Eesti keele nurgake

Eesti keele nurgake

23.01.2023 21:08
#1
Telgivai kirjutas: Ei lugenud välja kas load on B või C seega vihjan, et algselt antud andmetege kus sooviti 5..6 kohta

 
Kuna tegemist on proffide foorumiga, siis profid võiks sellist derivaatsõna nagu load mitte kasutada. Eestis on esiteks üks juhiluba ja see on põhimõtteliselt üks plastikutükk, õiguse sõidukit juhtida annab siiski juhtimisõigus, mille alusel väljastatakse juhiluba. Euroopa on ühendatud ühtsesse juhtimisõigust "näitavasse" süsteemi, mistõttu võib vahel mõni usinam politsienik ka juhtimisõigust vaadata(ei eelda, et keegi ilma sõidab), olgugi, et juhiluba on isikul ette näidata.  

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

23.01.2023 21:51 - 23.01.2023 21:51
#2
"Load" on üldse russism ("права"), missugused võiksime oma keelest välja rookida.
(Palun jälle vabandust teemast kõrvalekaldumise eest).
Viimati muutis: 23.01.2023 21:51 olevtoom.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

23.01.2023 23:38 - 24.01.2023 00:36
#3
Ma vabandan siinkohal samuti teema solkimise pärast.
Pean siiski vajalikuks eelkõnelenud keelefriikide tähelepanu juhtida tõsiasjale, et sõna "load" puhul pole eesti keeles tegemist derivaatsõna, ehk tuletamise teel moodustatud sõnaga - kui keegi "puusalt tulistades" juhtumisi teadma ei peaks, vaid nimisõna "luba" vabamale ja igapäevasele suhtluskeelele omase mitmuse vormiga, vastavalt AMSS-ile. (Ametniku soovitussõnastik.)
Samuti pole sõnal "luba" mingit seost russismiga. Russism on keeleline venepärasus – vene keelest pärit sõna või muu keeleline väljend, grammaatiline konstruktsioon või muu keeleelement või -nähtus, mida kasutatakse mõnes muus keeles. 
Loodetavasti saavad ka edaspidi selle foorumi teemasid arutada inimesed, kellel võibolla pole Tartu Ülikooli doktorikraadi eesti keele ja kirjanduse erialal.

Rohkem päikest! ;)
Ära sõida kiiremini, kui su kaitseingel lennata suudab.
Klubi Eesti Karavan liige nr. 700
Illar Algma
EuraMobil 2004
Tel: 5072560
Tallinn, Kristiine.
Viimati muutis: 24.01.2023 00:36 Illar.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) sind: Motamees, Ivar Kalev, kaminahi, Imre, liikur, toto, Priit Peljo

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 06:37
#4
Eesti keele õpib suurepäraselt selgeks ka ainult keskkooli ehk tänapäeval gümnaasiumi baasil. Kui on soovi.
Kui haridustee pole sinnamaani ulatunud, siis alati on võimalik teiste inimeste keelekasutust jälgides oma vigu parandada. Kui on tahtmist.
Eesti autojuhil on taskus juhiluba, mitmel juhil load. Meid "hariv" ajakirjandus aga paraku jätkuvalt treib artiklite pealkirju stiilis "lubadeta juht põhjustas liiklusõnnetuse". Piinlik.
Teemavälise kommentaari lõpp. Või offtopicu.
 

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 10:03
#5
Illar kirjutas: Ma vabandan siinkohal samuti teema solkimise pärast.
Pean siiski vajalikuks eelkõnelenud keelefriikide tähelepanu juhtida tõsiasjale, et sõna "load" puhul pole eesti keeles tegemist derivaatsõna,

 
Teeks nii, et ei hakka musta valgeks rääkima? EKI ametnikud on sama lollid nagu need kõnelejad, kes _load_ sõna kasutavad. Olen EKI omadega aastaid tagasi sellel teemal debateerinud ja suure hädaga viidi EKIsse ka muudatus sisse, kuigi terve teksti lollust nad ei olnud nõus tunnistama. Alguse sai eesti.ee reklaamist kus lubasid vahetama kutsuti. Tulles derivaadi juurde tagasi, siis tegemist on derivaat sõnaga, kuna eesti keelde on tulnud see vene keelsest kõne kasutusest. Vene keelde toodi prava ebaõnnestunud edasi arendusest pravao na upravlenie transportnõm sretsom(vabatõlge), kuna voditelskoe udostoverenie oli harimata rahva jaoks liiga keeruline sõnade ühend ja ei kandnud edasi enda olemust(õigust midagi teha). Prava sõna kasutavad tänapäeval lollid ajakirjanikud ka Venemaal, kuigi ametlik termin on neil ka ainsuses. Kes rohkem venekeelset teksti soovib lugeda, siis teema on  ru.wikipedia.org/wiki/Водительское_удостоверение  
Kuue aasta jooskul, sai MNT eksamiosakonna töötajana, lugematul arvul koolidele jt asutustele pidevalt tähelepanu juhtitud aga väga visa on sellised sõnad keelekasutusest kaduma, umbes nagu davai mida isegi tänapäeva noored usinalt kasutavad.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 10:09
#6
Ja aga minul on load, tõesti, mitu tükki!
Kurat kus foorumis ma olen.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 10:15
#7
Lausa mitu tükki? Autojuhiload? Päris huvitav oleks neid foto kujul siin näha. Aga oled ikka selles foorumis kus kogu aeg olnud, lihtsalt kõrvalpõigetena räägime ka millestki muust. Üldine silmaring võib ju niimoodi avarduda. Kui väga häirib, siis ei pea lugema.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 11:31 - 24.01.2023 11:54
#8
Mind, vanainimest, on siin nüüd töesti köikse lollemaks löödud :( Ma ei jaga ikka muhvigi. On mul öigus millegiga söita? Ons mool söiduöigust... 



 

Kui mul seda "põhimõtteliselt üks plastikutükk" -i ei oleks, si--agi mul siis sõiduõigust oleks.
 
Raivo Koppel
729

Viimati muutis: 24.01.2023 11:54 kaminahi.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 12:33
#9
kaminahi kirjutas: Mind, vanainimest, on siin nüüd töesti köikse lollemaks löödud :( Ma ei jaga ikka muhvigi. On mul öigus millegiga söita? Ons mool söiduöigust... 


 

Ma saan aru, et kõikidel ei peagi juriidilist haridust ja teadmisi kõikidel valdkondades olema. Kuna minul ka juriidilist haridust ei ole, siis selgitan populaarteaduslikult. EV-s sätestab juhtimisõiguse Liiklusseadus, selleks peab isik vastama teatud tingimustele, peale mida talle omistatakse juhtimisõigus. Lisaks sätestab LS nõutavad dokumendid, millised juhil peavad (juhtimisel) olema, üheks dokumendiks on juhiluba. EV-s ei pea seda küll sõites kaasas kandma, kuid peab olema juhile väljastatud(kuskil peaks olema ka kaasus, kui juhile ei olnud dokumenti väljastatud). EV-st välja sõites peab juht vastama nendele nõuetele, mis on kehtestanud asukohariik. Euroopas kasutatakse üldist juhilubade andmekogu, mis on ainult kehtiva juhtimisõigusega isikutega(viide oli vist paar päeva). EV-s on olnud juhtumeid, kus isikul on juhtimisõigus peatatud(või ära võetud), kuid isik ise seda ei tea(dnud), millised sealt kohtulahendid tulid võib igaüks ise uurida. Kehtiva juhtimisõiguse(ja juhiloa kehtvuse) kohta saab infot Transaameti lehelt   Sealt saab kaminahi ka oma küsimusele vastuse. 
Kunagi oli suur poleemika Märtini juhtimisõiguse üle, nii et seda võib ja ajakirjanduses juurde uurida.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 12:51
#10
Kui nüüd edasi utreerida, siis ei oleks meil vaja ka seda plastikutükki üldse väljastada- kui oled teinud vajalikud eksamid, siis eksamitulemused elik sooritamine kantakse suvalisse serverisse ja sealt näeb politsei seda täpselt samamoodi nagu praegu sinu kehtivat juhiluba ehk siis ta näeb, et sul on vastava kategooria juhtimisõigus. Seega on suht mõttetu kulutada hunnik raha nende trükkimisele, kättejagamisele, kodaniku poolt makstud riigilõvust rääkimata ja siis panna see dokument kuskile sahtlisse, sest kaasas pole seda ju vaja kanda. Aga kui sõidad välismaale, siis lased selle endale välja trükkida. Nagu kindlustuse rohelise kaardi, mida ju samuti igapäevaselt vaja ei ole. Ja näiteks võiks juhiloa siduda vabalt id kaardiga- selle abil ju nagunii tõestad oma eksistentsi ning asi see siis juhtimisõigus sinna kiibile kraapida.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 13:07
#11
Arvo.A kirjutas: Kui nüüd edasi utreerida, siis ei oleks meil vaja ka seda plastikutükki üldse väljastada
Jah, sellest variandist on räägitud viimased 10a, kui mitte rohkem, siis tegelikkuses on probleem nn konventsioonides, millega on maailma riigid liitunud ja seda väga muuta ei soovita. Vahepeal ringles euroopas isegi 3,5t suurendamise idee(vist oli 4,5t) aga kuskile sellega seal bürokraatia masinas jõutud ei ole. Siseriiklikult on kaalutud nn väljastamise loogikat muuta, et isikule omistatakse juhiloa number aga füüsiline luba trükitakse alles isiku soovil(loomulikult riigilõiv ei väheneks) aga ma ei ole kuulnud, et ametnikud sellist huvi üldse viimasel ajal oleks tekitanud. Kuna ei MKM-is ega Transaametis selles valdkonnas lahtise peaga mõtlevaid isendeid ei ole, siis ma ei usu, et lähi kümnendil midagi paremuse poole muutuma hakkaks,

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 21:10 - 24.01.2023 21:16
#12
Punkel, Sulle.
Oleks huvitav teada saada, kuidas reisida ilma JUHILUBA omamata, Marokos, USA-s jne. Millal sünnib lollpeadest  see tarkpea, kes selle võimalikuks teeb?  Maailmas ja kodu Eestis  on seniks  olulisemaid teemasid. 
Raivo Koppel
729

Viimati muutis: 24.01.2023 21:16 kaminahi.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 21:27
#13
kaminahi kirjutas: Punkel, Sulle.
Oleks huvitav teada saada, kuidas reisida ilma JUHILUBA omamata, 
Umbes samamoodi nagu praegu kaardiga maksta saab või riiki sisenedes taotled kohalikku õigust olemasoleva asemele, mingi chip kaardile. Küsimus ei ole, miks ei saa vaid kuidas saab. Kui omal ajal maksevandid tekkisid siis ei olnud ju küsimust, kas raha tekib vaid, millal kõik kasutama hakkavad. Iseenesest arvan, et tänu "isesõitvatele" autodele võiks teatud normatiive juhtimisõiguse taotlemiseks "lahjendama" hakata. Tänapäeva autod pargivad ise, hoiavad "liini" ise, pikivahet ja sada muud asja, siis mis see juht seal väga tavalisest ahvist ikka erineb.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 21:38
#14
Punkel, siis peaks juhtimisõiguse siduma konkreetse autoga. Muidu juhtub, et see lahjendatud juhtimisõigusega ahv sööstab naabrinaisele kainekat tehes liiklusesse autoga, mida peab ise juhtima. Peale laksu imestatakse, et mis mõttes auto ise ei pidurdanud või ei suutnud maanteel oma reas sõita...

Mul neid plastiktükke rahakotis päris mitu erinevat ja erinevate masinate jaoks. Olen ka mõelnud, et küll oleks tore kui kõik nad oleks ühes andmebaasis ja ühel plastikul.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 22:14
#15
boob kirjutas: Punkel, siis peaks juhtimisõiguse siduma konkreetse autoga.
Jah, see on juba täna - automaatkastiga auto. On aja küsimus millal ilmub turule mudel - abiteenustega auto. Lihtsalt seal tekib olukord, et süsteeme peab saama väljalülitada(EL direktiiv vist), nii et kui väikesed välistused teha, siis ei ole probleemi. Tänapäeval teevad suurem osa inimesi pilte, küll telefoniga või kaameraga, kuigi keegi ei ole fotograaf, eks autodega peab samasse suunda jõudma.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

24.01.2023 23:45
#16
Keel on keel aga mõned väljendid on nii sügavale juurdunud, et nende muutmine nõuab pikka aega. Tegelikult pole ju vahet kas ütlen load või juhiluba, kõik saavad aru, mida mõeldakse. Või tahate vastu vaielda?? Tõsiselt? 
Teine tore sõna, mis alati suurema sõja tekitab on rekka. Lugege mõne liiklusõnnetuse kommentaare. Tuld ja tõrva lendab aga tegelikult saavad kõik aru, et jutt veoautost. Kui siis keegi üritab tõsimeeli väita, et ta aru ei saa, millest jutt, siis...
Vanem generatsioon ei esitanud ühtegi lisaküsmust, kui 90-ndatel öeldi, et too üks Royal. Keegi ei arendanud diskussiooni, et mis välismaine värdsõna see olgu. 

Siinkohal annan kõigile teada, et minu juuresolekul võite omada lube või juhiluba vastavalt oma äranägemisele. Mul suurt vahet pole, kuigi suudaksin eesti keele korrektuuriga rahulikult raha teenida.
 
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) sind: Priit Peljo, Priit Käos

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

25.01.2023 06:59
#17
Olen lootusetult vaidlusesse hiljaks jäänud. Julgen siiski meelde tuletada, et eestis kinnitab juhtimisõiguse kehtiv Tervisetõend. Selle juurde käib ka tervisedeklaratsioon.
www.transpordiamet.ee/tervisetoend-autojuhile

Praegu veel kehtiva süsteemi kohaselt tõendi väljastanud perearst seda ise tühistada ei saa. Küll saab aga välja anda uue tõendi eitava otsusega, kui patsient on piisavalt rumal, et laseb ennast arstil meelitada uut tervisedeklaratsiooni täitma .

Perearstid läbi oma seltsi praegu agaralt taotlevad muudatust, et nad saaksid juba kord välja antud Tervisetõendit tühistada. On ju selge, et 10 aastase kehtivusaja jooksul võib inimesega nii mõndagi juhtuda. Kellest saab narkomaan, kellest padujoodik, kellel juhtimisõigust vastunäidustavad terviseprobleemid.
Esialgu neile veel seda plaanis anda ei ole aga elu võib kiiresti muutuda.
Bussisõit kaitseb keskkonda

.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

25.01.2023 08:17 - 25.01.2023 09:48
#18
Kunagi kellelgi õnnestus meid ära tinistada ja määris pähe sõna rehvid. Isegi enam ei mäleta seda aega, aga tasapisi see sõna juurdus ja kui nüüd kummidest räägid, saad kaela ironiseerimist stiilis, et kumme saab apteegist jne. Isiklikult minul pole rehvide vastu midagi, aga samas võiksid need sõnad täiesti paralleelselt eksisteerida, sest kummid meenutavad ju ka oma olemuselt kummist toodet, mitte kivist ega bambusest tehtud. Viimatisest suurmuudatusest meenub infrastruktuur- taristu. Taristu pani tegelikult paljud õlgu kehitama, sest oli kuidagi ebameeldiva olemusega sõna. Infra.... samas oli pikk ja lohisev. Kuid tegu sõnadega, mida me igapäevaelus nagunii eriti ei kasuta, sest kasvõi abikaaasa või töökaaslastega juttu puhudes pole meil erilisi taristuteemasid.
Aga meil on olemas ka refid, kuid see sootuks teine teema.
Reka ehk soomepäraselt rekka on ka viimase aja laensõna ja mis oli enne- veok, veoauto. Kuidagi vähe väljendab veok, kõigi veokate jaoks ei piisa. Praegu defineerib reka peamiselt üht tüüpi veokat- seda poolhaagisega kolakat, aga kui ütled reka, siis üldiselt mõistetakse seda üheselt ja mitte ducato või sprinterina, mis on kaubikud. Tavaliselt valged ja teedel silmapaistvad tema juhi sõiduvõtete poolest. Tegelikult on kaubik päris suupärane sõna, tema väiksem vend on pirukas, aga see vist moest läinud.
Kuid miks ta meil on reka ja mitte sommide rekka, saate lugeda siit.
keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=256
Seoses arvuti, interneti ja kõige muu virtuaalsega on meil loomulikult palju ingliskeelseid väljendeid juurdunud ja keelemehed- naised pole veel jõudnud kõiki eestindada, aga minu arust pole kõiki vajagi- mõni ingliskeelne väljend on muutunud harjumus- ja suupäraseks ja ei häiri kõrva ega silma. Samas pidev ok-tamine häirib. Isegi peaminister ok-tab. Eesti keeles aga sõna ju olemas- olgu. Sama teema on pidev nagutamine, mõnel suisa iga teise sõnana. Kohutav.
Eks keel aegadega muutubki, aga eelistan siiski paremaks muutumist, mitte mandumist. Eestlane võiks eesti keelt osata nii kõnes kui kirjas, aga paraku see oskus hakkab vist hääbuma ja internetti trükitavad tekstid on vahel väga primitiivsed, hulga grammatikavigadega ja lauseehituselt üsna arusaamatud ja imelikul kombel see kedagi ei häri. Teed märkuse, siis saad sõnnikukoorma kaela. Häirib ka see, kui iseenda nimi trükitakse väikeste tähtedega- kas austust enda vastu tõesti ei ole? Häirib ka see, kui teles või raadios käib üks pidev tänamine- nii intervjueerija kui intervjueeritav lõpetavad oma suhtluse sõnaga aitäh- kuhu on kadunud igipõline tänan-palun? Aitäh intervjuu eest- palun, võtke heaks. Me ei ole soomlased ega rootslased, kellel ainult kiitos ja tack. Aga eks see edasi- tagasi aitähitamine jälle inglise keelest- seal ju käibki nii, et kui üks ütleb tänkjuu, siis teine kohe vastu, et noo, tänkjuuu ehk siis püüab rõhutatult üle trumbata, et oh mis te nüüd, hoopis mina tänan teid. Huvitav, mille eest ta siis tänab?
Kuid eesti keel on huvitav keel ja kui mõne võõramaalasega tuleb teemaks palk, siis ei pruugi ta aru saada, et kuidas ei saab palki tõsta aga palka ei saa. Või tee ja tee- sõidad või jood või hoopis tee ära, mis passid.
Ent kui kellelgi on taskust võtta mitu kehtivat autojuhiluba ehk siis taskud lube täis, siis võiks nende pildid siia üles riputada. Ei ole vaja välja otsida paadijuhi, piloodi, detektoristi ja muid lube, jääme siiski autojuhiloa juurde.
Viimati muutis: 25.01.2023 09:48 Arvo.A.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) sind: liikur

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

25.01.2023 08:35
#19
eavp kirjutas: Praegu veel kehtiva süsteemi kohaselt tõendi väljastanud perearst seda ise tühistada ei saa. Küll saab aga välja anda uue tõendi eitava otsusega, kui patsient on piisavalt rumal, et laseb ennast arstil meelitada uut tervisedeklaratsiooni täitma .

 
Selle tervisekontrolliga on jah paras tohuvapohu, kuna laiaslaastus nn tervete kontrollimisega saadakse hakkama aga igasugu "poolhaigetega" ei osata midagi pihta hakata ja süsteemi nende reguleerimiseks pole. Näiteks võib jalaluu murruga autot juhtida jne. Saksas on põhidokumendiks tervisedeklar ja kui isiku terveiseseisund muutub selliselt, et autojuhtimine ei ole lubatud, siis inimene teab seda ja vastavas baasis on ka märge olemas(täpselt enam ei mäleta, kas juhtimisõigus ka kaasnevalt peatus või mitte). Kui nüüd selline tervisetõttu juhtimine keelatud tegelane ikkagi autot juhib, siis neil on seal vanglakaristused ettenähtud ja vahele jäämisel üldjuhul ka vanglasse topitakse(vangla ei ole küll klassikaline vangla nende tarbeks aga aed on ümber ja välja nad ei saa). Eesti arstidel on võimalus pollariga sundtoomist kasutada ja teatud "ülevaatus" korraldada, millega saab ka uue tervisetõendi väljastada, millega autojuhtimine ei ole lubatud, kuna andmed liiguvad automaatselt, siis juhtimisõigus peatatakse ja isikule saadetakse teade(siin on ka veel pisike nüanss aga valdades koostöös pollariga saadakse ka sellega hakkama). Tagaselja tühistamist vaevalt tuleb, pigem üritatakse seadustada teatud seisundite põhiselt kas osalise või või täieliku eelneva tervistõendi ostuse muutmist, mis reguleeriks olemasoleva juhtimisõiguse tingimusi.
Meelis, ma usun, et paljudest eesti kõnekeeles olevatest fraasidest saavad enamus inimesed aru, kuid miks me peame oma keelt risustama igasugu lollustega? Kas on väga normaalne kasutada  fraasi Lähen lubasid tegema või teen lubasid, mis tegelikkuses sõnasõnalt tegelikkusele ei vasta. Minu arust on üldse ühiskonnas praegu puudu mõtlemisest, et haridus, ei tähenda paberit vaid teadmisi, sama loogika peaks kehtima igasugu muude asjade puhul - ei tehta mitte paberit vaid omandatakse teadmisi,oskusi jne. Võimalik, et puudu on inimeste teadlikusest ja selline paberi soov ongi väärastunud mõtlemine. 

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

25.01.2023 08:42
#20
Viimane pirn oli ju see, et kui sul kael jäme, siis autorooli põhimõtteliselt asja ei ole. Õnneks minu perearst pole mõõdulinti ümber kaela visanud, on piirdunud teiste näitudega ja nendega rahule jäänud.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

25.01.2023 08:56 - 25.01.2023 08:59
#21
Punkel, mis sõna see pollar on? Komad on Sul ka vabapidamisel. Aga jutt õigekirjast on mahukas.
Raivo Koppel
729

Viimati muutis: 25.01.2023 08:59 kaminahi.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

25.01.2023 09:03
#22
kaminahi kirjutas: Punkel, mis sõna see pollar on? Komad on Sul ka vabapidamisel. Aga jutt õigekirjast on mahukas.
Samal loogikal nagu lällar. Kus ma grammarist olen heietanud?

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

25.01.2023 09:25
#23
punkel kirjutas:
kaminahi kirjutas: Punkel, mis sõna see pollar on? Komad on Sul ka vabapidamisel. Aga jutt õigekirjast on mahukas.
Samal loogikal nagu lällar. Kus ma grammarist olen heietanud?

 
Lase edasi.
Raivo Koppel
729

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

25.01.2023 10:05
#24
kaminahi kirjutas: Lase edasi.
Kui midagi öelda ei ole, siis ikka midagi peab ju ütlema? Kes viimasena ütleb on võitja.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Re: Eesti keele nurgake

25.01.2023 10:51
#25
Kes viimase sõna ütleb, on kõvem kommar :D

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Moderaatorid: Ivar Kalev