasier natukenegi kaitsevad.
Tean, et üks meie foorumi kasutajatest on uurinud sateliit-jälgimissüsteemi paigaldamist. Kuna ma ise olen asjas võhik, siis äkki too mees võtab vaevaks ise asja kommenteerida ja kirjeldada.

ford Hääleta:

Tean, et üks meie foorumi kasutajatest on uurinud sateliit-jälgimissüsteemi paigaldamist. Kuna ma ise olen asjas võhik, siis äkki too mees võtab vaevaks ise asja kommenteerida ja kirjeldada.

Suvel kuulsin, et ühel (nime ei tea) Tartu matkaautode rentijal oli matkaauto ära varastatud:ohmy: . Rentimisel kasutati valeandmeid. Teine juhus, (ka kuuldud möödunud suvel) kus üks Tallinna ettevõte autost ilma jäi (tõenäoliselt kasutati ka valeandmeid) kuigi autol oli GSM/GPS süsteem (mis võimalustega ja kui kaasaegne seda ei tea ). Aga seegi ei aidanud:huh: .
Lugu ise selline, kus rendileandja teadis, et auto läheb Eestist välja. Esimesel päeval kontrollis omanik auto asukohta. Auto oli Paldiskis mere ääres. Omanik ei osanud midagi veel kahtlustada. Kui aga vaatas teisel päeval, et auto on ikka Paldiskis, siis üritas rendilevõtjaga ühendust võtta, kuid temale antud number ei vastanud. Peale mitmeid katseid ühendust saada otsustas omanik vaatama sõita – ehk on midagi juhtunud. Kohale jõudes avastas ta kivide vahelt korralikult kilesse pakitud saatja. Matkaautot aga ei kusagil:woohoo: .
Ilmselgelt polnud tegu algajate ärandajatega, kuna nad teadsid, et autol on seade peal ja kuidas asi töötab, sest süsteem peaks andma alarmi, kui midagi peaks valesti olema.

Uurisin suvel seda asja väheke:
GSM/GPS kütuse- ja asukohaseire süsteeme koos veebirakendusega pakuvad mitmed firmad.
Kogu paigaldusele kulub ca 4-5 tundi ja asi valmis. Maksab umbes 13000 eek +-2000.
Veebi keskond ca 200eek kuus + GSM kaart. Selle hind sõltub sellest kui paljudes riikides käia ning positsioneerimise tihedusest + kõik muud GSM operaatori poolt kasseeritavad tasud. Arvan, et 200-500eek kuus. (kui auto liigub väljaspool Eestit). Eestis 100 eek kuus.
Veebiliides võimaldab:
- auto asukoha näitamise maakaardil;
- auto positsioneerimise suvalisel ajahetkel;
- läbitud teekondade kujutamise maakaardil;
- tankimiste ja kütusekadude tuvastamise;
- kütusekulu esitamise graafiliselt;
- reisiaruande koostamise;
- sõidu- ja seisufaktide kontrollimise kogu andmeajaloo vältel.

Samas on võimalik kodust arvuti taga istudes auto käivitamst blokeerida.
Võimalus ka kütuse vargust avastada. Süsteem saadab järsu kütuse kahanemise peale mobiilile või mailile sõnumi, et toimus kütuse järsk kahanemine. Selle asja suurim miinus on see, et süsteem saadab automaatselt iga tankimise järel sulle sõnumi (kus on näha kui palju tangiti ja millal). Nii, et vahest tuleb 2-3 sõnumit päevas. Ja sõnumite saatmise arve saad sina:side: .
Seda asja kirjutades tekkis mul endal aga küsimus, et kas selline jälgimine ilma rendilevõtja nõusolekuta on üldse legaalne tegevus. Mis teie asjast arvate?
Järsku keegi kasutajates või külalistest teab seda kommenteerida:blush: ?

Hai! Tere jälle head matkaauto huvilised,st.head sõbrad.Näen ,et huvitab teema,kuidas kaitsta oma liikuvat kodu või siis äriobjekti, rendimatkaautot varguste ja ärandamise eest ? Ega ammendavat vastust polegi-nagu kõige oma vara kaitsmisel närakate,st.varaste eest.Kõigi arutluste juurest nägin,et puudub üks väga oluline nõuaanne,st.omanikul on võimalik paigutada oma autole valvesüsteem,mis baseerub autos asuval peidetud mobiiltelefonil,mis saadab teate koheselt omaniku mobiiltelefonile,kui autosse sisse murtakse. Olen sellise paigaldanud näiteks oma sportautosse.Reisil olles ei maksa oma armsast liikuvast kodust kaugele minna,mitte nii kaugele,et sinna näiteks jalgrattaga 10 minutiga tagasi ei jõua-selle ajaga ei jõua aga varas midagi "arvestavat"korda saata,ma mõtlen auto ärandamisse puutuvalt,kui on seatud autole ka teised kaitsesüsteemid ja mehhaanilised kaitsevahendid. Mis puutub aga rendiauto kaitsmist varaste ja sissemurdjate eest-siis ei oska tõesti midagi asjalikku soovitada,sest rendilevõtjaid,arvata võib see ei huvita mitte grammigi,arvatavasti. Seepärast lugege minu foorumi teemat "Matkaauto reisiklubi huviliste otsing",kus renditakse nii odavaid autosid ,et selle varastamisest ka kahju pole.
Ootan uusi mõtteid. Teie mõttekaaslane Harry.

Mobiilne valve? Huvitav...
mul on küll majal GSM valve näiteks ja see töötab liikumisandurite ja ka tuletõrje signalisatsiooni põhjal, aga kuidas see autos toimib?
Nagu ma, Nipermann, Su jutust aru saan, oled sa seda kasutanud ehk siis oma sportautole pannud. Äkki selgitad natukene selle töö põhimõtet. Kust saab ta signaali näiteks akna purustamisel ja kuidas ta selle mobiilile edasi saadab?
Ja juhul, kui kurikaelad on piisavalt kiired ja 10 min jalgrattaga kohale ei jõua, siis kas auto annab endast signaale ka pääle ärandamist?
Ootan huviga kommentaare...

P.S. Kuidas muidu reisiklubiga läheb? Oled omale kaasosanikud leidnud?

Tere!
Kuna töö on sellime, siis tan täpselt, kuhu masina valve soovi korral pöörduda. Vt. www.oskando.ee . Kasutame nende teenust ja siiamaani oleme väga rahul.

ARK kasutab minu tehnilistes passides juba vähemalt 5 aastat väljendit AUTOELAMU

Ühes vanemas passis küll kirjas- võib kasutada AUTOELAMUNA.

Seega on sobiv sõna juba tegelikult olemas


eavp Hääleta:

ford Hääleta:


Gaas
Gaasina kasutatakse propaani-butaani segu või siis puhast propaani. Viimast peaks kindlasti kasutama talvel, kuna selle aurustumine on madalatel temperatuuridel parem. ..........Pikematel reisidel peab kindlasti arvestama seda, et kas reisil leiab vajaliku otsaga ballooni. Kasutusel on tavaliselt reduktoriga või siis kiirühendusega balloonid. Eestis müüakse praktiliselt igas tanklas mõlemaid variante. Samas Saksamaal on valdavalt kiirühendusega balloonid ja Poolas vastupidi ainult reduktoriga.

Oma saksa ballooonide jaoks (põhiliselt küll ühe 3 kg isendi jaoks , mida eestis ei müüda ja ka saksas haruldus ) soetasin vahetüki, millega saab autogaasi tanklast ballooni täis lasta.

Müüja oli soomlane ja kaup tuli soomest

cgi.ebay.de/ws/eBayISAPI.dll?ViewItem&item=170319521693 [/quote]

Kusjuures arvestades praegust gaasi hinda on odavam sellega täita ka kodugaasi balloone.

Saksas on selline täitmine keelatud, eestis inimtankijaga tanklas ka (tegelikult ise salaja küll täidavad ) aga olemas on veel ka õnneks automaattanklad :woohoo:

Kui jutt vahepeal GSM alarmile läks, siis lisaksin ka oma mõtted.

Minu eelistus matkaautole on kindlasti GSM alarm , mitte GPS-jälgimisseade. 1 võimalik lahendus siin:
www.autoalarm.ee/web/index.php?gsmautoalarm

Kuna matkaautosid praktiliselt ei varastata, siis on GPS-jälgimisseadme mõttekus väike. Samuti on igakuine kulu kümneid kordi kõrgem (200 kr / 10 kr). Oskando.ee seadmed olen küll paigaldanud mõnele oma ettevõtte sõidukile töötajate liikumise jälgimiseks. Neid on algusest peale ka informeeritud sellest.

Sõidukitest varguste vastu võitlemiseks olen GSM alarmid paigaldanud ka paarile sõiduautole. Õnneks ei ole viimase 5 aasta jooksul neid selles mõttes vaja läinud.
Lisaks võimaldab GSM-alarm juhtida ka sõidukis olevaid seadmeid, näiteks mootori eelsoojendust. Seda kasutan sõiduautodel lausa igapäevaselt.

eavp Hääleta:

Miks viimast postitust ise kustutada ei saa ?

Kahjuks ise, jah, oma postitusi kustutada ei saa. Kui on soovi mingit postitust kustutada, siis peab mulle või Fordile teate saatma.

Kristi Hääleta:

eavp Hääleta:

Miks viimast postitust ise kustutada ei saa ?

Kahjuks ise, jah, oma postitusi kustutada ei saa. Kui on soovi mingit postitust kustutada, siis peab mulle või Fordile teate saatma.

Minu kaks üleliigset postitust siit teemast võib kohe ka ilma teateta kustutada

ford
Mobiilne valve? Huvitav...
mul on küll majal GSM valve näiteks ja see töötab liikumisandurite ja ka tuletõrje signalisatsiooni põhjal, aga kuidas see autos toimib?
Nagu ma, Nipermann, Su jutust aru saan, oled sa seda kasutanud ehk siis oma sportautole pannud. Äkki selgitad natukene selle töö põhimõtet. Kust saab ta signaali näiteks akna purustamisel ja kuidas ta selle mobiilile edasi saadab?
...

Tööpõhimõte on tal lihtne - GSM moodul on ühenduses alarmimooduliga. Kui alarm annab häiret, siis GSM moodul helistab mitmele etteantud tel nr-l (mul on neid vist 3 sisestatud).
Vahet ei ole, on see siis akna purustamine (mahuandur annab häire), kabiiniukse avamine (tehaseninal, ukseandur annab häire), mootoriluugi avamine (tehaseninal, mootoriluugi andur annab häire) või garaazi/putkaukse avamine (mahuandur annab häire).

Samuti annab ta SMS-na teada tühjenevast akust (täpselt ei mäleta, mitme V juures).

Muud nagu ei oskagi lisada hetkel.

Tere.
Kas poleks vahva kui siinse teema esimene, kasutaja "ford" postitus oleks üldse esilehe teema. Veel parem kui oleks veelgi laiendatud. Tutvuse oma esimese autoelamuga, mille soetasin paar nädalat tagasi, tegin just selle abil.
Kasutaks juhuks ja küsiks ka. Nimelt soetasin paar nädalat tagasi 1991.a. Fiat Hobby autoelamu. Samas ei saa sotti kas ja kuhu valada kassett WC-s vedelik - nimelt on seal nupp, mida peale asjatamist tuleb vajutada pumpamiseks ja seejärel poti sisu tühendamiseks keerata. Tühjendamine ok aga vedeliku ei oska küll kuhugi valada...
Lisaks avastasin, et tühja vee paaki saab tühendada kätt paaki pannes ja seal korki ära keerates. Ons veel mingi võimalus? Auto all on vaid torujupp mis tuleb paagist. Mustaveepaagi kraani polegi veel leidnud.

Siis läheb kiireks, külm juba ründab. Puhta vee paaki saab minu järelveetaval Hobby putkal ka seest poolt lahti lastes.

fordi postitus tehtud 01.02.2009 21:00, möödunud on aega palju kuid kõik on nii kui oli siis 

Tarkust maast ja madalast, sain ma sirbist vasarast...ptui raisk,  hoopistükkis fordi loodud Matakaauto foorumist!