Tere!

Tervitus vanematele ja targematele foorumlastele!

Mu nimi, nagu kasutajanimigi vihjab, on Olev Toom. Oleme abikaasaga juba mõnda aega mõelnud liikuva elamu soetamise peale. Siinsest foorumist on mõtete korrastamisel palju abi olnud, aitäh kõigile kirjutajatele.

Tundub, et valik langeb siiski auto-, mitte haagiselamu kasuks. Eriti suurt vaja ei lähe -- sõidaksime peamiselt kahekesi, mõnikord ehk koos ühe-kahe lapselapsega. Praegu ei ole küll selge, kui palju raha saaksime kulutada, aga vähemalt on selge, et väga odavat = remontivajavat ei soovi.
Nii et kuigi ma töötan kõik foorumi vastavad kirjutised hoolega läbi , võite ikkagi soovitusi jagada, kuskandist säärast kompaktset matkaautot otsida.

Tere-tere!

Kas mingi hinnaklass ehk on "silme ees", mis vahemikus matkabuss võiks olla?

Ikka Soome poole, kus valikut laiemalt, lähedal ja suhteliselt turvaline osta ja kohale tuua ka lihtsam.
Nettikaravaani - seal valikut küll. Kuigi tegelikult midagi on ka siinkandis müüa.

Ivar Kalev kirjutas: Kas mingi hinnaklass ehk on "silme ees", mis vahemikus matkabuss võiks olla?

Esialgu ei ole sedagi, samuti ei ole teada, millal ostuks võiks minna. Usutavasti kasutame kõigepealt siinset soovitust ja üürime mõne eksemplari mõneks korraks.

tohoh kirjutas: Ikka Soome poole, kus valikut laiemalt, lähedal ja suhteliselt turvaline osta ja kohale tuua ka lihtsam.
Nettikaravaani - seal valikut küll. Kuigi tegelikult midagi on ka siinkandis müüa.

Aitäh, asja uuritakse. Nagu öeldud, on plaanid praegu nii ajas kui rahas väga ebamäärased.

Tere, tere!

Tere-tere:)

Moistlik oleks osta hooaja lopus, siis on hinnad soodsamad. Kevadel hakkavad hinnad vaikselt tousma, et hooajaks midagi soetada.

Edu otsingutel!

Tere taas!
Läks aega mis läks, aga ... aega läks -- armastab üks mu sõber öelda.
Ja ennäe, kõigest kaheksa aastat pärast selle teema alustamist saimegi endale mootormaja soetatud.
Vahepeal oleme muidugi usinasti rendiautosid kasutanud, nii et sai selgeks, a) et meile see eluviis sobib ja b) mida soovime. Nende aastate jooksul muutus ka eelarve.
Kuivõrd oleme Rakvere firmaga Kindle heades suhetes, siis saigi autoelamu neilt ostetud. Carado T447, 140 hj, käsikäigukast, kütteseade Truma 6E ja igasugu muud tavalised pudinad. Et tegu oli eriseeria "Edition 15" autoga, siis on pudinaid tavalisest pisut rohkem.
Välja näeb säärane:



Kätte saime ta 30. mail. Sõitnud oleme vaid veidi üle 6000 kilomeetri, kuid elanud teatud põhjustel ligi viis kuud. Ja üldiselt rahule jäänud.

 

olevtoom kirjutas:
Kätte saime ta 30. mail. Sõitnud oleme vaid veidi üle 6000 kilomeetri, kuid elanud teatud põhjustel ligi viis kuud. Ja üldiselt rahule jäänud.

 

Kas see majaukse piiraja ust väänama ei kipu? Tundub jube suur jõuõlg tekkivat. Suurema tuulega peaks vist tagurpidi väänama nii et mühiseb?

punkel kirjutas: Kas see majaukse piiraja ust väänama ei kipu? Tundub jube suur jõuõlg tekkivat. Suurema tuulega peaks vist tagurpidi väänama nii et mühiseb?


 

Suur tuul lööb ukse kinni, nagu oleks keegi hirmus vihaselt toast välja läinud ... Kinnihoidmisjõud sel piirajal ju praktiliselt puudub -- üks plastitükk kahe plastitüki vahel surutud.
Teistpidi (kui tuul puhub sõidusuunas) ei juhtu midagi.
Ebamugav on ukse kinnilöömine siis, kui putukakardin parasjagu ees on. Siis tuleb kabiiniuksest välja minna, et uks jälle lahti saada. Aga tuulise ilmaga ma olen sidunud ukse ekspandrinööriga peegli varre külge. See on piisavalt elastne kinnitus, et midagi ära väänama ei hakataks.

Jagan pisut oma muljeid uuest Ducatost -- ehk kõik pole veel mudelivärskenduse järgset autot proovinud.

Plussid.
1. Mürasummutus on kõvasti paranenud, eriti linnasõidul käitub Ducato ses suhtes nagu sõiduauto. Maanteel domineerivad maja tuulevihinad ja rehvimüra, mootorit on kuskil kaugel taustal kuulda. Et kabiiniuksed sulguvad endiselt kõlava "plänn"-heliga, on itaallased küllap midagi mootori ümber mähkinud.
2. Kiirusehoidik töötab palju paremini. Esiteks saab kiirust seada sammuga 1 km/h, mitte umbmääraselt nagu varem. (Ja et spidomeeter 90 juures valetab kõigest 1-2 km/h, on kiiruse valik väga täpne). Teiseks hoiab uus auto kiirust vanast palju agressiivsemalt – vajutab tõusul korralikult gaasi ja langusel võtab varba pedaalilt (ma ei oska öelda, kas piduritega kaasa aitab), nii et kui vanal 140-hobujõulisel kõikus kiirus künklikul maastikul tubli +5 ja -5 km/h võrra, siis uuel ülimalt ±2 km/h. Kolmandaks on juhtnupud toodud roolile, millega kadus täiendav ning sageli suunatulekangiga segiminev kang rooli alt.
3. Uus näidikuplokk on lõpuks XXI sajandisse jõudnud; kena on, et näidatakse mitmeid kõrvalparameetreid nagu näiteks AdBlue tase või mootoriõli temperatuur. Kuid – vt. miinuste alajaotusest.
4. Kaug- ja lähitulede lüliti töötab nüüd mõistlikult, mitte „laualambilülitina“ – kangi lähitulede asendist ettepoole lükates süttivad kaugtuled, tahapoole tõmmates saab mittefikseeruvas asendis anda valgussignaali („Võmmid!“).

 Miinused.
1. Uue näidikuploki ekraanil näidatav on kohati veidralt kujundatud. Mul läks natuke aega, et seadistuste menüüst leida, kuidas ekraanil näidataks välistemperatuuri... ja siis selgus, et saab kuvada kas seda või kellaaega, kuid mitte mõlemat korraga. Hullem veel: kiirusehoidiku näit katab üldise läbisõidu näidu. Samas on ekraani ülemises reas ületamatu järjekindlusega näha parasjagu sisselülitatud käigu number. No andke andeks, nii kehv mu mälu ka veel pole...
2. Üks Fiati kavalaid nippe oli klaasipesu lõpus mõnesekundilise pausi järel veel korra „kojameestega“ üle klaasi käimine igasugu nirede kõrvaldamiseks. Tundub, et see on kadunud, kuigi juhend väidab, et ei ole.
3. Elektriline käsipidur võiks põhivarustusse kuuluda. (Aga võib-olla pole Fiat selle juurutamiseni veel jõudnud). Igatahes oleks see märksa mugavam kui praegune keldrist kangi otsimine.

Keskmine kütusekulu on 6 Mm jooksul olnud 9,93 l/100 km. Maanteesõitudel olen kiirust hoidnud tegeliku 90 juures, üle selle harva.