Ebaõnnestunud bisness.

Saksamaa kohta siis. Kuna see jutt on teisest teemast siia tõstetud, võib algul kummaline tunduda, et tegu pole matkakatega seotud
Volvo esindus ja väga ilus S80 T6. Vend siis lennukile ja järgi. Küsis veel ostes kõik asjad üle, et kas saab ikka muretult koduni ära sõita. Öeldi, et kõik on kontrollitud ja ok. Hakkasid siis õhtul tulema ja öösel kiirteel mingi 300 kiltsa edasi aku tühi ja auto seisab. EI mingit hoiatus tuld, ega midagi. Tellisid siis autoabi, see müüs räme kalli hinnaga aku. Isegi testrit polnud laadimise kontrollimiseks. Võeti vastu otsus, esindusse tagasi sõita. Ilma tuledetta igaks juhuks, et välja veaks sinnani. Pol vahel ei jäänud ja hommikul oldi esinduse uksetaga. Juhataja muidugi imestas, kui tagasi oldi ja võeti välja auto müükivõtu akt, kus seisi , et kontrollida generaatorit. Igatahes auto ülevaadanud mees kutsuti puhkuselt tagasi ja anti edaspidiseks koheselt igavene puhkus sealt töökohast. Esindus varuosi ei telli ja nii lubati panna uus genekas. Selle tarne on ainult 2 nädalat. Selle korvas esindus, kui tagasisõidu piletite osas jäeti kompensatsioon maksmata ja ma nüüd ei mäleta, kas auto treilaga järgi saatmine jäi ka veel kõigile lisaks meil oma kanda. Lisaks veel see hullu hinnaga aku ka. Nii et autot ostam minnes võta kaasa tester, läpakas vastava auto kontrollimise progega, siis veel kütusepumba surve mõõtmis riistad, jne, terve töökoda ühesõnaga
BMW d ostma minnes oli sama jama. Pildid oli vaata, et teisest autost sootuks. Selline rimakas vaatas kohapeal vastu, et jookse kohe metsa. Kammis siis nädal otsa sealseid autoaedu, enne kui enam vähem miski kabeda pilli leidis.

Panen nüüd siia kirja oma kogemuse. Sellest oli juttu ka teise teema all.

Sakslastest sulisid olen ainult korra kohanud. Nii peenelt pole ammu tillist saanud, kui oma bussi ostes. Teoretiline häving 3000.- EUR. Bussi valisin välja ja naaberkülas elav sõber käis ka vaatamas. Oli OK ja lubas mul ostu ära teha. Kahjuks tal endal aega kaasa tulla polnud.
Ostmine venis kahe päeva pikkuseks, sest pisimurede lahendamine nõudis aega ja samal päeval autoregistrisse enam ei jõudnud. Rendiauto tagastamiseks tehti mulle küll transat aga hotelli 30.- EUR tuli minu taskust. Otse loomulikult oli üks akudest lausa ümmargune. Keeldusin sellest ja lasin uue aku peale panna. Kobisesid küll aga ma teatasin, et pole nõus tee peal hääletama, kui akust vool otsa saab. Järgmisel päeval tegin mitmesajakilomeetrise tiiru, kui käisin asju ajamas ja sõbra poole jõusin alles öösel. Järgmisel hommikul bussi uurides oli otsus kindel- pole see buss. Hiljem selgus, et platsil oli müügis 2 identset bussi. Isegi küljedekoratsioonid identsed. Odavamal oli paar plastimõra ja veel mõned pisivead. Ühesõnaga nägi sitem välja. Näidati ilusamat ja müüdi sitem. Kogu asja traagika seisnes selles, et kui ost oli tehtud, tegi sõber õhtul kitsaks jäänud arvuti kõvakettale ruumi ja hommikul polnud tõendusmaterjali enam võtta. Käed sügelesid küll. Aga oleks olnud ühe skslase sõna teise vastu ja sinnapaika see ka jäi. Oli ka plaan Rootsi foorumites sellest kirjutada, sest samal päeval oli mitu ostjat Rootsist ja tuli ka ilmselt edaspidi. Loomulikult ma ei tea, palju oli selle 3000.- EUR kallima bussi lõplik müügihind.
No sellist absurdset kokkusattumust esineb haruharva. Seega olen jätkuvalt seda meelt, et asju mõistlikult ajades ei pea sakslasi kartma.
Kõige korrektsemad ostud on olnud siis, kui müügimees on nõus lahkelt e-maili teel saadetud küsimustele vastama. Sellega saab maandada kõige suuremad riskid. Kahjuks on see kehtinud ikka nende kallima otsa autode puhul. Ilmselt on siis supp piisavalt rasvane ja riskima ei hakata.

Mõtlesin maha müüa endal üle jäänud Sprinteri esiistmed. 1 ostuhuviline käis vaatamas ja andsin talle kuu aja eest ühe istme kinnituste proovimiseks kaasa, sain aru, et toob istme tagasi või toob raha. Nüüd on kadunud nii ostja kui iste.
Kahjuks on inimeste hulgas ebaausaid ja ilma südametunnistuseta inimesi.

Selliste inimestega ei aita muu, kui nimi ja number häbiposti. Loomulikult jääb ka variant, et kodanik siiani infarktiga haiglas ja naine ei oska selle istmega miskit peale hakata. Sellised lood polegi hatuldased.

Olen selle oma peast juba peaaegu välja visanud. Kas on mees juba haiglas või mulla all (loodame, et mitte), ei tea. Kui aga tegemist valskusega, siis on tal muretsemiseks rohkem põhjust - karma võlga koguneb kuhjaga:huh:
Ise püüan ikka nii hakkama saada, et ei peaks elamiseks kedagi petma.