Leppneeme kogukond on sadama lähistele planeeritava karvaniparkla vastu

"...
Peamised vastuargumendid karvaniparkla rajamise vastu olid:

arendaja ei ole suutnud näha arendustega kavandatud tegevuste kaasnevate vahetut ja kaudset ühismõju Leppneeme küla looduskeskkonnale, teedele, inimeste heaolule ja varale;
arendustega sisuliselt kavandatakse kahe kõrvuti asuva Jaani ja Lännemäe lahe (milles vahel asub Leppneeme sadam) süvendamine, täitmine, kaldakaitsete, muulide, uute parkimisalade, hoonete ja erinevate betoonrajatiste rajamine;
eelnevaga kaasneb ranna, kalda ning roostiku hävitamine ja millega rikutakse kogu olemasolev lokaalne ökosüsteem.
..."

viimsiuudised.ee/koik-uudised/leppneeme-kogukond-on-sadama-lahistele-planeeritava-karvaniparkla-vastu/

Eestis vist polegi võimalik midagi teha ilma, et kohalike kisa taevani ei käiks. Ok ma saan aru, kui aiataha sealauta plaanitakse, aga karavaniparkla ....
en.wikipedia.org/wiki/NIMBY

ifffff kirjutas: Eestis vist polegi võimalik midagi teha ilma, et kohalike kisa taevani ei käiks. Ok ma saan aru, kui aiataha sealauta plaanitakse, aga karavaniparkla ....
en.wikipedia.org/wiki/NIMBY

Tundub sedamoodi olevat jah.

Kuna meie ei ela seal, ei ole meil ka õigust kohalikke arvustada. Aga võib olla algavadki probleemid sellest, et "arendaja ei ole suutnud näha arendustega kavandatud tegevuste kaasnevate vahetut ja kaudset ühismõju Leppneeme küla looduskeskkonnale, teedele, inimeste heaolule ja varale;", st pole inimestele osatud või tahetud selgitada asjaolusid, mis kämpinguga kaasnevad. Aga võib olla saab hoopis keegi ettevõtlust teha ja kämpsis kooki ja kohvi müüma hakata. Vaadates maa-ameti kaarti, siis näiteks otseselt mõjutatud on Sadama tee 17 kinnistu omanik, mis on 100% elamumaa- ehk ta ei taha aknast karavane näha? Kui keegi ei taha ka kämpsis vahetult enda kõrvale teist karavani, siis on ju ka kohalikel elanikel õigus neid vältida?

Vildakas on arusaam, et naabril peaks olema õigus otsustada mida maaomanik oma maaga peale hakkab.

Hm, et üks naaber ei tohi kuidagi keelata või kommenteerida teise naabri tegemisi ja teine naaber võib teha mida iganes, arvestamata esimese naabri arvamust? Aga kui ikka keegi tahab sinu kõrvale sealauta teha?

Eks igal asjal on oma mõistlikkuse piirid. Sealaut ongi suts ekstreemne näide. Naaber ei või teha mida iganes, kuid samas võib teha asju mis ei takista naabri kinnisasja kasutamist ja ei ole vastuolus keskkonnanõuetega. Lisaks on naabril õigus õigus nõuda et tema naaberkinnistule ei ehitataks midagi mis tekitab keelatud mõjutusi tema kinnisasjale. Seega, sealauta võiks nagu keelata teha kuna see haiseb, aga parkla rajamisega need tekkivad mõjud kõrvalkinnistule suts leebemad. Võimalik, et sellest saadakse isegi aru, kuid ärapanna tuleks. Sellest see tumeroheline joba.

Aga antud juhtum on üleüldse alles detailplaneerigule vastu seismine.

Räägivad, et eestlane on ainulaadne rahvus maailmas. Ta on nõus kulutama soti selleks, et naaber kaotaks 50.

Eks see mõistlikkus olegi paljude jaoks erineva tähendusega. Üks arvab, et karavanipark on mõistlik, teine arvab, et mitmeid kuid kestev autode ja inimeste liikumine tema kinnistu piiride vahetus läheduses ei ole mõistlik. Kunagi Brexiti küsitluse ajal arvas 51,9% elanikest, et see on mõistlik ja ülejäänute arvates ei ole. Minu arvamus on, et kui vähemalt 2/3 on mingi otsuse poolt/vastu, siis on see enamus, aga napikas 51% ei ole just erliline enamus. Aga nii see elu maailmas käib.

Aga tegelikult mõlgub mõtteis hoopis see, et hoolimata meie pikast rannajoonest on mõnusate mereäärsete puhkekohtade arv siiski üsna olematu. Kas kõik kinnistuomanikud püüavad säilitada looduslikku keskkonda ja roostikku mitte hävitada?

Arvo.A kirjutas: Eks see mõistlikkus olegi paljude jaoks erineva tähendusega. Üks arvab, et karavanipark on mõistlik, teine arvab, et mitmeid kuid kestev autode ja inimeste liikumine tema kinnistu piiride vahetus läheduses ei ole mõistlik.

Selline subjektiivne arvamus jääb päriseluks vinguja arvamuseks. Nagu ennem kirjutasin, naaber saab piirata naabri tegevust kui see takistab temal oma kinnisasja kasutamist või on vastuolus keskkonnanõuetega. Sellised "mulle ei meeldi, et siin autod sõidavad" (või misiganes põhjus) tüübid võib joonelt kukele saata.

Rannajoon on meil pikk jah, kuid samas ega läti liivarandade vastu enamjaolt väga miskit panna pole. Lätis mööda rannajoont sõites on aga "kempings" silte päris tihedalt reas. Teiselt sellise elementaarse kämpingu püstipanemine jällegi ei eelda mingeid überinvesteeringuid, aga ju siis pole ülemäärast nõudlust.

Nõudlus võib tekkida kui on pakkumist. Ei toimu see puhkajate hordide rünnak just üleöö, aga kui koht on hea, levib ka sõna ning inimesed tulevad. Iseasi muidugi, et ühe puhkekoha loomine ei ole tegelikult odav lõbu kui tahad teha hästi ja alustama pead nullist. Lisaks meie tüüpiline bürokraatia ja kõige kooskõlastamine ning lubade taotlemine.
Mis puutub aga teemasse, et mõnele ei meeldi kui aia taga miskit toimub, siis paraku on eestis palju näiteid, kus raha ja käsi peseb kätt süsteem inimeste arvamusest üle rullib. Kinnisvaral on teatavasti hind ja ühe tegevus võib teise inimese kinnistu väärtust vähendada kuigi kogu asi on justkui seaduslik.
Ei küsitud vist omal ajal ka indiaanlastelt, et kas võime siia elama asuda ja teiega heanaaberlikke suhteid arendada.