Tervitused matkasellidele!

Siinse seltskonnani juhatas mind Hispaanias talvituv Valdur. Matkaautot või -haagist ma ei oma, tekkis hoopis hullumeelne idee Chrysler grand voyageriga eestist välja reisida. Paraku pole väliseluga eriti kursis ja praeguseks olen jõudnud ideele piduri peale tõmmata. Peamine teema on ööbimine, mina naiivsena arvasin, et mis seal ikka, auto sobivas kohas tee äärde ja korras. Paraku, täpselt aru ei olegi saanud, on vist selline tegevus kõikjal väljaspool eestit keelatud ja karistatav? Samas olen kuulnud, et inimesed siiski praktiseerivad väljaspool kämpinguid autos ööbimist ja kuuldavasti midagi hullu ei ole juhtunud?

Kui keegi oskab konkreetsete teemadeni juhatada või nõuandeid jagada, siis olen tänulik. Paraku on nii, et infomüra ka selles valdkonnas on tohutu ja sageli jagavad infot inimesed, kel valdkonnaga mingit isiklikku kogemust või kokkupuudet pole olnud.

Tere tere

Olen oma bussidega kõgu Euroopa igati läbi sõitnud kaasa arvatud äärealad (Albaania ,makedooni, Istanbul jne)
Pole erilisi probleeme olnud. Eks väikseid seiklusi tuleb ikka iga pikema reisiga ette. Sõltub paljugi sinut endast ja jne.

Üks aasta trehvasime ja sõitsime pikalt koos just ühe keskealise abielupaariga kes sõitsid vanakerega Chraysleriga .Tagumised istmed olid välja visatud. Olid rahul.

Auto ja telgiga sai kunagi aastaid Euroopas suvaliste põõsaste taga magatud. Ainult Horvaatias ei isutanud vanale miiniväljale sattuda ja seal on selline metsik telkimine lausa keelatud. Chrysler sobib kahele inimesele matkamiseks väga hästi. Praegu on matkabussiga oluliselt lihtsam. Telgiga tuli veel tasane pinnas ka leida.

Ise sattun kämpingusse pigem korra mitme aasta jooksul. Põhiline, mille eest võid karistada saada, on prügi mahaloopimine või muul moel saastamine ja kui teeotsas on keelumärk, siis ei maksa sinna keerata. Sellise koha leidmine nõuab natuke tagumikutunnestust ja kogemusi. Kindlasti on riigiti need nõuded erinevad ja täpselt ei oska seda kommenteerida. Pead olema valmis selleks, et tuleb kas mõni ametimees või maaomanik uudistama, miks võõras auto seisab. See omakorda eeldab mõningast keeleoskust. Mul on alati kaasas sellisteks puhkudeks Eesti õlu.

Saksamaal vist ei tohtinud Autobahni äärsetes parklates magada. Kusagilt on selline info meelde jäänud. Samas on seal nii tihe liiklus, et see müra segab korralikult. Mida lähemal suurlinnale või maanteele, seda raskem on leida kohta. Paljud teeotsad on suletud või keelumärgiga. Ju siis on eelnevad käijad suutnud maaomaniku välja vihastada. 1990-l olid Euroopas metsad puhtamad. Nüüd näeb ka seal igas kohas prügihunnikuid. Kultuur levib.

Voyageriga reisimine ei ole üldse hullumeelne idee.Ise saabusin äsja (09.06) seitsmendalt Iberia poolsaare (Hispaania,Portugal)puhkuse reisilt.Sinna ja tagasi sõitas kasutan ööbimiseks tanklaid ja puhkekohti tee ääres,kohapeal olen kämpingutes.Olen ööbinud kõigis läbisõidetavates riikides(v.a.Sveits).Pole kunagi mingeid probleeme olnud.Paar soovitust mis teevad reisimise mugavamaks ja probleemi vabamaks.Autos võiks olla wc(porta potti),matkapliit,vesi(kraaniga kanister),külmakast ,esiustel tuule suunajad(saab vihmaga veidi lahti jätta),kardinad(või midagi muud akende katmiseks).Ise kunagi alustasin umbes nii.Aastatega on auto muutunud selliseks(vaata foorumist MPC-multi...)

No näed, hakkab tulema positiivsemat infot ka. Mismoodi see tanklate ja puhkekohtade kasutamine erinevates riikides reaalselt välja näeb?

Mind on ära hirmutatud juttudega, et tee äärde seisma jääda ja autos ööbida ei tohi. Mulle kuidagi ei mahu pähe, et mismoodi või miks ei tohi? Kui parkida tohib, miks siis ei või autos olla?

Teine argument on, et (näiteks Saksamaal) ei pidavat lihtsalt olema selliseid kohti, kus tee äärde seisma jääda? Ei oska vastu ka vaielda.

Kuidas Poolas olukord on, kas seal tohib üldse seisma jääda? Kuidas üleüldse turvalisusega jevroopas lood on?

Kust kohast Sina küll oma infot oled hankinud??? :blink:
Saksas on tanklad keskmiselt iga 50km tagant + nn metsaparklad. Kui sa seal rekkaga ööbimiskoha otsimisega hilja peale jääd, võib tõesti juhtuda, et esimeses tanklas enam vaba kohta pole ja pead järgmisesse sõitma, aga Voyager pole rekka - selle saad ikka kuskile toppida.
Poolas oli turvalisusega probleeme 20 aastat tagasi, tänaseks on olukord täiesti normaalne - arvestades, et Tallinnas võib ka juhtuda, et kui auto valesse kohta jätad saad katkise akna ja jääd läikivatest asjadest ilma.
Euroopas on üldiselt turvalisusega täpselt samuti nagu kodus - kui enne pisut mõtled(pargid turvakaamera või laternaposti all, ei poe üksinda parkla pimedatesse nurka jne.), siis ei juhtu midagi, aga kui ise loll oled, võib juhtuda, et saad kirikus ka peksa.

Tundub , et Poolas on nt. BP tanklates (või mis nimega nad nüüd on) lausa eraldi hinnakirjas (oli vist 10 zlotti) ööbimine tanklas. Leedus olen ööbinud Panevesise ja Kaunase vahel ühes väikeses nimetus tanklas - paar eurot küsiti ja sain kenasti põllu veerde veoautode vahele.
Elik - mida rohkem ööbijaid seda rohkem taibatakse natuke raha küsida.
Turvalisuse suhtes kõikjal sama Euroopas pmst. Arvestada tuleb viimaste arengutega rahvaste liikumisel ja erinevate nö. linnaosadega.

Olen samuti aastaid Voyageriga reisinud, pole mingit probleemi olnud.
Ei ole ööbimistel kunagi kuskil maksnud, väljaarvatud kämpingud Horvaatias.
Ööbimised üldiselt valinud bensukad et hommikul kasutada pesemisvõimalusi ja
kohvi koos heinega, laiskus ei ole lubanud ise valmistama hakata,pliit alati kaasas.

Hulk tänusid vastajatele!

Ühtlasi tekkis veel paar küsimust:
Enamasti kehtib jevro, a kas Poola läbimiseks on tarvis eelnevalt kohalikku raha hankida või saab kohapeal vahetada/eurodes maksta?

Kuidas erinevates riikides maksmine üldse käib? Muude asjadega saab ilmselt ka sularahas arveldada, kuid gaasi tankimisel on tarvis alati kindlasti paak täis võtta. Kui toimib "enne tangi, siis maksa" süsteem, siis oleks ok, a tänapäeval vist enam nii ei ole?

Mul on tavaline SEB maksekaart, kas ma pean selle mingi muu vastu välja vahetama, et väljaspool eestit kasutada? Kas pangakaardi kasutamisel lisanduvad mingid teenustasud?

No eks alati parem ole kui nats sula kaasas kuid üldiselt kui väga trassilt kõrvale ei kaldu saad pangakaartiga hakkama
Häda korral võtavad ka eurot tegelikult vastu kurss on küll nende kasuks

Üldiselt kui lihtsalt läbin Poolat siis raha välja ei võta maksan kaardiga.

Ja kui poolas kiirteel eurodes maksad, siis saad zlottides tagasi. Kolmandas punktis jagub ehk juba zlotte ka.
Kurss on tavaliselt ümmargune (4) aga ega selle summa pealt palju ei kaota. Kaardiga saab ka ja pinni ei nõua.
Tsehhis ja Austrias ära vinjetti unusta, kui suuri teid mööda liigud, muidu on trahv krõbe.
Sõber kunagi ärkas bensukas autos selle peale, et politseiauto tegi ringi ümber tema auto. Nad ise ei trahvi, aga kutsuvad vastavad mehed välja.
Hüppas kiiresti pükstesse ja ostis vinjeti. Kui maksukogujad pärale jõudsid, siis lehvitas.
Teine sõber sai mõni aasta tagasi Austrias 120€, kaardiga sai kohapeal maksta.

Veel ööbimisest.
Oleme ööbimiseks alati trassilt mõnda väikesesse külakesse keeranud. Seal hea kas poe parklas, kiriku kõrval või mõnes muus rahulikus kohas ööbida. Pole veel kunagi keegi tülitama tulnud. Kindluse mõttes võib ka kohalike käest küsida.

Kiriku kõrval on muidugi parim ööbimiskoht. Iga täistund on pisike äratus. Ma kunagi olin hotellis, mis oli kiriku endine munkade või nunnade mingi asutus. Ühe öö pidasin vastu- teist ei suutnud. Sõitsime edasi.

kopakutt kirjutas: Kiriku kõrval on muidugi parim ööbimiskoht. Iga täistund on pisike äratus. Ma kunagi olin hotellis, mis oli kiriku endine munkade või nunnade mingi asutus. Ühe öö pidasin vastu- teist ei suutnud. Sõitsime edasi.

Oleneb kirikust. Alati tuleb situatsiooni enne ööbimajäämist hinnata.

Rahast nii palju,kaardiga saab maksta suurematel teedel ,linnades,kaubandus keskustes ja turisti lõksudes.Kui tahad PÄRIS kohaliku eluga tutvuda siis ainult sularaha.Osa kämpinguid on ainult sularaha eest.Jutt käib Hispaaniast ja Portugalist.

kopakutt kirjutas: Kiriku kõrval on muidugi parim ööbimiskoht. Iga täistund on pisike äratus. Ma kunagi olin hotellis, mis oli kiriku endine munkade või nunnade mingi asutus. Ühe öö pidasin vastu- teist ei suutnud. Sõitsime edasi.

Iga tund on veel vähe. Mõnes kohas kõmistavad nad iga veerandtunni järel..
Endal ka kogemused täitsa olemas. Olin kolm päevas külas ja järgmine öö mujal veeta polnud lihtsalt võimalik. Tegime siis järgmine õhtu suuremad joogid...

Riikides kus ei kehti Euro (Poola, Serbia jne), soovitan maksta pangakaardiga kus see vähegi võimalik on. Vahetuskurss on kaardiga makstes maksimaalselt õiglane (Eesti Panga päeva kurss). Võtavad vastu ka eurosid, aga kurss on alati ümardatud rahaküsija kasuks. Mitte palju, aga reisi lõpuks koguneb mingi summa ikka.

Sõitsin 2015 suvel Poola-Slovakkia-Ungari-Serbia-Makedoonia-Kreeka. Enamikes kohtades sai maksta kaardiga. Kõik teemaksud sai maksta kaardiga nii Poolas kui Serbias. Serbia kiirteel oleks ka eurosid vastu võetud aga jällegi mingi imeliku kursiga. Mul on selleks puhuks tehtud eraldi krediitkaart minimaalse võimaliku limiidiga 250.- eur millega maksan ainult teemakse ja vinjette. Pärast hea panga väljavõttelt reisi kulusid kokku lüüa, ei ole muret kui mõni tsekk ära kaob.

Juhin tähelepanu, et hea kurss kehtib kui makstes valida nende kohalik valuuta mitte euro.

Sellist küsimust millises valuutas soovin maksta ei meenu et oleks kordagi esitatud. Makseterminaliga makstes on vaikimisi ikka kohalik valuuta. Hiljem panga väljavõttelt mingit sellist trikki küll silma ei hakanud. Igas riigis olin tasunud kohalikus rahas. Huvitav tähelepanek iseenestest.

Poolas Lidlis kaardiga makstes on siiani alati küsitud, kas euro või zlott. Ma olen öelnud euro.

Ivar Kalev kirjutas: Poolas Lidlis kaardiga makstes on siiani alati küsitud, kas euro või zlott. Ma olen öelnud euro.

Viimasel ajal on Poolas vist peaaegu iga kord küsitud"euro-zloty?" Õige vastus on zloty. Vahe pole suur ja ei tapa aga paagitäie diisli pealt ikka midagi tuleb. Ilmselt laekub siis poe arvele Euro ja selle konvertimine zlotiks on teine kurss kui meie pangas oleks. Ja kuna see kurss ju kõigub, siis sinult kooritakse ilmselt selle maksimumi järgi, mis võib tulla.
Meil olid ka kunagi firmal erinevad arved: dollarid, jeenid, eurod ja eesti kroon. Ühelt kontolt teisele tõstes sai pank alati oma kalõmmi kätte.

Panga käed saavad alati rasvaseks, selles ei maksa kahelda

Meil ütles õppejõud loengus kuldsed sõnad: "kui tahate kedagi seaduslikult röövida või paljaks varastada, tehke pank!"

Ma olen ka alati kohaliku valuuta valinud.
Kõige karmim oli Londonis sularaha väljavõtmisel.
Euro valisin ja paarisaja naela pealt oli pärast mitukümmend eurot vahe.