Milleks üldse minna matkaautoga?

Oleme käinud päris mitmed aastad automatkadel ja tänaseks oleme aru saanud, et matkaauto on päris hea lahendus reisimiseks. Tooksin siin välja mõned plussid ja miinused, mis on seotud autoelamuga reisimisel.

Kõigepealt, et miks üldse autoga reisida, kui võib sõita kohale lennukiga, kohapealt auto rentida ja siis sellega ringi liikuda. Jah, miks ka mitte, aga on mõned põhjused, miks me läheme autodega. See reis ise on juba tore ettevõtmine.

- Teel näeb piisavalt huvitavaid kohti, mis lennukiga reisides kõik nägemata jääks. Autoreis võtab kindlasti rohkem aega ja kui puhkuse pikkus seda ei võimalda, siis on muidugi kahju oma puhkus teel sõites mööda saata.
Tavaliselt sõidame meelega mööda väiksemaid teid, kus näeb kohalikku eluolu. Kiirused on seal küll väiksemad, aga on mida vaadata (vähemalt rohkem, kui kiirteede betoonseinad)

- Matkaautoga reisides saab piisavalt palju vajalikku träni kaasa võtta ja selle ilusasti kappidesse ära pakkida. Sõiduatodega varem reisides oligi see probleem, et igal õhtul tassi asjad hotelli (kämpingusse, telki, mis iganes), hommikul jälle see kokkupakkimine ja autosse tagasi.
Matkaautoga on see probleem lahendatud: asjad on kappides, pikad riided on ilusti riidepuuga rippumas, kaasa võib võtta jalgrattad, snorgeldamis- või sukeldumisvarustuse, üldse asju, mis muidu kuskile ei mahuks.

- Kuna me oleme tavaliselt pidevas liikumises, s.t et ühes paigas tavaliselt mitut ööd ei viibi, siis annab autoelamu ka ajavaru: sõiduautodega raiskasime igal õhtul keskmiselt 2-3 tundi öömaja otsimisele. Matkabussiga leiab ööbimiskoha tavaliselt poole tunni kuni tunniga. Varasemaid broneeringuid ei pea ka mõttekaks, kuna siis oleksime väga sõltuvad oma graafikust ja jääks võib-olla mõne huvitava koha külastuseks liiga vähe aega.

- Söömine on ka oluliselt lihtsam, kuna matkaautos on külmkapp, kolme auguga gaasipliit, vesi jms vajalik kõik olemas. Mingi osa söökidest meil omal kaasas, et alati kiirelt hakkama saada.
Üldiselt ostame oma söögid igapäevaselt poest ja proovime erinevate maade tooteid. Hommikuti on söögikohtade leidmine omaette ooper, kuna selliseid kohti on lihtsalt vähe (kui ei ööbi just hotellis). Lõunasöögiga on lõunamaades see probleem, et suviti on seal siesta ja enamus kohad avatakse alles mingi 5-6 paiku õhtul. Seega hoiame kokku jälle paar tundi otsimiseaega pluss lõunamaa inimeste "kiirus" - neil on ju aega küll ja seal maades söömine on mitmetunnine rituaal.
Õhtuti maandume tavaliselt siis mõnes rahvusrestoranis ja siis on ka aega mõnuleda ja rahvuskööki (rahvusjooki) nautida.

- Lapsed. Nendega on matkabussis oluliselt lihtsam. Nad saavad seal oma multikaid vaadata ja mängida laua taga.
Kuna matkaautos on WC olemas, siis ei ole tarvis ka pidevaid pissipeatuseid, kuna lapsed käivad ju pissil siis, kui on häda, mitte siis, et "nüüd tuleb ära käia, kuna siin bensujaamas on vets olemas".
Kuigi see pole lubatud, on võimalik nad vahest päeval ka sõidu ajal voodisse magama panna, kus nad puhkavad oluliselt paremini, kui kägaras kuskil tagaistmel.

- Rahalise poole pealt mingit olulist erinevust ei ole, aga ka see sõltub matkaautos olevate inimeste arvust. Suurematel matkaautodel on 6 turvavööga istekohta (6-7 magamiskohta). Sellise inimeste arvuga tasub rentimine küll juba ära, arvestades, et hotellid on ikkagi alates 30 eurist kahene tuba. Siin peab arvestama muidugi ka sellega, et kui peatuda kämpingutes, siis ka seal on matkaauto parkimisetasu ca 35 eur ( aga siis ikkagi terve meeskonna peale). Vahest nii või naa on seda vaja teha, et paake tühjendada/täita, vett säästmata dushi all mõnuleda, pesu pesta jne.

- Aja planeerimine. Sõltumatus igasugustest piirangutest, et peab olema sel kuupäeval sel kellaajal selles kohas... Oli ilus koht tee ääres, jääme kauemaks, kui esialgu planeerisime. On igavam koht, kui varem arvasime, siis ei raiska seal aega ja liigume edasi. Ühesõnaga vabadust on oluliselt rohkem.

Et asi aus oleks, siis peab välja tooma ka mõned miinused, mis on seotud matkaautoga liikumisel
- Liikumiskiirus. Peab arvestama, et isegi kiirteedel ikkagi üle 110 km/h sellega ei sõida. Isegi kui mootor selle vabalt välja võtab, läheb kütusekulu üle mõistuse suureks. Normaalne kütusekulu on 11-14 l/100km (sõltub muidugi autost), kuid kiiresti sõite kasvab kulu ca 2-3 liitrit 100km kohta
- Vajadus teatud aja tagant spetsiaalsetes kohtades täita ja tühjendada vee paake + WC kassetti. Ei ole ju ilus seda kuskil linnas maha kallata (häbi-häbi).
- Müra. Matkaautos on müra tõesti rohkem, kui sõiduautos. Juba mootorimüra ja tahes-tahtmata ka mingid naginad jms. Muidugi väga palju sõltub ka oskusest asju pakkida ja neid kolisemise eest hoida.

Üldkokkuvõttes on meie reisiseltskonna arvates plusse siiski olulielt rohkem ja seepärast me seda teemegi. Eks igaüks võib ju ise järgi proovida ja siin foorumis tulevikus sõna võtta. Aga seniks, kuni seda pole keegi ümber lükanud, väidan mina, et matkabussiga on elu nigu ernes:)

Päris õiged järeldused.Lisaks võib-olla veel niipalju,et matkaautoga reisimine on väga palju mugavad ja mõnusam lühematel Euroopa distantsidel.Võib olla väga kaugele tasub sõita tõelisel matkahundil tõesti lennukiga koos seljakoti ning telgiga. Ka seda,et matkaautoga reisimine kätkeb endas eriliselt mõnusat romantika ja sõltumatuse tunnet,st.vabaduse tunnet. Nagu ööbimine kusagil tormise mere kaldal,suplus,õhtused lõkkeõhtud kitarri saatel,saslõkk päikeseloojangus koos kordumatu võimalusega minna kohe kui tahad sooja puhtasse voodisse,puhaste linade vahele,käia ära dusi all,vaadata telekat,filmi ,kuulata muusikat heast stereosüsteemist. Vist on juba selge,et öiselt metsikult mererannalt võõral maal nii kiiresti ja mõnusalt sooja voodisse hotelli ei jõua,ning pole seal hotellis ka alati mere,tuule või puudekohinat või vihmapladinat katusel-rääkimata heast stereosüsteemist ning lemmikmuusikast. Võiks veel paljugi lisada-aga las jääb teiseks korraks. Muide otsin aeg-ajalt matkakaaslasi oma matkaautoreisidele.Minu tel.58 347500.E-mail: hail@hot.ee. Ka niisama oleks mõnus kogemusi ja muljed vahetada. Nipermann.

www.tarbija24.ee -s on eelmise aasta lõpus Mari Lints kirjutanud oma matkabussi reisikogemustest niimoodi:

Matkabussiga reisides avastad maailma teisiti


01.11.2007 13:21
Mari Lints



Aastaid tagasi vaatasin nõutu ja arusaamatu näoga matkabussidest vaimustunud inimest, kes otsustas endale soetada selle toona minule senitundmatu masina. Endal meeles suhteliselt ebamugavusterohke bussireis Lõuna-Prantsusmaale, ei mõistnud ma, miks keegi soetab endale bussi, et sõita sellega reisima.


Miks mitte eelistada märksa mugavamat lennukisõitu või siis autoga teel vuramist ja öösiti hubastes hotellides-motellides ööbimist? Ent nüüdseks, kui olen ise neljal suvel reisinud erinevates Euroopa riikides just matkabussiga, jagan oma tuttava vaimustust.

Ise matkabussiga reisides sain esmalt tunda, missuguse vabaduse ja mugavuse see sõiduriist annab. Vabaduse ise valida aeg ja koht, kus magada. Olgu see rännulust kui suur tahes, unevõlga tuleb tasuda ka kõige entusiastlikumal seiklejal.

Sageli tuleb omal käel reisijail ette viperusi, olgu selleks õigest teeotsast mööda sõitmine, liiklusummikuisse takerdumine, teeremondi tõttu esialgsest arvestusest oluliselt aeglasem sõidukiirus või soov jääda peatuma kusagile hoopis kauemaks.

Oma liikuva majakesega ringi sõites saab sellistel puhkudel nii vaatamisväärsusi külastada kui ka õhtul muretult magama heita.

Ainsaks hooleks on vaid leida paslik ööbimispaik. Baltikumis ja Poolas sobivad selleks sageli metsatukad, Lääne-Euroopas losside ja muude vaatamisväärsuste juures olevad parkimisplatsid ja ka suured tanklad, kus võib näha nii suuri veoautosid kui ka sõbralikult küljestikku tukkuvaid matkabusse.

Pole ju vaja muud kui parkimiskohta, sest duðð, tualett ja voodiks lahtikäivad diivanistmed on ju omal olemas. Järgmine päev võibki alata hommikupäikeses kohvi rüübates ja sinna kõrvale võileiba haugates. Ja kõik vahendid - pliidi, külmiku - leiab hea enesetunde loomiseks oma bussist!

Kui päikesepaiste asemel peakski hommik vihmaselt algama, siis riieta ennast kas või riidepuult võetud pintsakuga ja lase söögil hea maitsta oma bussikeses laua taga pehmel diivanil.

Milline lillelapse muretu rõõm: lihtsalt vali huvipakkuv koht uudistamiseks, paki vajalikud asjad ühes ja ela nii, kuis tahad ja seal, kus hing ihkab!

Neil neljal suvel, mil oleme maailma avastanud sellisel rõõmsal ja muretul-mugaval moel, kohtasime erinevaid matkabusse. Ja seda mitte ainult värvi või valmistajafirma logo poolest.

Maarjamaal näeb ringi vuramas peamiselt valgeid Fiati või Mercedese kontserni toodanguid. Suuruselt tavapärasest marsruuttaksost ehk pisut mahukamad, kus enamasti juhi pea kohal väljaeenduv osa magamisasemele. Kui aga jõuda oma rännakutega kodusest Eestist kaugemale, märkab järjest enam matkabusse.

Alles siis tabad end avastuselt, kui erinevaid tehnilisi lahendusi on loodud. Lisaks erinevate tehaste (Wolkswagen, Fiat, Mercedes, Ford jms) toodanguile kohtab ka n-ö käsitööna valminud sõidukeid.

Eredaimalt on meelde jäänud ühes Poola tanklas nähtud omalaadne ehitis: veoauto raamile kabiini taha tõstetud ratastega haagissuvila, kuhu sisse ja välja pääsemiseks pannakse külgukse juurde taburet.

Matkabussi luksversioon

Enim üllatas Saksamaal ühes matkabusse tootva tehase esinduspoes nähtud nn matkabussi luksversioon - tavalise reisibussi suurune matkabuss kolmele inimesele. Seda hiidsuurt matkabussi sobivad vist enim kirjeldama sõnad avarus ja õhulisus. Suur buss vaid kolme inimese elamise päralt. Kõlab ju kuidagi staarilikult?

Bussi esiosas juhi- ja kaassõitja pöörlevad nahkistmed, mille taga ühes seinas nahkne diivan ja laud selle ees. Teises seinas pisut väiksem kontorilaud ja turvavööga varustatud pöörlev kontoritool selle taga.

Luksusbussile kohaselt oli seegi iste muidugi nahast. Edasi bussi keskosas köögiosa täispika külmikuga, millest pool sügavkülm, ja ahjuga pliit. Seejärel esmalt kitsana näivas koridoris ühel pool kätt kaarjas ringiks keeratav uks, millest vajadusel saab duðiruumi üks sein.

Selle omapärase ja leidliku ukse vastas kitsas koridoris - endiselt bussi keskosas - teine uks, mille taga eraldi avar ruum tualetile. Ja kõige lõpuks lükanduksega eraldatav ringikujuline pehme voodiga magamistuba, kus sarnaselt koduse magamistoaga samuti riidekapid.

Ja kuna tegu oli ikka luksversiooniga, siis peeglite ja läikiva metalliga ei oldud seal koonerdatud. Bussi pagasiruumi tagumine osa võimaldas kaasa panna rolleri. Kõlab ju kui liikuv majake! Või pigem suvila, millega sõita ühest kohast teise.

Vastandina eespool kirjeldatud suurele luksusbussile saab tihti näha tavalise kaubiku või väikese veoauto alusele ehitatud väikseid matkabusse, mida iseloomustavad paremini sõnad läbimõeldud kompaktsus. Sellistes pisikestes sõidukites näib, et iga sentimeeter on kasutusel mitmeotstarbeliselt.

Ja mitmeotstarbelise ruumikasutuse all pole silmas peetud üksnes tualeti ja duðiruumi ühendamist. Näiteks pole tegu lihtsalt bussi külgukse juures olevate astmetega, vaid üksteise peal asetsevate panipaikadena, mis ühtlasi täidavad ka trepi ülesannet.

Väiksema või õigemini küll tavamõõtmeis matkabussi eelist kogesime korduvalt erinevais suurlinnades parkimisel. Kui maarjamaalasele õpetatakse autokoolis, et poodi minnes ei jäeta sõidukit keset teed ohutuledega vilkuma, siis Sorrento ja Napoli piirkonna sohvrid on ilmselt sootuks vastupidiselt koolitatud.

Sellistel esmalt segadust tekitavatel puhkudel õnnestub tavamõõtmeis matkabussiga kuidagi ikka mööda sõita ja oma teed jätkata, seletagu siis kohalik kui palju tahes, et «In Italy is tutte possible». Või olgu toodud näide Sitsiiliast, kus vaid kitsad ja suhteliselt madalad bussid pääsevad mõnesse ööbimiskohta läbi madalakaareliste kaljuste tunnelite.

Enamasti on neis väikestes bussides teisaldatav laud, magamiskohtadeks lahtikäivad diivanid, kapid, kööginurk pliidi, kraani, minikülmikuga, sageli asub juhi pea kohal magamisase lastele.

Samas mitte sugugi igas pisemas bussis pole duðði ega tualetti. Esimene on aga kuumas kliimas ringi sõites mitte ainult hügieeniharjumustele mõeldes vajalik, vaid suisa eluliselt oluline enese mahajahutamiseks. Muidugi eeldusel, et kuumas kliimas pole paagist tulev vesi oodatud külma asemel kõrvetavalt kuum!

Mõned asjad on olulised

Olgu matkabuss ennastunustava elunautija maitse järgi ehitatud suur luksuslik sõiduriist või siis pisike suurlinnades manööverdada ja parkida võimaldav pisike sõiduk, mõningad asjad on neis ometi mõlemal olulised. Alles ise ringi reisinu oskab hinnata konditsioneeri olulisust.

Eriti suurt rõõmu pisikesest värske õhu nupust on kiirtee ummikuis, kus liikumiskiirus olematu ja päike kõrvetab halastamatult, peegeldades soojust veelgi tumedalt asfaldilt.
Eestimaalasele, kes näeb päikest aasta jooksul harvem kui sompus vihmapilvi, tundub ehk esmalt arusaamatult harjumatu päikese eest kaitsmine-varjumine. Lõuna-Euroopas ringi rännates osutub selline tegutsemine siiski vajalikuks.

Headeks abilisteks olgu siin nimetatud matkabusside alla lastavad teflonkardinad, mida müüakse nii bensiinijaamade ärides kui ka suurtes matkabussivarustust müüvates poodides. Sageli on suvituskohtades näha matkabusse, mille esiklaas kaetud teflonkattega - ikka selleks, et bussi naastes seal lootusetu leitsak ei tervitaks.

Kui päikese eest varjumisest on Eestimaal ehk võõrastav mõelda, siis soojusest oskame tänu oma jahedale kliimale lugu pidada küll. Esmalt võib ju pidada üleliigseks kontrolli, kas matkabussis salongi gaasiga töötav küttesüsteem töötab, kui ees ootab suvine Euroopa-ringreis.

Ometigi tasub see vaev end vahel ära. Oma kogemusest meenub üks erandlikult külm suvi Austrias, mil termomeeter näitas enamasti soojapügalaid kümne plusskraadi ümbruses. Sel hetkel adusime, kui vajalik on küte bussi salongiosa soojendamiseks.

Kohtadeks, kus näeb kõige erinevamaid matkabusse, on kämpingud ehk caravanicÿud, nagu neid vahel prantsuskeelsetes riikides kutsutakse. Neid taraga piiratud valvealuseid puhkekohti võib pidada lausa omaoodi linnastuiks või siis kommuunideks, mille elanikke ühendab rännulust.

Nagu linnad nii ka caravanicÿud jagunevad ilusaiks ja räämas olevaiks. Kuigi need on sageli tärnidega, ei pruugi tärnide arv välimuse ja pakutavate teenustega sugugi kokku käia. Nii võib leida neljatärnilise imekauni vastselt remonditud ja kauni haljastusega kämpingu, kus mugavad pesuruumid, puhta veega bassein, maitsvate roogadega restoran ja asjatundlik teenindaja infolauas. Samas võib sattuda neljatärnilisse kämpingusse, milles matkabussidele mõeldud platsid, konserve pakkuv restoran ja valgustuseta käimla.

Omaette väljatoomist väärib ka caravanicÿute haljastus. Olgu ühe äärmusena toodud Prantsusmaal Loireÿi oru endisesse mõisaparki rajatud kämping, mida ümbritses paekividest laotud müür, peal väänlemas roniroosid. Justkui Okasroosikese kodu!

Pisut omapärane näide kohalikust eksootikast on Itaalias Sorrentos, kus oliiviistandusse rajatud kämping uhkustas meie metsade kuusega, mis sedapuhku hoolikalt potti istutatud. Kohalikele ju haruldus!

Haledaima näitena kämpingust meenub aga Luxembourgis nähtu, kus niitmata muruga tagahoovis pakuti parkimisvõimalust, millele lisandus võimalus külastada puidust välikäimlat.

Kämpingu territoorium jaotub kvartaliteks ja tänavateks, kus majade asemel nummerdatud platsid. Üks plats on enamasti nii suur, et sinna mahub matkabuss, paar rannatooli ja laud (viimased tuleb muidugi endal kaasa võtta).

Nii nagu linnas on elumajad ja ametiasutused, poed ja vaba aja sisustamiseks või eneseteeninduseks mõeldud kohad, nii ka kämpingus. Enamasti on kämpinguis matkabussidele kohad, kus mustast veest vabaneda ja puhas asemele võtta. Ka on neis infopunktid, kust saab esmalt teada, kas üldse vabu koht leidub ja seal ööbida saab.

Tavapäraselt töötavad infolauas inglise keelt valdavad inimesed, kes jagavad meeleldi teavet ka ümbruskonna vaatamisväärsuste, busside sõiduplaanide, ujumiskohtade jms kohta. Suuremates kämpingutes on infopunktis ka interneti ja faksi kasutamise võimalus.

Osad peatuvad pikemalt

Sageli paikevad caravanicÿud suurlinnade (Rooma, Pariis, Brüssel jms) ligiduses või suvituspiirkondades (Sorrento, Loire`i org, Cefalu, Argigento jms). Esimesel juhul kohtab seal sageli vaid lühikest aega peatuvaid matkajaid, teisel puhul on mitmedki kohalikud seal ilmselt kogu oma puhkuse aja.

Nii näiteks suvitas Sorrentos meie kõrval pidevalt midagi kirjutav omaette hoidev vanahärra, kelle haagissuvila rattad olid lausa sügavale maasse vajunud ja rohtu kasvanud, reetes sedasi oma peremehe paikset eluviisi. Ja tõesti, miks mitte puhata meeldivas rahulikus-turvalises paigas pagenuna kiirest elutempost.

Ilmselt sedasorti alaliste igasuviste puhkajate tõttu on nii mõnessegi kämpingusse raske leida ette teatamata kohta pikemaks ajaks kui üheks ööks. Suvituspiirkondades näib esmalt olevat palju kämpinguid, kuid vabu kohti ei pruugi seal puhkuste ajal nii hõlpsalt sugugi leida. Nii näiteks saime Niceÿi ümbruses öö saabudes paari kämpingut väisata, enne kui leidsime ühe caravanicÿu, kus just oli vabanenud paar kohta.

Näib, et päris palju noori peresid kasutab suvel võimalust pakkida oma olulisemad asjad, alates kööginõudest ja lõpetades jalgrataste ning teleriga, et siis koos lastega pageda linnakärast ja suvitada kusagil kaunis maapiirkonnas.

Küllalt sageli nägime lõunamaistel pimedatel ja soojadel õhtutel vanemaid oma matkabussi ees kaasa võetud rannatoolidel lamaskledes laisalt juttu vestmas ja lapsi rataste-ruladega sõitmas või muul moel mängimas, jooksmas ja kilkamas.

Tavapäraselt on matkabussidel võimalus panna külgukse ette väikese toa mõõtu telk. Pikemalt peatujad seda ka tarvitavad, kasutades lisatuba päevasel ajal eluruumi või söögitoana ja öisel ajal magamistoana.

Õhtused hääled ja lõhnad annavad esmakordselt kämpingusse tulijale küllalt palju teavet, mis sealt leida. Enamasti tungivad õhtutundidel ninna maitsvad toidulõhnad - kas siis kämpingu restoranist või usinailt perenaistelt.

Siis kuuldub vee pahinat pesemiskohtadest - nii nõud kui ka matkajate ihu vajab puhastamist. Kui söömisega seotud hääled ja lõhnad vaibunud, kostub peagi kämpingus ringiliikuja kõrvu vaikset suminat baariuksest ja tantsumuusikat peokohtadest.

Vaikne sumin ja õdus omaette olemine jätkub ka pisut pärast keskööd, kuid valjemad hääled vaibuvad umbes kella üheteistkümne ajal. Justkui algaks öörahu, millest ka kinni peetakse.

Hommikuvalgus avardab silmaringi veelgi, paljastades kämpingus leiduvaid võimalusi. Suuremates kämpingutes algab hommik varakult poekülastusega. Prantsusmaal puhates tuleb suhteliselt varakult ärgata, kui on soovi kohaliku pehme pika saia järele.

Vastasel juhul võid baquette`i ehk saiajärjekorraga viimasena liitudes näha vaid, kuis virgad pereisad lahkuvad õnnelikult, baquette`id kaenla all. Baquette juustu ja singiga on aga mõnusalt tõhus kõhutäis päevasele matkale kaasa võtmiseks. Lisaks värskele saiale müüakse kämpinguis hommikul puu- ja köögivilju.

Nii juhtusime Sitsiilias Cefalu-lähedases kämpingus hommikul nägema kohalikke talunikke, kes kauplesid põldudelt korjatud virsikute, tomatite ja salatiga. Kui hommikusöök söödud, lõunaks baquetteÿid valmis tehtud ja joogipudelitega seljakottidesse pandud, minnakse kämpingu värava juurde, kust viib buss linna.

Sellised suurlinnade ligidal olevate kämpingute plussiks ongi eelkõige turvalisus. Jättes oma matkabussi kämpingusse, ei pea suvitaja muretsema ei bussi turvalisuse ega parkimiskoha pärast linnas.

Vihjeid matkabussiga reisijale
1. Võta kaasa hea teedeatlas, GPS ei ole hädavajalik.
2. Võta kaasa elektrimuundur fotoka- ja telefoniaku laadimiseks.
3. Võta kaasa pikendusjuhe, et kämpingus saaks elektrit kasutada.
4. Vahemere-äärsetest tanklatest saab pangega bussi vett.
5. Kiirteed viivad kiiresti edasi, vanad/aeglased teed viivad mõnusatesse kohtadesse.
6. Matkale mineja pangu bussi külge sinimustvalge lipu!

Müts maha Fordi põhjaliku ja süvitsi mineva teema lahkamise eest.
Vabandan ette võhikliku küsimuse eest. Kuna selleteemalist arutelu kohta ei suutnud tuvastada foorumis, siis potsatasin oma päringuga intrigeeriva küsimusega teema alla.

Küsimus on seotud matakaauto omamise finantsilise poole kohta. See mida maksab auto ost (kas siis uus või kasutatud) saan internetis olevatest pakkumistest pildi ette. Milliste kuludega tuleb aga reaalses matkaauto omamisel silmitsi seista ja millises suurusjärgus need täna on?
Milline on matkaauto väärtuse kukkumine (kindlasti sõltub kasutamisest aga mingi number paluks).
Millised summad tekkivad seoses omamise (kindlustused, hooldused hoidmiskulud jne) ja ka sõitmisega (karavaniplatside rendid, teemaksud jne).

Tänudega,
Frank

Püüan vastata lühidalt ja konkreetselt:
Omamise kulud: liikluskindlustus (1000-4000 kr), kasko (10.000 - 40.000.-) ja võib-olla ka liising (kellel on). Minul on 2004a Ford Rimor, liikluskindlustus ca 1400.- kr, kasko 12.000.- kr.

Väärtuse kukkumine on kindslasti oluliselt väiksem, kui sõiduatodel. Peale liisinguperioodi lõppu on auto turuväärtus oluliselt suurem, kui jääkväärtus (noh selline tavaline harju keskmine liising). Sellest saad ka pildi ette, kui sirvid automüügi kuulutusi.

Hooldus on nagu hooldus ikka - õlivahetused, korrapärased tehnohooled jms, need ei erine oluliselt sõiduautoga võrdlusest.

Hoidmiskulud? Eraldi teema, ei oska kommenteerida. Minul on need null kroonbi kodus aia ääres:)

Kämpades ööbimine sõltub riikidest, aga pildi saad ette, kui vaatad teemat "ööbimiskohad". Seal on palju näiteid koos hindadega.

Lisaks kindlustuse teemadel.

Liikluskindlustus nagu ikka sõltub eelkõige mootori võimsusest, riskikoefitsiendist ja reg.aadressist.
Mul 150 hj, reg. Lõuna-Eesti piirkonda ja koef. 40. Niimoodi ökonoomitades oli viimane makse 839 kr. Väga odav.

Kaskokindlustusest soovitan üldse loobuda, see on rohkem kindlustusfirmade nuumamine.

Ei leidnud liikluskindlustuse teemat mujalt, siin sellest juba juttu.
Tegin kindlustust uuendades avastuse, et Eestis puudub kindlustustariifide arvutamise aluseks matkaautode liik ja seega ka liikluskahjude statistika. Ehk siis matkaautode liikluskindlustuse tariifi aluseks on see liik, mis on meil registreerimistunnistusel. Minul on sõiduauto, mõnel võib olla kaubik. Arvata on, et sõiduautode ja kaubikute kahjusus on matkaautode omast oluliselt suurem. Seega tuleb meil ka maksta rohkem, kui tegelikult peaks.
Ei tea, kas mujal maailmas on erinevus tehtud.

Õhtust,
uurisin pisut kuidas matkaauto liikluskindlustus Saksamaal toimib. Konkreetsete summadeni kahjuks ei jõudnud. Selgeks sain, et on võimalik valida kahju ulatust mida soovitakse kindlustada (tavaliselt kogukahju 50 kuni 100 milj.€). Kindlustus katab sel juhul kindlustatud osa, suurema kahju korral tuleb ise ülejäänu kanda. Makse suurus sõltub paljudest teguritest: oma sõiduki väärtusest, registrimassist, kui palju aastas sõidetakse, kes sõidab (sõidavad), kui vana, kas sõitjal on ka teine auto millega tavaliselt sõidab jne. jne. Lihtsurelikul võtab pildi kinni.

Valid ette ära enda poolt tekitatava kahju suuruse :woohoo: